Diveci edasikaebus jõuab kohtusse
6. novembril 2002 sõitis tuntud Ameerika näitleja Don Johnson, kes sai kuulsaks kaheksakümnendate menuseriaalis "Miami Vice" oma musta Mercedesega Šveitsist Saksamaale. Jõudnud üle piiri Bietingeni linna lähistele, peatati tema auto Saksa tolliametnike poolt. Johnson ei olnud autos üksi. Näitlejaga olid kaasas tema investeerimismänedžer ja isiklik abi, peale nende veel üks tundmatu mees. Autos oli veel suur nahkkohver, mis sisaldas umbes kaheksa miljardi dollari väärtuses aktsiatähti, pangatšekke, võlakirju ja väärtpabereid.
Saksamaa on maailma kolmas majandus. Seda riiki ümbritsevad paljud riigid, kes pakuvad paindlikke lahendusi ka Saksa kodanikele. Üht neist külastas hiljuti Eesti president Arnold Rüütel.
Tolliametniku küsimusele peale selgitas näitleja, et kohvris olevad väärpaberid ei kuulu temale. "Need on kõik seaduslikud dokumendid ja kuuluvad ühele kaasreisijale," selgitas ta. Ometi sai filmis pahadega võidelnud Johnson pressis kaela süüdistuse seotuses rahapesuga.
Kehv teenus
Minu vastas istub üle kolmekümnene tundmatuks jääda sooviv offshore-firmade müüja. “Me ei ole suutnud pakkuda kliendile turvalist teenust,” võtab ta kokku maksuvabade firmade müümise seisu. Ja varsti ei taha keegi enam Eestist firmat osta. Eelistatakse Riiat, Venemaad, Londonit.
Ta ei ole Divecist ega Raivo Karu juurest. Ta teab, et paar korda on puistatud ka Larsseni-nimelist firmat, kes müüs loosungi all "kindel ja konfidentsiaalne".
“Hakkan muunduma konsultandiks. Vaatan, et klient ei saaks kuskilt välisriigist ostetud firmaga petta,” tunnistab vastasistuja.
Enamik tema kliente on rahvusvahelised mehed, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega. “Kui ostja on riigis y, aga müüja riigis x, siis miks peab tehing käima läbi Eestis registreeritud firma?” küsib ta.
“Need oleksid suured tehingud ja paistaksid siinses pesukausis liialt silma. Nii nagu Oleviste torn Tallinna siluetil. Ja küllalt on näiteid, kus tundlik riigiametnike poolt pankadest välja nõutud info satub pahade kätte. Seejärel vaadatakse, mis autoga inimene sõidab, kus elab – ja lähebki lahti.”
Näiteks? Sinises triiksärgis maksukonsultant on väga ettevaatlik. Näiteid ta ei too.
Suureulatuslik puistamine
Divec oli esimene, kelle kontorisse politsei 1999 juulis sisse murdis ja jõudis suurte saladusteni, mida keegi ei pidanud teadma.
Linnalegend räägib, et kogu asja organiseeris Diveci juhi Erik Vallaste ekstüdruk või naistuttav, kes eduka ärikuti vastuarmastust leidmata korraldas väikese kättemaksu. Vallaste eitab seda versiooni, aga igatahes oli operatsiooni ajendatud kriminaalasjadest piraat-CDde müüjate vastu.
Loomulikult ei osatud aimatagi, et tulemus vapustab Eesti ühiskonna alustalasid ja annab materjali 497 maksuameti revisjoniks ja 264 kriminaalasjaks. Veel enam, et materjal osutub poliitiliselt väga tundlikuks.
Divec, kelle paljud kliendid sattusid suurtesse probleemidesse, kaebab maksuameti kohtusse. Tallinna Halduskohus jätab Diveci meeste kaebuse rahuldmata ja seetõttu kaevatakse edasi.
12. juunil 2003 tuleb Tallinna Ringkonnakohtus arutusele Brolex Grupi (endine Divec) ja Dreiv Grupi apellatsioonikaebus Tallinna Politseiprefektuuri ja maksuameti vastu, kus taotletakse 5.-7 juulil Diveci kontoris läbiviidud võetuse õigusvastaseks tunnistamist.
“Divecist viidi ära üle 5000 andmekandja, mis näitas, et nelja väljamõeldud kriminaalasja eesmärk oli eraarhiivi konfiskeerimine,” ütleb Divecit esindav advokaat Toomas Liiva, pühendunud õiguskaitsja advokaadibüroost Mägi & Partnerid.
Piinlik, kuid tõsi. Nelja piraat-CDdega seotud kriminaalasjaga seoses ei leitud Diveci puistamise käigus midagi huvitavat.
Sama rõhutab advokaat Helmut Pikmets.
"Seaduse kohaselt võetakse võetuse käigus ära ainult need dokumendid, millel on konkreetses kriminaalasjas tähtsust. Advokaadibüroo Paul Varul kliendi AS Sandman Grupp kohtuasjas (16.01.2003 kohtumäärus) on ka Riigikohus rõhutanud, et võetuse käigus võib ära võtta üksnes konkreetses kriminaalasjas tähtsust omavad dokumendid. Divecis toimunud võetus viidi läbi seoses äriühingutega Scute Corporation Ltd, Wiz Consulting Ltd, Varley Trade Ltd, Tarsia Trade Inc. Kuid võetuse käigus viidi ära kolmandaid isikuid puudutavad dokumendid, milledel ei olnud mingit seost eelnimetatud äriühingutega ja algatatud kriminaalasjaga," kinnitab Pikmets, kes kaitseb Erik Vallastet vaidluses maksuametiga.
Tallinna Prokuratuuri prokuröri Kristel Siitami 04.08.1999 määruses väidetakse, et läbiotsimine viidi läbi tulenevalt korraga nelja kriminaalasja vajadustest ning oli seega "suureulatuslik".
Toomas Liiva märgib, et ilmselt tahetigi läbi viia "suureulatuslik" läbiotsimine, mis justkui õigustaks kriminaalmenetluse koodeksi normide räiget eiramist. Liiva rõhutab, et võetuse käigus ei koostatud protokolli ning jäeti andmata tõend ära võetud asjade ja dokumentide kohta.
Asja teeb eriti pikantseks, et ära võetud paberite hulgas võisid olla ka esitajaaktsiad, millega saab üle võtta offshore-firmasid ja tühjendada nende pangaarveid.
Kui Tallinna Halduskohus on jätnud Diveci meeste kaebuse rahuldamata, on Liiva edasikaebamisel lootusrikas. Kolmes riigikohtu lahendis on tehtud viide ebaseaduslikule puistamisele. Seega sõltub kolme poolelioleva kaasuse lahendus Diveci kohtuasjast. Liiva peab silmas Riigikohtu halduskolleegiumi määrusi Sandman Grupi ASi asjas, Priiten Tamme asjas ja KEK Trading International asjas.
90ndate lõpus sai maksuamet meeletu jõu ja on tänaseks selgelt ka poliitikutel üle pea kasvanud, hindab Liiva. Ta ei usu, et Diveci puistamise taga on mingi armastuskolmnurk. See olevat politseiriigi sünd. Selle taga oli maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik, mees kes konfiskeeris ka Eesti Ekspressi, teab Liiva.
Sandman Grupi juhtum
Kunagi kuumadel 90ndatel asutasid kolm sõpra firma ja hakkasid kodumasinaid maale tooma. Kiirelt tekkisid Läti ja Leedu filiaalid ning ka müük ida poole. Kuna kaup liikus otse Saksamaa hulgiladudest sihtturgudele, siis puudus igasugune vajadus tirida kaup kaugele-kaugele põhjamaale, kus paks lumevaip talvel maad katab.
Seetõttu vormistati tehingud, kus Kagu-Aasia kaup liikus Saksamaalt Leetu, läbi Bahamal registreeritud firma Express Investments Limited. Globaliseerumine ja klassikaline situatsioon, kus on väga raske määratleda, millisel maal toimub äritegevus. Kas seal, kus on valmistaud kaup või seal, kus sünnib idee või seal, kus kaup on ladustatud või maal, mida kaup läbib.
Diveci skandaali ajal sattus ka Sandmani dokumentasioon maksuameti kätte.
Ja nii sai Sandman Grupp ettekirjutuse tasuda kolm miljonit seitsesada tuhat krooni täiendavat tulumaksu ja 3,02 miljonit krooni maksuvõla intresse.
Kuuleka maksumaksjana kantigi 3,7 miljonit krooni maksuameti arvele ja siis asuti vaidlema. Kodumasinate maaletoomisel ei ole kasumid suured ning raha ei ole loopida.
Kuna tegemist on ärimeestega, siis nad teavad, et igal asjal on hind. Kuna tegemist on tagasihoidlikke ärimeestega, siis nad ei soovi riigiga kakelda. Nad saavad aru, et neile on süvenemata ära väänatud, kuid nad ei soovi hakata ajakirjanduses kaebama.
Divecist sai Prospera, Karust Mumm
Nüüd on Divecist saanud Prospera, mille tütarfirma asukoht on ikka Jõe tänaval Tallinnas. Seal, kus tegutses ka Divec.
Loomulikult käib offshore-lahenduste pakkumine täie hooga edasi, sest vana hansalinn ei ole oma ajaloolisi traditsioone unustanud.
Nende internetikülje avalehel on kirjas: “Prospera meeskonnal on rohkem kui 11 aasta pikkune kogemus oma alal. Ettevõtlikud eraisikud, audiitorid, advokaadid, pangad ja teised finantsasutused üle kogu maailma kasutavad Prospera teenuseid professionaalsuse ja täiuslikkuse pärast. Tänapäeval on haldus- ja juhtimisteenuste väljast sisseostmine kasvav globaalne trend.”
Märtsis 2003 kordas maksupolitsei trikki keskkriminaalpolitsei. Ühe juhtumi uurimise käigus võeti kaasa kõik dokumendid Raivo Karu firmast. Ka see politseiüksus jõudis suurte saladusteni.
Nii suurte saladusteni, et uus siseminister pidi ütlema, et ohus on riigi sisejulgeolek. Taas oli kõik alanud mehe ja naise suhetest. Aleksander Beloussovi ja Rita Lillipuu abielu jooksis karile, millele järgnes Lennufirma ELK pankrott ja ülevõtmine. Aleksander Beloussovi raha otsimise käigus hakkas päevavalgele tulema Raivo Karu varjatud elu Axel Mummina.
Maksuameti nägemus
Kahtlemata on maksuametil maksude optimeerimisest oma nägemus.
Maksuameti otseste maksude talituse juhataja Dmitri Jegorov räägib:
“Rikkumised seisnevad harilikult fiktiivsete tehingute vormistamises eesmärgiga vältida maksude tasumist. Näiteks olematu laenu tagastamine, osutamata teenuste eest tasumine ja muu, millega näidatakse tegelikest suuremaid kulutusi eesmärgiga viia raha ettevõtlusest maksuvabalt välja. Füüsiliste iskute puhul on levinud tulu varjamine näiteks offshore-firma kontolt raha võtmine või kasutamine isiklikuks otstarbeks, väitega, et see on olematu või soodsa intressiga laen.”
Maksuameti juhtide hinnangul on offshore-firma põhiline eesmärk siiski maksupettuse sooritamine ja kuna sellise firma kasutamine on küllaltki kallis, siis tasub see ära eelkõige suuremahuliste pettuste korral.
Kahtlemata ei ole maksuametit enam põhjust süüdistada laiskuses. Seisuga 30. aprill 2003 on lõpetatud 318 Diveciga seotud asja. Sama seisuga on juurde määratud maksu ja intressi 202 miljonit krooni. Sellest summast on laekunud 52 miljonit.
Viimane summa moodustab 0,13 protsenti 2003. aasta eelarve mahust, mis näitab, et poliitiliselt ülitundlik teema on makromajanduslikult tähtsusetu sündmus. Kui see on poliitika, siis kelle poliitika?
Eesti maksuameti heitluses paindlike lahendustega ei ole midagi uut. Venemaa togib Küprost, Ameerika Ühendriigid varitseb Bahamat ning viskab noote Šveitsi suunas. Samal ajal käib ka riikidevaheline heitlus selle pärast, kes suudab pakkuda paremat ärikliimat.
***
Prospera kuukiri teatab, et mõiste "rahapesu" kujutab endast tänapäeval paindlikku vahendit prokuröride, politsei ning valitsusametnike jaoks, kelle peamine eesmärk on kahtlustatavatelt isikutelt esmalt raha ja vara konfiskeerimine ning alles seejärel omandisuhte seaduslikkuse või kriminaalse tausta väljaselgitamine. “Pahe ei piirdu sellistel juhtudel vaid Miamiga - see on levinud üle kogu maailma ja pahatihti on kurjategija rollis hoopis ahned ning vastutustundetud valitsusorganid,” teatab maksuvabade firmade müügiga tegelev kontor oma tõe.
Eestis ei ole veel selgeks vaieldud eetilist piiri, kus lõpeb aktsepteeritav maksuplaneerimine
Vastab PWC maksuosakonna juhataja Aare Kurist:
Millistel puhkudel te soovitate PWC klientidele offshore-lahendusi?
Enne teema sisulist analüüsi tuleks selgeks teha mõiste "offshore-firma". "Offshore" tähendab eesti keeles "kaldast eemal" ehk rahvusvahelises maksunduses kasutatakse seda terminit tähistamaks juriidilist isikut, kes on registrisse kantud ühes riigis, aga kelle tegevus toimub väljaspool seda riiki. Offshore-firma võib, aga ei pea asuma maksuparadiisis ehk "madala maksumääraga territooriumil", kui kasutada tulumaksuseaduse terminoloogiat. Näiteks Taani omanikule kuuluv Eesti äriühing, mille käsutuses olev laev teostab kaubavedusid Rotterdami ja San Francisco vahel, oleks antud kontekstis offshore-firma.
Kui kallid need lahendused on?
Samuti oleks antud teemakäsitluse jaoks oluline aru saada, mida tähendab "maksuparadiis". Tavaliselt mõeldakse maksuparadiisi all traditsioonilisi piirkondi, kus ei ole kehtestatud ettevõtte tulumaksu (Bahama, Bermuda jt). Tegelikkuses on antud teema märksa laiem ja keerulisem, kuna nii enamik arenenud Euroopa riike kui ka USA pakuvad erinevaid maksusoodustusi, mille kasutamine ei erine kuigivõrd tavaliste maksuparadiiside kasutamisest. Samuti on näiteks Rootsi ja Belgia rahandusministeeriumid teinud ettepanekud lugeda Eesti maksuparadiisiks tänu meie juriidiliste isikute maksusüsteemile.
Kuidas kommenteeriksite nõiajahti offshore-skeemide kasutajatele?
Eesti õigusaktides on üsna täpselt paigas juriidiline piir, mida maksumaksja võib teha ning mida ei tohi. Seejuures tuleb eraldi vaadelda maksupettusi (s.o kuritegu ja tahtlik väärtegu) ning maksude vältimist (ei ole süütegu, aga võib kaasa tuua täiendava maksusumma määramise). Vahetegemine on äärmiselt oluline, sest piir maksukuritegude ja muude tegevuste vahel jookseb piki vanglamüüri.
Mis on maksukuritegu?
Maksukuritegu võib teatavatel tingimustel olla maksudeklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine, dokumentide võltsimine või hävitamine jm. Maksuparadiisis registreeritud firma kasutamine iseenesest ei ole süütegu ning kriminaalvastutus võib rakenduda ainult juhul, kui selle kasutamisega kaasneb konkreetne süütegu (näiteks võib olla tegemist kuriteoga, kui Eesti maksumaksja ei kajasta tuludeklaratsioonis osalust sellises firmas või võltsib dokumente).
Tulumaksuseadus paneb väga täpselt paika piirid, millal maksuparadiisis registreeritud firma kasutamisega kaasneb maksukohustus. Füüsilistel isikutel on kohustus deklareerida osalused sellistes firmades ning maksta tulumaksu, kui selline firma on saanud tulu. Juriidilised isikud peavad maksma tulumaksu näiteks maksuparadiisides registreeritud firmadele makstavatelt teenustasudelt. Kui seaduses ettenähtud maksu- ning deklareerimiskohustused on täidetud, siis ei saa maksumaksjale teha etteheiteid maksuparadiisis registreeritud firma kasutamise eest.
Kas te olete valmis kommenteerima Tõnis Paltsu juhtumit?
Eestis ei ole veel selgeks vaieldud moraalset ja eetilist piiri, kus lõpeb aktsepteeritav maksuplaneerimine ning algab ühiskonna poolt taunitav tegevus. Loogiliselt peaks see piir paiknema samas, kus juriidiline piir, sest eeldatakse, et seadus ise on juba moraalne ja eetiline ning keegi ei pea tegema enam, kui nõuab seadus – näiteks planeerima oma tehinguid selliselt, et nendega kaasneks maksimaalne võimalik maksukohustus.
Ilmselt ei tuleks kellelegi pähe süüdistada tööandjat maksudest kõrvalehoidumises, kui selle asemel, et maksta töötajale palka, antakse töötajale erisoodustust, lubades ametiautot kasutada erasõitudeks. Samas, kui autokulud on 8000 krooni kuus, aga maksu makstakse 2000 kroonilt, jäävad riigile maksud laekumata 6000 kroonilt. Selline maksumaksja tegevus on seaduslik. Samuti on seaduslik maksuparadiisis registreeritud firma kasutamine, kui täidetakse kõik sellega seonduvad maksu- ja deklareerimiskohustused.
Millistel puhkudel on offshore-skeemid õigustatud?
Rahvusvahelises praktikas kasutatakse "offshore-lahendusi" väga erinevates valdkondades:
- Pangandus, kindlustus, investeerimis- ja pensionifondid. Valdav enamik rahvusvahelistest pankadest omab tütarettevõtjat või filiaali "maksuparadiisis". Samuti võib neist piirkondadest leida suure hulga investeerimis- ning pensionifonde.
- Holdingühingud. Rahvusvahelised kontsernid kasutavad näiteks holdingühingud Hollandis, Inglismaal jm, mis koondavad teatavate geograafiliste piirkondade ja/või tegevusalade lõikes osalusi grupiettevõtetes.
- Laevandusühingud. Oluline osa rahvusvahelisest laevandusärist toimub läbi maksuparadiiside, laevad on kantud ka sealsetesse registritesse.
- Kaubandusühingud, näiteks naftaäris.
Kas Diveci läbiotsimine oli mõne teie naistuttava kättemaks või maksuameti hoolega ettevalmistatud käik?
Vastab Erik Vallaste:
Maksuameti peadirektori asetäitja Vahur Kivistik andis 27.04.1999
tööülesande oma alluvale Enrico Aavale (t.k 2, lk 42), milles seisab
kirjas: "Konsulteerida Tallinna Politseiprefektuuri majanduspolitseiga
võimaluste osas korraldada läbiotsimine, kaasates Maksuameti revidente
spetsialistina, Divec-grupi ruumides, Tallinn, Jõe tn. 5." KrMK § 111' (1)
kohaselt on uurijal õigus kutsuda uurimistoimingust osa võtma spetsialisti,
KES EI OLE KRIMINAALASJAST HUVITATUD. V. Kivistiku antud tööülesandest
nähtub, et maksuamet oli antud kriminaalasjas huvitatud pool. See on aga
seadusega keelatud. Järelikult ei tohtinud politseiamet kaasata maksuameti
töötajaid antud asjas spetsialistidena.
Enrico Aava poolt oma alluvale Joel Linaskile 05.06.1999 antud tööülesandes
40-06/04 seisab kirjas (t.k 2, lk 36): "Läbi viia (muuhulgas) AS Divec ja
OÜ Divec EAT kompleksne kontrollimine eesmärgiga teha kindlaks, kas
nimetatud ettevõtete tegevuses esineb maksuseaduste rikkumisi
konsultatsiooniteenuse müümisel. /.../ Aruande esitamise tähtaeg - 16.
august 1999."
Enrico Aav on oma 01.09.1999 seletuskirjas riigiprokurör K. Jaaksonile
kirjutanud (t.k 2, lk 38): "Minu kohalviibimine oli otseselt seotud
teenistuskohustuste täitmisega, mis tulenesid 1. politsei esindajatega
sõlmitud /.../ kokkuleppest /.../ maksuameti töötajate kaasamiseks; 2.
vajadusest kontrollida minu poolt välja antud tööülesande nr 40-06/04 (AS
Divec ja temaga seotud ettevõtete maksude tasumise õigsuse kontrollimine)
täitmist."
Järelikult: Diveci puistamine seisis maksuametil ammu tööplaanis, mitte ei
olnud ajendatud või põhjustatud pealekaebusest.
