"Munandivähk on väga kiiresti arenev haigus. Kui patsient oleks oodanud vastuvõttu tavajärjekorras võib-olla kaks kuud, oleks tulemus palju halvem olnud," räägib Punab nüüd, mil patsient on ohtlikust haigusest täiesti prii ja terve.

See juhtum on üks näide vaikselt arenevast internetirevolutsioonist tervisekonsultatsiooni vallas. Üha enam inimesi - ja eriti just mehi - pöördub tervisemurega esmalt internetitohtri poole, sest see on kiirem ja privaatsem kui kliinikusse kohale minek. Punab vastab iga kuu paarikümne džentelmeni või nende naispartneri diskreetsele küsimusele, mis teeb ühe küsimuse iga tööpäeva kohta. Vaid naistearstid ja psühhiaatrid saavad kliinik.ee keskkonnas rohkem päringuid. Ning kuni küsimuse esitamise eest ei tulnud pangaarvelt loovutada mõndkümmet krooni, ähvardas internetitöö maht Punabil üle pea kasvada - siis tulid lugejad lagedale kuni 120 küsimusega kuus. Konkureerivas internetiportaalis arst.ee annavad kõigi erialade arstid kokku paar tuhat vastust aastas, ent sealgi troonivad androloogilised ja günekoloogilised probleemid edetabeli ülaosas.

Mehed infosulus

Miks mehed ei koputa otse arstikabineti uksele? "Sest näiteks perearstid on enamasti naisterahvad ning mehed ei taha neile oma muredest rääkida," ütleb ärikonsultant Siim Ausmees, kes koos meestearstist venna Kristo Ausmehega on käivitanud portaalid erektsioon.ee, eesnaare.ee, mees.eu ja kavandavad juba järgmist keskkonda viljatus.ee. Ainuüksi erektsioonisaidil vastab Kristo Ausmees personaalselt neljale-viiele küsimusele iga päev. Küsimused võivad vahel olla naiivsed - üht noorsandi hirmutas näiteks avastus, et tema keha on võimeline rohkem kui üheks vahekorraks öö jooksul -, ent nende vastamata jätmine lisaks kahtlemata raske koorma murelike meeste südamele.

Kui naised kasutavad meditsiinisüsteemi suhteliselt aktiivselt ning on seetõttu ka hästi teadlikud oma terviseprobleemidest, siis mehed, eriti eakamad, on terviseküsimustes seni elanud valehäbist põhjustatud infosulus, leiab doktor Punab. "Veel hiljutise meeste tervisenädala alguses, mis oli suunatud meestele vanuses 50 aastat ja rohkem, arvasin, et meeste terviseteadlikkus on madal. Ent nädala tippajal tuli meile kaks e-kirja minutis. Asi pole seega madalas teadlikkuses, vaid infosulus," räägib Punab. Meestežurnaalid, nii vähe kui neid ongi, eelistavad tervise asemel tegelda muude küsimustega.

Sama meelt on vennad Ausmehed. "Vanasti vahetasid mehed tervisehädade kohta infot klubilises vormis, kooskäimiskohtades, kas või kolhoosis koos töötades. Tänapäeval on sellist suhtlusvormi asendamas internetifoorumid," lausub Kristo Ausmees. Sellise suhtluse edendamiseks üritab näiteks mees.eu lugejaid meelitada ka üldhuviartiklitega igast eluvallast.

"Eesti inimene on häbelik, ei julge silmast silma rääkida ning eelistabki küsimusi esitada anonüümselt," ütleb arst.ee toimetaja perearst Eero Merilind.

Internetist kabi netti

Kui häda on reaalne, tuleb viimaks sisse astuda ka arstikabineti uksest - ning siingi on internetiportaalid heaks teejuhatajaks ja julgustajaks. "Minu patsientidest ütleb iga kolmas, et sai eelnevalt infot internetist, küsis midagi või luges teiste küsimustele antud vastuseid," tõdeb Punab. See ongi tema sõnul meditsiiniliste konsultatsiooniportaalide suurim võimalus inimesi aidata: näidata, et nende probleemidele on olemas lahendused ning julgustada neid arsti juurde tulema.

Ent kas kunagi võib arstilkäik üldse asenduda internetisuhtlusega - näiteks veebikaamerate kaudu? Eero Merilind on Inglismaal praktiseerides näinud, kuidas säärase kaugsuhtluse abil ravitakse digifotode põhjal diagnoositud nahahaigusi. Soome põhjaosas, kus perearste napib, tervitab mõnel pool arsti juurde saabujat vaid meditsiiniõde, kes paneb patsiendi veebikaamera ette istuma ning üritab koos teisel pool liini asuva arstiga kodaniku hädadest sotti saada.

Margus Punab usub, et patsiendi ja arsti otsesuhtlust ei asenda siiski miski. Kuid kui esmadiagnoos on valmis ning raviga pihta hakatud, hoiaks korduvkonsultatsioonide üleviimine internetti kokku palju aega ja raha. Selleks tuleks aga lahendada terve hulk privaatsust puudutavaid turvaküsimusi. Praegu tohib arst patsienti näiteks analüüsitulemustestki telefonitsi teavitada ainult siis, kui patsient on ise seda kirjalikult palunud ning kindlaks määranud isegi helistamise kellaaja.

Suur tulevikuäri?

Interneti kasutamine laieneb Eestis tormiliselt. Elanikkond samal ajal vananeb. Tosinkond aastat, mis lahutab meeste keskmist eluiga naiste elueast, näib viitavat lugematutele lahendamata terviseprobleemidele meeste seas. Kõik see tähendab, et meestele suunatud konsultatsiooniportaalide tulevik peaks ärilises mõttes olema helge.

Lisaks tasulistele küsimustele vilguvad portaalide päises juba praegu reklaambännerid. "Erinevalt USAst, kus ravimireklaam on väga suur äri, on Euroopas see (internetis - A.L.) keelatud," nendib Punab. "Kuid kliinik.ee avaldab tasulist informatsiooni ja tegeleb mainekujundusega."

"Kasum? Tahaks loota, et see on võimalik," ei tee ka Kristo Ausmees kaugematest eesmärkidest saladust. Ning miks ei peakski see võimalik olema: nagu kinnitab Eero Merilind, on terviseinfo üks peamisi asju, mida inimesed internetist üldse otsivad.