Suurima tootmistoetuse, 480 tuhat krooni, sai Allfilmi toodetav “Tõrjutud mälestused”. Filmi autor Imbi Paju otsib oma ema loo kaudu vastust Teise Maailmasõja ajal ja pärast selle lõppemist Eesti naiste suhtes toime pandud vägivalla põhjustele ja tagajärgedele. Sõna saavad nii represseeritud, ajaloolased kui ka mälu- ja elulugude uurijad.

Dokumentaalfilm “Afanassi”, mis sai tootmiseks veerand miljonit krooni, räägib, kuidas Liina ja tema 75-aastane vanaisa Afanassi teevad ühise reisi vanaisa sünnikodusse Venemaa Tambovis - Liina esimest korda elus, Afanassi viimast korda elus. Filmi toodab Allfilm, produtsent-toimetaja on Piret Tibbbo-Hudgins, režissöör ja stsenarist on Liina Trishkina

280 tuhat krooni tootmistoetust sai film “Piisa torn”, mille peategelane on Vilsandi majakavaht Avo Piisk, kes peab oma töö lõpetama sellel suvel. Loo produtsent on Riho Västrik, režissöör Arko Okk ja stsenarist Jaan Tätte.

100 tuhande krooniga toetati Vallo Kepi filmi “Inimesepoeg valgel laeval” (tootja: Estinfilm), mis on Uku Masingu elu ja tegevust kajastava triloogia teine film, mis jätkab esimest filmi “Kitsas rada keset metsa”.

Gaviafilmi all valmiv “Eesti kotka-aabits” sai toetust 50 tuhat krooni. See on Rein Marani loodusfilm kotkastest.

Arendustoetusi said Exitfilmi all valmiv portreefilm “Tubin 100” (50 000), mille režissöörid on Helen Valkna ja Jüri Reinvere ja mis on mõeldud eeskätt rahvusvaheliseks leviks. 70 000 krooni sai arendustoetuseks Kuukulgur Filmi produtseeritav “Tahan olla Carmen Kass”, mis räägib teismeliste tüdrukute tulevikuunelmatest ning meediast, mis otseselt kujundab neid väärtusi. Filmi režissöör ja stsenarist on Kristiina Davidjants.

Samuti sai 140 000 krooni toetust Eesti Kultuurfilmi toodetav “Eestlased Kremlis”, mis käsitleb Eestist valitud saadikute tegevust Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil ajavahemikus mai 1989 – september 1991. Filmi produtsent ja stsenarist on Juhan Aare, režissöör on Toomas Lepp.