Doping eksamipalaviku puhuks
Alkohol *
Hiljuti koolitee lõpetanud daam kasutas eksamiteks valmistudes nn veinipudelimeetodit. Päev enne eksamit rüüpas mõõdukate vahedega ära pudeli veini. Ravim toimis ühtaegu tõhusalt nii erguti kui ka rahustina. Ainult et üht asja pidi hoolikalt silmas pidama – et liiga palju ei saa. Vastasel korral varitses oht, et eksam magatakse lihtsalt maha. Pudel per päev olnud paras.
Amfetamiin *
Tallinnas koolis käinud noormees räägib, et tema ajal võeti eksamiteks valmistudes amfetamiini (spiidi) ja nimetab koole, kus õpilased selle najal ka praegu eksameid teevad.
“Spiid lööb su mõistuse selgeks ja sa õpid kolm ööd-päeva järjest nagu loom.” Pärast on muidugi paha. “See on nagu laenaksid endalt energiat tohutu intressiga!” Masenduse tõrjeks soovitatakse c-vitamiinirikkaid puuvilju või paanikarohtu Xanax.
Eleuterokokk ***
Eesti keeles on selle taime nimi torkav ogapaanaks. Kasvab kaugel Siberis, mustad marjad küljes. Toime nagu kofeiinil. Kui eleuterokokki sisse võtad, tuleb selline eufooria peale, et ainult räägid ja räägid. Õpetaja, kes eksamit vastu võtab, ei saagi suud lahti.
Energiajoogid **
Paar purki energiajooki tagab särtsaka ja enesekindla esituse eksamikomisjoni ees. Mis pärast saab? Ühel noormehel hakkasid põlved pärast viit purki ja töist päeva hirmsasti valu tegema. Energiajook oli poisi nii elevile ajanud, et see jooksis päev läbi ringi, kordagi maha ei istunud ja õhtul oli tunne nagu oleks rattaga Vastseliinas ära käinud.
Üks poiss jõi aga ära kolm purki Tallinna Säästumarketites müüdavat energiajooki, mispeale tal hakkas kõrvast verd jooksma.
Glutafekt **
Tütarlaps, kes lõpetas gümnaasiumi kaks aastat tagasi – oma meelest on ta nii eakas, et hakkab varsti kortsukreemi kasutama –, õppis Glutafekti süües pähe 65 lehekülge ajalookonspekti. Osaliselt on need leheküljed tal tänini peas. Glutafekt on toidulisand, mis suurendab keskendumis- ja õppimisvõimet. Kui eksam on mais, peab juba jaanuaris võtma hakkama. Paarist päevast pole kasu.
Guarana, looduslik kohviasendaja **
Guarana tablette võtavad need, kes kohvi juua ei saa. Brasiilias pannakse seda aga hoopis kohvi sisse, et särtsu juurde lisada. Liigtarbimine võib kaasa tuua südame rütmihäired.
Kofeiinitabletid **
Kofeiin on ainuke tõsisem erguti, mida apteegist ilma retseptita saab ja mida eksamite puhul ka aktiivsemalt ostetakse.
Triin (12. klass): “Esmaspäeval oli eksam, ma hakkasin pühapäeva hommikul õppima. Õhtul kell kümme avastasin, et pooled punktid on läbi võtmata, aga jube uni on peal. Võtsin kolm kofeiinitabletti sisse ja õppisin kella neljani öösel. Hommikul ärkasin kell kuus üles, olin mitu tundi enne eksamit koolis kohal. Õpetaja küsis mureliku näoga, kas tahad midagi korrata. Ma ütlesin (mul oli jube pauer sees!): “Jaa. Kuidas oleks, kui võtaks kõik punktid läbi!”
Õpetaja arvas, et minuga on midagi väga hullu lahti. Lõpuks sain 80 punkti. Siiamaani mäletan, mis ma õppisin.
Kohv ***
Eksamieelsetel öödel juuakse liitrite kaupa kohvi. See pole kellelegi uudis. Kohv koos energiajoogiga on hoopis karmim vahend. Sugugi mitte kasulik tervisele.
Naistepuna **
Vana hea droog hirmu vastu, tuntud juba 17. sajandil. Aga naistepuna toimib siis, kui seda pikemat aega sisse võetakse.
Omega3 **
Nn “rasvhapetega asjad” on koolinoorte hulgas tuntud ja popid. Need on kalamaksaõli baasil tehtud üldtugevdava toimega toidulisandid, mis “aitavad närviimpulssidel tõhusamalt liikuda” vmt.
(Apteeker libistab üle allakirjutanu diagnoosiva pilgu ja teatab, et keskealiste inimeste jaoks on Omega3 elementaarne.)
Palderjan ***
Üldiselt ei julge kooliõpilased palju rahusteid tarvitada. Kardavad, et võtab viimase mõistuseraasu peast ära. Palderjani ikka võetakse.
“Ükskord oli nii, et pinginaaber Maria läks eksami ajal kole närviliseks, jooksis vetsu, värises ja võttis pilli sisse. Kuna eksam kestis kuus tundi, siis jõudis rahusti vabalt mõjuma hakata.” Palderjan olevat hea just enne suulist eksamit. “Kümme tabletti võtsid sisse, olid jumala rahulik!”
Prozac *
Apteekrid on täheldanud, et vanemad on käinud oma lapsukestele ka Prozacit ostmas. “Et esimene eksam, mul poiss koledasti pabistab!” Prozac on masendusravim, mida saab ainult arsti retseptiga, ja lastel seda võtta ei soovitata.
Sigaretid **
Õpilastel ohtrasti kasutusel, et und peletada.
Šokolaad ****
Šokolaad mõjub hästi südamele, mälule ja meeleolule. Harva, kui šokolaadi eksamile kaasa ei võeta. Šokolaad on suurepärane antioksüdantide allikas. Ja kuna stressi tingimustes kaotab organism võime antioksüdante ise toota, on šokolaad eksami ajal täiesti omal kohal. Mida tumedam šokolaad on, seda tõhusamalt mõjub.
(Kooliõpilased kirjeldavad detailirikkalt, kuidas ühel neist tumedat šokolaadi süües silmad musta varjundi võtavad ja hirmus õppimise himu peale tuleb.)
Tee ****
Kellel kohvist süda pahaks läheb, joob teed. Eelistatud on roheline tee. Tõmmata lastakse lühikest aega – kaks-kolm minutit –, siis tulevad valja just ergutavad ained.
Tiritamm ****
Suitsetamisest või energiajoogist hoopis parem viis une vastu võitlemiseks on nipp, mida propageeris Gunnar Aarma: seisad pea peal või teed turiseisu nii kaua kui tavaliselt kulub suitsetamiseks. Veri jookseb jalgadest ülakehasse ja vaim muutub reipaks.
Viirpuu ekstrakt **
Rahustava toimega, südamelihast tugevdav toidulisand. Alkoholi baasil, manustatakse tilkadena. Kui pudel korraga ära võtta, siis eksamist head nahka ei tule.
Hindeid pani TÜ psühhofüsioloogia professor, dr. (med.) Jaanus Harro
**** Kasulik, anna aga minna!
*** Ära üle pinguta!
** Ei pruugi olla mimngit abi!
* Võta mõistus pähe! Sa ei pruugi enam tõusta!
Artikkel ilmus esmakordselt 2. juunil 2005
