Samal ajal aga jõudis meediani olümpiakomitee antidopingu komisjoni liikme Giovanni Zotta kurjakuulutav sõnum – mitme sportlase uriinist on leitud dopingaine kasutamise jälgi. Selle hullu sõnumi lükkas aga Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) kohe ümber. "Info on väär," oli ROKi konkreetne vastus.

Suusaspordi kulissidetaguse elu üksikasju tundev Eesti suusaametnik Tiit Pekk ütles, et Zotta avaldus oli meelevaldne ja vastustundetu tõlgendus verenäitudega seotud probleemidest. Ometi andis see märku soovist kõik dopinguga patustajad sel olümpial risti lüüa.

Esimene uudis, et tuntud sportlane jäi keelatud ainete tarvitamisega vahele, läks liikvele olümpia viiendal päeval. Naiste 15 km laskesuusatamises hõbemedali võitnud Olga Põljova andis kahel korral positiivse dopinguproovi. Ta olla kasutanud keelatud ainet karfedooni. Kusjuures eriti suures koguses. Skandaal oli nüüd tõeliselt õhus. Venemaa sportlaselt võeti medal ning ta saadeti olümpiamängudelt minema. Loo taust jäi aga segaseks. Vene spordiametnikud suunasid kogu süü ühele arstile, kes olla Põljovale andnud mingit Moskva lähistel asuvas farmaatsiatehases toodetud ravimit, et sportlane varasemast vigastusest paremini toibuks. Sama preparaati kasutavad muide kosmonaudid ülikoormuste puhul. Sportlane ise tunnistab, et ei teadnud sellest kõigest midagi ning kurb on sedaviisi tippspordist lahkuda. Torino olümpia pidigi talle olema viimane. 

Lugu lõppes siiski kohaliku skandaali mõõtu ületamata.

17. veebruaril tegi intervjuus Rootsi ajalehele Vasabladet dopingu teemal ühemõttelise avalduse Rahvusvahelise suusaliidu meditsiinikomisjoni juht Bengt Saltin. Ta ütles, et Torino olümpia suusavõistlustel osaleb veredopingut kasutavaid sportlasi. Neid polevat tema andmetel palju ja nad pole vahele jäänud, sest kasutavad keelatud ainet väikestes kogustes.

Saltini avaldus oli kui stardipauk skandaalile, mida võiks nimetada jahiks austerlastele.

Järgnevatel päevadel jõudsid olümpiamängudelt üle maailma laiali kaadrid sellest, kuidas Itaalia politsei puistab Austria laske- ja murdmaasuusatajate elupaiku.

Teiste äkiliste aktsioonide põhjustajaks peeti Walter Mayeri ilmumist Torinosse. Nimelt leiti neli aastat tagasi Salt Lake City olümpial selle mehe juurest veredopingule viitavaid preparaate. Karistuseks keelati tal toona kuni 2010. aastani rahvusvahelisel tasemel töötamine. "Tema ilmumine Torinosse mõjus Itaalia korrakaitseorganitele nagu punane rätt härjale," märgib Tiit Pekk.

Järgnesid politsei öised reidid austerlaste juurde.

Õli lisas tulle tõik, et kaks laskesuusatajat, Wolfgang Perner ja Wolfgang Rottmann, otsustasid omavoliliselt olümpialt lahkuda. Loomulikult oli see kahtlane.

Austerlaste majutuspaikade läbiotsimisel leiti aga hulk meditsiinitehnikat, ka süstlaid, mis viitavat Itaalia seaduste kohaselt kriminaalsele tegevusele – keelatud ainete kasutamisele. Sarnast kraami leiti ka Torinost joomase peaga Austria poole kimanud ning politsei eest põgenedes avarii teinud Mayeri autost.

Austria laske- ja murdmaasuusakoondiste esindajad kinnitasid, et neil pole Mayeriga mingit pistmist. Nad kurtsid, et öised puistamised võtsid sportlastelt võimaluse normaalselt võistelda. Ent ratas oli käima lükatud. Rahvusvaheline antidopinguagentuur (WADA) oli verekoerana jälje üles võtnud, meedia ootas uudiseid. Eelkõige sellest, kes sportlastest siiski dopingut kasutas. Aga seda uudist ei tulnud. Austria suusatajatelt võetud analüüsid osutusid negatiivseteks.

Olümpia lõppedes rauges seegi skandaal. Tõsi, mingid karistused austerlased ilmselt ikkagi saavad.