Kui Einpalu Eesti Draamateatri direktori ametisse valiti, oli tegu riigi etendusasutusega. Mullu mais otsustas vabariigi valitsus aga asutada Sihtasutus Eesti Draamateater, mille eesmärk on “saavutada asutuse suurem iseseisvus ning tõhustada selle juhtimist läbi juhtorganite vastutuse ja erineva juhtimisskeemi”.

Sihtasutuse moodustamise ajal oli Einpalu lapsepuhkusel. Lapsepuhkusele jäi ta juba märtsis ja puhkus kestab praegugi.  

Varem oli Einpalu 100 protsenti boss, kuid loodud sihtasutuse nõukogu valis juhatusse veel teise liikme – teatri kunstilise juhi Priit Pedajase. Seejuures jäi paika panemata, kumb on kumma ülemus. Võimu oli võrdselt mõlemal - 50:50.

Einpalu soovis jätkata teatridirektori kohal, aga sihtasutuse nõukogu esimees Margus Allikmaa ütles ei ja oli Pedajase poolt. Einpalule pakuti haldusjuhi kohta, aga seda ta vastu ei võtnud.

Miks Allikmaa ei toetanud Einpalut? 

Margus Allikmaa: “Küsimus ei ole toetamises või mittetoetamises. Teater on ennekõike loomeasutus ja laval toimuv peaks olema fookuses. Esimest korda tekkis võimalus, et kaks juhatuse liiget vastutavad võrdselt sihtasutuse nõukogu ees, mitte nii, et üks oleks pea ja teine jalad. Rutit see võimalus aga absoluutselt ei rahuldanud ja ta palus ennast tagasi kutsuda. Kutsusimegi.”

Einpalu ja Allikmaa vaheliste ebakõlade ühe pikantse põhjusena võib oletada tõika, et Einpalu lasi lahti Margus Allikmaa venna, kes töötas Draamateatris bussijuhina ja teenis niiviisi üsna head palka. Veoteenuse sisseostmine tundus teatrijuhile rentaablim.    

Ka Ruti Einpalu nimetab oma lahkumise peamise põhjusena pikaajalist erimeelsust nõukogu esimehe Margus Allikmaaga.

Kuid miks Einpalu ei nõustunud vastu võtma haldusjuhi ametit?

Ruti Einpalu: “Alati on pakkumist võimalik teha nii, et vastaspoolel ei ole võimalik seda vastu võtta. Draamateatri muutumisel sihtasutuseks viidi teiste töötajate lepingud üle vähemalt samadel tingimustel. Minu soov oli lihtne – töötada edasi sama vastutuse ja kohustustega. Haldusjuhi ametikoht ei vastanud ka mitte ligikaudselt tööle, mida kultuuriministeeriumi komisjon valis mind 2002. aasta alguses Draamateatrisse tegema.”     

Oma läbisaamist Priit Pedajasega hindab Einpalu senini väga heaks ja peab teda üheks oma lemmiklavastajaks. 

Priit Pedajas: “Ei saa öelda, et meie koostöö poleks sujunud. Ka ei jõudnud asi erimeelsuste või konfliktideni. Pealegi, Ruti Einpalu jõudis teatridirektor olla liiga lühikest aega – pärast kaheksat kuud tööd läks Ruti lapsepuhkusele. Tema aega jääb meenutama Draamateatri tort ja innukalt korraldatud esitlusüritused prominentsetele äriinimestele, mis olid teatrile kindlasti vajalikud. Aga ei Ruti Einpalu valimine Draamateatri direktoriks kevadel 2002 ega ka tema tagasikutsumine Sihtasutuse Eesti Draamateater juhatusest detsembris 2003 pole olnud minu pädevus. Esimesel puhul oli pädev tollane kultuuriminister Signe Kivi, teisel puhul Sihtasutuse Eesti Draamateater nõukogu otsus.” 

Eesti Draamateatri näitlejatari Maria Avdjushko sõnul on tal kahju sellest, et kui naine jääb lapsepuhkusele, siis ta töökoht kaob. Avdjushko näeb sellises skeemis meeste maailma pealetungi. “On selge, et juhid jagunevad säravateks ja keskpärasteks. Igal juhul tõi Einpalu tulek Draamateatrisse värskeid tuuli. Ta ei olnud juht, kes käib oma alluvatest mööda. Einpalu oli viisakas ja hooliv, ta püüdis kontakti leida igaühega,” ütleb Avdjushko.

Einpalu poolt Draamateatri valvelauda jäetud lahkumiskirjast võib muu hulgas välja lugeda mõtte, et võibolla see asutus vajabki tuhmimat juhti. Ka Avdjushko hinnangul ei pruukinud kõigile meeldida Einpalu suur aktiivsus ja püüd teatri tulevikku suunata.

Läbirääkimised Eesti Draamateatri peainseneri Rain Raabeliga sihtasutuse juhatuse teiseks liikmeks asumise asjus kandsid vilja. Leping on juba sõlmitud.