Draama Liivimaa lõunanurgas
Palmid õõtsuvad ajaloolise Liivimaa lääneserval, Ventspilsi linna inimtühjal promenaadil. Vaid mõned inimesed on kogunenud vaatama, kuidas puksiirid mööda Venta jõge hiiglaslikku kaubalaeva sadamasse tõmbavad.
Palmid ja piinlikult hästi ning värskelt betoonkividega sillutatud tänavad sümboliseerivad väikelinna jõukust.
Ventspilsi kaduv raha
Kuid linnakese kohale, mis oli 1961. aastast N Liidu tähtsaim naftasadam Läänemere ääres, on kogunenud sünged pilved. Kuna tegemist on võimsa tööstuslikku infrastruktuuriga, millele ei ole võimalik konkurenti kõrvale ehitada, siis soovivad Vene firmad selle üle võtta vanaraua hinnaga. Algul ründas lätlasi Vene riigifirma Transneft ja seejärel Jukos. Seetõttu jäi kuivaks naftatoru, mis toob Ventspilsi musta kulda. Transneft kinnitab, et tehnilistel põhjustel, kuid tegelikult on mängus poliitika. Ventspils Nafta kasum kukkus ligi kümme korda. Ligi miljardi kroonilisest rahahunnikust on järel vaid riismed.
Mind ootab ettevõtte väravas Ventspils Nafta tehnikadirektor Rolands Kalnins. “Alguses on ekskursioon ja seejärel kohtumine asepresidendiga,” ütleb ta sissejuhatuseks.
Kiire ülevaade veenab, et Venstpils Nafta on suurem kui kõik Tallinna naftatransiidiettevõtted kokku. Firmale kuulub 1,2 miljoni kuupmeetri suurune mahutipark, mis ületab näiteks neljakordselt Pakterminali võimalused. Ettevõtte territooriumil seisab kolm estakaadi, kust raudteelt tulnud nafta, diiselkütus ja bensiin mahutitesse ümber laaditakse. Sealt pumbatakse naftatooted tankeritele.
“Praegu võtame ühes kuus vastu miljon tonni naftat raudteed mööda. Kui toru töötaks, siis teeksime kuus kaks miljonit tonni käivet,” märgib Kalnins.
Halvad uudised hakkasid tulema läinud aasta suvel ja 2003 alguseks jäi toru päris kuivaks. Ventspils Nafta asepresidendilt Ritvars Priekalnsilt nõudis see kiireid otsuseid. “Seadistasime ühe kolmest raudtee terminaalist ümber toornafta vastuvõtuks ja kavatseme ehitada ka neljanda raudtee terminaali. Me lõpetame ka käesoleva aasta kasumiga,” lubab ta.
Priekalns on noor mees - 32aastane -, kuid töötanud firmas juba kümme aastat. Tema lemmikvastus on, et see on küsimus aktsionäridele.
Aktsionäride taust aga on keeruline ning nendevahelised suhted hoiavad Läti poliitilise suve kuumana.
Uus soovija - Jukos
Suve hakul sai Läti valitsus kirja Jukose asepresident Mihhail Brudno käest, kes soovib otsest koostööd Ventspils Naftaga ilma vahendajateta.
Kirjale reageeris terava pressiteatega Ventspils Nafta president Janis ?damsons. Ta teatas: "Konkureeriva ettevõtte juht laimab Venstpils Naftat."
Esiteks unustas Brudno tagasihoidlikult mainida, et ta on Ventspils Nafta suure konkurendi, Leedus töötava Mazeikiu Nafta juhatuse esimees, märgib ?damsons. “Teiseks on Ventspils Nafta alati valmis koostööks.”
Veel läinud sügisel kinnitati Jukose Moskva peakontorist, et firmal ei ole mingeid plaane Läti suunal. Butinge terminaal Leedus rahuldab täielikult nende soovid Baltikumis.
Butinge jääb Ventspilsist sadakond kilomeetrit lõunasse. Sõidame sealt mööda. Kiire pilk kompleksile veenab, et Ventspils oleks Jukosele siiski väga ahvatlev kompvek. Butinge on lihtsalt väike terminaal rannakarjamaal.
Pressikonverentsil Jukose peahoones räägiti plaanidest tõmmata torujuhe üle Põhjanaba Ameerikasse ja tine otse Vahemere äärde Horvaatiasse. Samuti on Jukos koos teiste Vene hiidudega plaaninud Transneftist sõltumatu toru ehitamist Siberist Murmanskisse.
Kuid kõigist suurejoonelistest plaanidest mõnusam võiks olla juba toimiva ekspordi struktuuri ülevõtmine soodsalt – näiteks pankrotipesa hinnaga.
Kuid ka Jukos on keerulises seisus. Jätkumas on Transnefti ja Jukose tüli mõjuvõimu pärast nafta transpordis. Talvel kirjutasid viie suure Vene naftakompanii juhid kirja Venemaa peaministrile Mihhail Kasjanovile. Nad palusid, et Ventspilsi viiv naftatoru uuesti kasutusele võetaks. Kuid näib, et Kremlil on teised plaanid.
Keerukad skeemid
Kremli rünnakutele järgnes pealetung Riia võimukoridoridest.
Riia börsil registreeritud Ventspils Nafta aktsiatest kuulub 43 protsenti Läti riigile. Ülejäänud 47 protsenti omab strateegiline investor Latvijas Naftas Tranzits (LNT) ja 10 protsenti kuulub väikeaktsionäridele.
LNT suuromanik aga Ventbunkers AO - suuruselt teine Ventspilsi sadamas tegutsev masuudi- ja diislikütuse terminal.
Läti asepeaminister Ainar Šlesers ründab LNT aktsionäre, ennekõike Ventspilsi linnapead Aivar Lembergsi, keda ajaleht Biznes i Baltija nimetab riigi kõige tähtsamaks oligarhiks.
Asepeaministri parteikaaslane, seimi saadik ja Läti Hoiupanga ekspresident Arnold Laks süüdistab Lembergsi ajakirjanduses Ventspils Nafta ebaseaduslikus erastamises ja miljardi röövimises riigilt.
Lembergs põrutab aga vastu ja süüdistades Laksi kohaliku hoiupanga taskutoppimises. See tähendab 25 protsendi panga aktsiate müümises offshorefirmale Doxa Fund Ltd, mille taga on väidetavalt Hollandis registreeritud aktsiaselts.
Hollandi ettevõte taga aga on venelased, kinnitas Ventspilsi linnapea Lembergs pressikonverentsi. Toimub Lätimaa ülevõtmine uue poliitilise jõu - Esimese partei poolt, kelle liikme Arnold Laksi selja taga on juba Vene oligarhid Aleksander Mamut ja Roman Abramovitš, kirjutab Biznes i Baltija.
Lätis on läinud ajalukku või ajutiselt kõrvale tõrjutud kaks poliitilist jõudu. Rahvapartei najal tegutsenud ettevõtjal ja ekspeaministril Andris Škelel on õnnestunud peale valimiskaotust vaikselt kõrvale tõmbuda.
Läti tee (Latvijas Tšels) nimeline poliitilist jõudu toitnud Ventspilsi äritegelastel nii hästi läinud ei ole.
Lembergsi ründab ka Ventspils Nafta väike aktsionär Man-Tess. Selle firma juht Juli Kruminš väljendub väga selgelt. Biznes i Baltijale antud intervjuus ütleb ta, et venelased ei taha Lembergsiga ühes liivakastis mängida ja Ventspils nafta aktsiad tuleb ümber jagada järgmiselt: kolmandik kuuluks lätlastele, kolmandik venelastele ja kolmandik Läänele. Ning et kohe keeratakse kinni ka raudtee veod Ventspilsi.
See ,et venelaste ja aastaid Läti transiidi huve kaitsnud Lembergsi suhted on halvad, ei ole saladus. Lembergs on erialaajakirjades aastaid hoiatanud väljapressimiskampaaniate eest.
Kas Vene surve on andnud tulemusi?
“Ventspils Nafta ei kauple oma aktsiatega, sest see on aktsionäride küsimus, kellele need aktsiad kuuluvad. Samuti ei ole Ventspils Nafta strateegiline investor Latvijas Nafta Tranzits võtnud vastu otsust müüa oma osa,” kinnitas Ventspils Nafta avalike suhete juht Gundega Varpa.
Kuna ligi kuue aasta jooksul ei ole suudetud lahendada riigi 43 protsendilise riigi osaluse saatust,siis vaevalt võib oodata kiireid tulemusi. Seejuures 5 protsenti neist aktsiatest on vastavalt erastamise põhitingimustele täiendavalt reserveeritud LNT jaoks ja praegu toimuvad läbirääkimised Läti Privatiseerimise agentuuriga ostutingimuste üle, kinnitab Varpa.
Otsustada ei ole suudetud, sest igal ministril on olnud oma arvamus.
Kunagi läks läbi väikse Läti linna Ventspilsi 40 protsenti Balti torujuhtme süsteemis liikuvast naftast. Praegu on see nafta läinud mujale nagu Primorsk Venemaal, Butinge Leedus, Porvoo Soomes, Gdansk Poolas. Osa toornaftast jõuab rongiga ka Muuga sadamasse Tallinnas.
Venelased tahavad meid pankroti ajada, on tehnikadirektor Rolands Kalnins veendunud.
"Meie teada ei ole tehnilisi probleeme," ütleb Ventspils Nafta asepresident Ritvars Priekalns. Ta peaks teadma, sest Ventspils nafta omab 66 protsenti ühisettevõttest LatRosTrans, mis haldab torujuhet Polotsk-Ventspils.
Polotsk oli linn, mille all Rootsi kuningas Karl XII sai hävitavalt lüüa venelaste käest. See sündmus määras Baltikumi ajaloo 200 aastaks.
Viimane hea aasta
Ventspils Nafta grupi majandusnäitajad 2001
Teenindatud nafta voog – 22,3 miljonit tonni
Grupi puhaskäive – 2,31 miljardit krooni
(emafirma – 1,165 miljardit krooni)
Grupi kasum 934 miljonit krooni
(emafirma kasum 656 miljonit krooni)
Käiberentaablus – 40 protsenti
Aktsiakapital – 2,61 miljardit krooni
Allikas: Ventspils Nafta aastaaruanne 2001, kursiga 1LVL = 25 EEK
2002
Teenindatud nafta voog – 13,8 miljonit tonni)
Grupi puhaskäive 1,64 miljardit krooni
(emafirma- 702 miljonit krooni)
Kasum ...
(emafirma - 67 miljonit krooni)
2003
Teenindatud naftavoog – 6,5 miljonit tonni (jaanuar-juuni)
Allikas: www.vnafta.lv
Ventspils Nafta Grupi kuulub rida naftatransiiti teenindavaid ettevõtteid alates LatRosTrans (66 protsenti aktsiatest) kuni Läti Merelaevanduseni (31,27 protsenti aktsiatest). See 40 tankeriga ettevõte on Riia börsil eraldi noteeritud.
Londoni seisukoht
Läti majandus on eriti transiiditundlik ning Transnefti blokaad võib panna kõva paugu Läti väga efektiivsele transpordisektorile, hindab Inglise meediagrupi Economist analüüsiüksus, mis vaatles Euroopa Liidu laienemise mõju koos oma koostööpartnerite nagu Oracle, N M Rothschild & Sons, Marsh, ABN AMRO.
Uuringu järgi annab transpordisektor umbes 10 protsenti Läti sisemajanduse koguproduktist ja koos sõltuvate sektoritega ligi 20 protsenti sisemajanduse koguproduktost.
Eesti puhul soovitab uurimus jälgida suurt Elcoteqi mõju majandusnäitajatele.
104 leheküljelise põhjalikult illustreeritud uuring ütleb, et Euroopa laienemise riskid on äärmiselt suured, põhjalikud muutused ja mõjud on alles ees ning edu ei ole garanteeritud.
