Dzässikitarrist Paul Bollenback: „Et olla staar, ei pea olema suur muusik“
22.–26. septembrini toimub Viljandis – punktides
Pärimusmuusika Ait, Jaani kirik ja Nukuteater – Viljandi
kitarrifestival 2009. Sündmuse peaesinejaks on New Yorgist pärit
džässikitarrist Paul Bollenback, kes jagab 25. septembril lava koos Raul
Sööt Quartetiga. Areenile andis Bollenback lühiintervjuu.
Teie koduleheküljel veebis on teie kontserdikalender.
Sõidate Baltimore’ist Texasesse, sealt New Yorki, siis
Washingtoni, sealt Viljandi kitarrifestivalile ja tagasi New Yorki. Kas
mängite klubides või festivalidel?
Nii seda kui
teist, New Yorgis esinen nii tähtsamates kui väikestes
džässiklubides. Õnneks ei ole majanduskriis inimeste
džässihuvi vähendanud. Olen õnnelik, et nad mu kontsertidele
tulevad ja oma raskelt teenitud rahaga selle eest maksavad.
Teie varasemad mõjutajad olid Carlos Santana, Johnny Winter, Jimi
Hendrix jt rock-kitarristid. Miks just nemad?
Rock’i-eeskujud jäid noorusesse, kui olin 19aastane või
veelgi noorem. Mulle meeldis rock’i saund ja energia. Praegu mängin
ainult džässi. Olen vanem ja mulle meeldib sume ja magusam muusika. Kuid
energia tõmbab mind loomulikult tänaseni kaasa.
Üks kitarriajakiri kirjutas, et te sulandate omavahel
“rock’i testosterooni ja swing’i
sofistikeeritust”.
Muusika on muusika ja ma ei tee
sellist vahet. Stiil on vaid turundusvõte, mida kasutatakse kauba
müümisel. Kuid džäss võib siiski olla vastasseis
massiturundusele, mis peavoolu muusikas välja
lööb.
Kui keegi teie video omavoliliselt
Youtube’i üles riputab, mida te teete?
Ma ei
teeks midagi, sest mulle meeldib, kui inimesed mu muusikat kuulavad. Aga kui
keegi selle pealt teenida tahab, siis on juba teine asi.
Noored näevad kitarrimängus võimalust rock-staariks saada.
On see hea või halb?
Igaühel on muusikas oma
eesmärk. Peab tegema vahet, mis on sulle endale tähtis. Et olla
staar, ei pea olema suur muusik. Piisab mänguoskusest ja heast
turundusest. Kuid muusik olemiseks sellest kaugeltki ei piisa.
George Benson on teid kiitnud…
Benson on üks
mu lemmikmuusikuid.
Mul on laual tema uus plaat “Songs
and Stories“. Kas teil juba on?
Ei ole, aga ma pean
selle kindlasti ostma. George on olnud mulle suurepärane toetaja, me oleme
palju aastaid tuttavad. Tema oligi see, kes soovitas mul kitarristina
“oma hääl” leida. Kord küsis ta, millega ma tegelen.
Vastasin, et tema materjali läbitöötamisega. Ta vastas, et seda
sa juba oskad, tööta nüüd enda hääle kallal.
Kitarriste on mustmiljon, kui oma häält ei leia, siis kaod nende
hulka ära.
Teie lemmikkitarr?
See
on õhuke poolakustiline meistripill. Suurepärane instrument ja
loodan sellega väga palju aastaid mängida. Kutsun seda värvi
järgi Šokolaadikitarriks.
Tuntud pillidest meenutab see
ehk kõige rohkem Gibson 335te – pikk kael ja resoneerib
hästi.
Kas olete esinenud koos Eesti
muusikutega?
Paar korda olen olnud koos Raul
Söödiga, kes on suurepärane muusik. Ootan väga esinemist
Viljandi kitarrifestivalil.