ÜK(b)P Keskkomitee hüüdlause aastast 1950.

Ma ei tea, kuidas see teile mõjub. Mina igatahes muigasin mürgiselt, sest vankade ajal valitses poodides kõik peale kaubakülluse. Mõnel ääremaal ei näinud inimesed aastaid letil värsket liha. Paremaid toidukaupu jagati nn Brežnevi pakikestena: killuke sinki ja purk Ungari herneid koos aegunud heeringakonservi ja leivapätsiga.

Või siis hüüdlause aastast 1960: "Nõukogude Liidu töötajad! Üleminek lühemale tööpäevale on tähtis etapp teel maailma kõige lühema tööpäeva sisseseadmisel NSV Liidus. Suurendagem veelgi loomingulist aktiivsust töös!"

Tööpäevad läksid tõesti lühikeseks, kuid paljuski joomise tõttu. Leonid Brežnevi ajal kasvas kangete vägijookide tarbimine neli korda ning nagu märgib Washington Posti endine Moskva reporter Michael Dobbs raamatus "Maha suur vend", näitasid ametlikud uurimused, et 70 protsenti kuritegudest oli seotud alkoholiga.

Ma olen stagnaaja laps, kuid enne, kui päris iseseisvaks sain, murenes nõukogude võim. Seetõttu pidasin igal sügisel Rahva Hääle esiküljel avaldatud oktoobripühade hüüdlauseid tüüpiliseks tühikargamiseks.

Nüüd aga, kui tegin rahvusraamatukogus väljavõtteid iga viie aasta tagustest hüüdlausetest (alates aastast 1945), avanes märksa huvitavam pilt. Loosungid näitasid, kuidas muutus parteijuhtide meelsus, missugune oli riiklik poliitika ja isegi seda, missuguste probleemidega riik vastamisi seisis.

Avaloosung oli alati ühesugune. "Elagu Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäev!"

Tooniandvad olid hüüdlause nr 2 ja kõige viimane loosung. Aastal 1945 kõlasid need loomulikult nii: "Au suurele nõukogude rahvale, kes saavutas võidu Saksa fašistide ja Jaapani imperialistide üle!" ning "Lenini lipu all, Stalini juhtimisel edasi uute saavutuste poole sotsialistlikus ülesehitustöös!"

50ndatel ruulis Stalin edasi. "Lenini lipu all, Stalini juhtimisel edasi, kommunistliku võidu poole!" ja "Marxi-Engelsi-Lenini-Stalini lipu all, kommunistliku partei juhtimisel – edasi kommunismi võidule!"

Nalja hakkas saama 60ndatel, kui partei hõiskas: "Au Suurele Oktoobrile, mis pani aluse uuele ajastule inimkonna ajaloos – kapitalismi kokkuvarisemise ja sotsialismi triumfi ajastule!"

Seejärel asendus "sotsialismi triumf" hüüdlauses "kommunismi võidukäiguga".  Keskkomitee süstib rahvasse kommunismiusku. "Elagu kommunism – kogu inimkonna helge tulevik!" ja "Noormehed ja neiud! Õppige elama ja töötama kommunistlikult!"

Kuid 1970 oli selge, et kapitalism ei varisegi kokku. Ei tulnud isegi sotsialismi triumfi. "Au Suurele Oktoobrile, mis pani aluse uuele ajastule inimkonna ajaloos – maailma revolutsioonilise uuenemise, kapitalismilt sotsialismile ülemineku ajastule!"

Jutt kommunismi võidust kadus lõplikult uutmise saabumisega.

Tähtsa ploki loosungites moodustasid välispoliitilised avaldused. 1945 said loomulikult kiita kõik sõjaliitlased Ameerika Ühendriikidest Hiinani. Hiljem tunnustati rohkelt punase leeri nukuvalitsusi ja kolmanda maailma rahvaid Brazzaville'i Kongost Lõuna-Araabiani – ikka Moskvast juhitava sotsialismiimpeeriumi sünni nimel. Kusjuures tervituses ja tervituses oli vahe. Sotsmaad said "vennaliku" tervituse ja uued riigid Aafrikas "palava" tervituse.   

Kui Stalin ja Tito tülli läksid, kiitis partei avalikult Jugoslaavia rahvaid, "kes peavad vabadusvõitlust Tito kliki fašistliku režiimi vastu, imperialismi teenrite vastu!" Hiljem, kui rahu jälle majas, tervitas partei ka Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi rahvaid.

Partei kutsus üles võitlema Lääne-Saksamaa relvastamise vastu. Viima USA vägesid välja Lõuna-Vietnamist. Vabastama Luis Corvalani.

Samamoodi leidsid loosungite paketis koha sisemaised kampaaniad. Näiteks 50ndate keskpaigast leiame kurikuulsa maisikasvatuse laine: "Kolhoosnikud, masina-traktorijaamade ja sovhooside töötajad, põllumajanduse spetsialistid! Laiendage igati maisi – teravilja järsu suurendamise ja loomakasvatusele kindla söödabaasi loomise tähtsaima allika – külvipinda ning tõstke maisi saagikust!"

Mida aasta edasi, seda täpsemaks loosungid läksid. 60ndate keskel oli loomulik, et kiita said kosmonaudid, kuid partei pidas eraldi meeles isegi geolooge: "Avastage kiiremini meie kodumaa lugematuid maavarasid!"

Läbi lillede juhti keskkomitee tähelepanu ka elu valupunktidele. Hüüdlausetest selgub, et vahetult pärast sõda kannatas tööstus elektrikatkestuste tõttu ning raudteel oli kord käest ära. Seejärel manitseti kolhoosnikke pühalt kinni pidama põllumajandusliku artelli põhikirjast. "Tugevdage töödistsipliini! Organiseerige loomade edukas ületalvepidamine!"

Loomulikult pidid kõik võitlema tooraine, materjalide ja kütteaine rangeima kokkuhoiu nimel.

Viimast korda avaldas Rahva Hääl hüüdlaused aastal 1989. Kui 60ndate keskel oli neid üle saja, siis nüüd oli järele jäänud vaid 16 ning põhisõnumiks oli perestroika. "Uutmine jätkab Lenini suurt üritust, Oktoobri üritust! Võidelge revolutsioonilise energia ja veendumusega ühiskonna elu kõigi külgede uuendamise eest!"

Päris viimane hüüdlause oli selline, mida sobib hüüda iga võimu ajal. Ka praeguses Eestis, kes sõdib Iraagis ja on saanud lääneliitlastelt terroriohu hoiatuse: "Maailma rahvad! Ühendagem jõupingutused rahu nimel, selleks, et hoida meie planeeti tulevastele põlvkondadele!"

Sovetoloog Kionka: lugesime hüüdlauseid hoolikalt

"NSV Liit oli nagu must kast. Said kasutada vaid seda, mida välja lasti, aga seda mis sees tegelikult toimub, ei teadnud. Hüüdlaused olid ühesed vähestest pärisallikatest," selgitab Ekspressile välisministeeriumi asekantsler dr Riina Ruth Kionka, kes on üks väheseid sovetoloogiks õppinud väliseestlasi.

"See oli vana metodoloogiline nõks uurida uurimisobjekti enda produtseeritud infot ja võrrelda seda varem öelduga. Loosungid olid nagu haige lapse temperatuuri mõõtmine."

"Olin 1986 praktikal Saksamaal Raadio Vaba Euroopa juures. Lugesin terve suve läbi Rahva Häält ja Noorte Häält ning EKP kongresside kõnesid ja võrdlesin neid. Kes ütles, mida ütles, millal ütles. Isegi kui tihti tuli ette tormiline aplaus. Tormiline aplaus oli lehtedes ilmuvates kõnedes lausa sulgudes ära toodud. Mingi näitaja oli seegi. Ja loomulikult vaadati fotosid. Kes kelle kõrval seisis."

"Läänes luges terve koolkond NSV Liidu Teaduste Akadeemia žurnaale. Näiteks 1970. aastate lõpul ja 1980. alguses ehk enne Gorbatšovi lugesid nad sealt välja, et tulemas on midagi perestroika-sarnast."