Ka telefon ise on disainilt sümpaatne, piisavalt väike, mugavate klahvidega, nii-öelda kalli välisilmega. Metallpindu tuli muidugi aeg-ajalt pühkida.

Telefoni kasutades – püüdsin asjale läheneda võimalikult intuitiivselt ja vähem juhises näpuga järge ajades – kõik enam nii lõbus polnud. SMSide saatmine oli esialgu mõnus, eriti meeldisid kaks erineval põhimõttel töötavat kirjavahemärkide tekitamise võimalust.

Kuid siis! Harvemini esinevaid tähti kirjutades kuvati teade, et seetõttu teate maht väheneb. Esimesest sellisest tähest järjekorras järgmiseni edasi jõuda mul ei õnnestunudki. Võib-olla oleks juhisest leidnud vastava seadistuse kohta käiva punkti, aga sarnaselt enamiku telefonikasutajatega ei hakanud ma käsiraamatus sobrama. Millegipärast ei saa ka SMSi otse C-klahviga kustutada nagu Ericssonidel.

Olin alati arvanud, et üliaeglane käivitumine on Ericssonide ajalooline omadus, aga EF81 andis neile silmad ette.

Kõige totram, kuigi see otseselt kasutamist ei sega, on kasutajaliidese tõlge. Eriti hakkasid silma nõmedad lühendused ka kohtades, kus terve sõna oleks ekraanile mahtunud. Lugege ise: “Sisen.”, “Märgi “lug-ta””, “11 esemed”, “Lisa kont-sse” ja nii edasi. Mitte eriti eesti keel.

Katsed telefoni arvutiga ühendada kukkusid läbi, mõlemad proovitud arvutid jäidki draiverit otsima, kuid siin võib olla süüdi see, et aparaadis on tarkvara beetaversioon. Nii jäid fotod ja videod arvutis vaatamata, kuigi iseenesest kõlab 2 megapikslit lootustandvalt.

Klapi avamisel 180 kraadi pöörduv objektiiv on tehnilise ideena nutikas: avatud klapiga näitab kaamera sind suurel ekraanil, suletud klapiga saad pildistada ümbritsevat ja vaadata pilti pisikesel kaaneekraanil. Teisest küljes on see tobe: ennast näed suurel ekraanil, aga keerulisemaid ja olulisemaid motiive pisikesel.

Võib-olla on tegemist kergelt ajast ees oleva tootega, mida kimbutavad alles lastehaigused? Või siis on konkurentide telefonide kasutajal seda lihtsalt vanade harjumuste tõttu keeruline kasutada?

Jutud 3Gst, videokõnedest, MP3mängijast, mälu laiendamisest kuni gigase kaardiga kõlavad ju uhkelt. Aga liikvel on muide ka miljoneid kasutajaid, kes tahavad põhiliselt vaid rääkida ja sõnumdada... Nii et pole vist päris minu telefon. Aga disaini pärast ostaksin selle aparaadi küll.

Cool šikk

Benq-Siemensi uus mobiilimudel EF81 näeb välja nagu minikalkulaator. Tema disain on karge, minimalistlik ja tehnitsistlik nagu toodetel, mis paugupealt tuletavad meelde robotite maailma ja mida näeb ulmefilmide tegelaste käes.

Kui mobiiltelefonidel oleks sugu (kas robotitel on sugu, mõtlesin siinset arvamust kirja pannes korduvalt), liigitaksin selle mudeli meessoo alla. Manuaali laiad klahvid sobivad ka suurema kämblaga kutile (erinevalt näiteks Sony Ericssoni mudelist K600i) ning tark- ja mänguvara leidub piisavalt.

Noriksin aga eestikeelsete menüüde-juhendite sõnastuse kallal, nende tõlge on kohati veider ja ebaloogiline (parim eestikeelne menüü on endiselt Nokia mobiilidel).

Telefoni kujust lähtuvalt on tal üks funktsionaalne puudus: puudub randmerihm. Seda telefoni sobiks eelkõige kanda randmel nagu enneolematut ning omamoodi kurioosset käekella imitatsiooni (kellaaega saab sealt nagunii vaadata). Ja rääkida saab ju ka hands-free abil.

Harry Liivrand, harry.liivrand-at-ekspress.ee