20.03.2009, 00:00
Edevusele ruumi ei jää
Kaubiku põhjale ehitatud mahtuniversaalid on odavad, mahukad ja universaalsed, aga kuni viimase ajani iseloomustas neid ka ebamugavus ja kohmakus.
Furgoonist sõiduauto tegemine pole miski uudis. Isegi
nõukaaegsest pirukamossest oli olemas akende ja tagaistmetega versioon.
Moodsatel aegadel on sooja vastuvõttu leidnud kaubikupõhised
mahtuniversaalid. Kriisiaeg sunnib ikka säästma ja praktilisi
lahendusi edevusele eelistama. Ehk pole juhus, et eelmise suure kriisi ajal,
1930. aastatel, muutusid popiks pikapid ning mõnes maailmajaos
püsib see menu tänini.
Sobivad partnerid
paljudele
Peugeot’ väikekaubik Partner tegi
mullu läbi põlvkonnavahetuse (kõik Partnerit puudutav
kehtib ka sõsarauto Citroën Berlingo kohta). Uus on
vanast suurem, mugavam ja seest ka soliidsem. Tippvarustuses
Partner Tepee (viimane sõna märgib mahtuniversaali) tase on
selline, et kümme aastat tagasi oleks see sobinud keskmisse
kompaktautossegi.
Kui aga vaadata Partnerist-Berlingost
väiksemat Citroën Nemot, siis selle proletaarne päritolu hakkab
juba kaugelt silma. Näiteks mustast plastmassist pamprid on
sõiduautodel sama hästi kui minevik, praegusel ajal värvitakse
need enamasti ikka kerega sama värvi. Odavamat sorti Nemo hallides
toonides plastiga kaetud kabiinis hakkab millegipärast silma hulganisti
Fiati detaile.
Tegelikult ongi Nemo üks kolmikutest, mis
sündinud Fiati ja PSA koostööst. Ülejäänud kaks
kannavad nimesid Peugeot Bipper ja Fiat Fiorino ning kõiki neid
toodetakse Türgis.
Nemo juht tunneb end kui ookeanilaeva
kapten. Iste on kõrgel ning üüratu klaasipind tagab
suurepärase väljavaate, välispeeglid lähenevad
mõõtmetelt juuksurisalongi omadele. Püstine juhtimisasend
sarnaneb pigem bussi kui sõiduauto omaga. Ent ruumi on piisavalt ja
ehkki esiistmete kuju tekitab kahtlusi, pole ka paaritunnise sõidu
vältel väsimust karta.
Partneri esiistmed on aga sellised,
et isegi disaineritugitoolid peaksid nende kõrval punastama. Ja ruumigi
on nende ümber märgatavalt rohkem kui Nemos. Ka teises reas ei pea
kitsikuse üle kurtma, kõik kolm istmepatja on sisuliselt
võrdse laiusega. Tõsi, mugavustega on lood natuke kehvemad.
Küll aga parandati Partneri juures üks oluline viga, mis
küljes enamikul kaubikupõhistel mahtuniversaalidel – kitsas
sisse- ja väljapääs. Probleem on selles, et istmepadi on
uksepostile (B-piilarile) liiga lähedal. Eelmisel Partneril võis
hooletu reisija kergesti sellesse kitsikusse takerduda – piisas juba
suuremast kinganumbrist. Mudelivahetusega auto mõõtmed kasvasid
ja seega kadus ka endine puudus. Ent asi pole ainult pikkuse või
teljevahe sentimeetrites, sest suhteliselt väikesel Nemolgi on
pääs tagaistmetele lahedam ja mugavam kui paljudel suurematel
liigikaaslastel. Ruumi leidub muidugi vähem kui Partneris. Kolmekesi
kõrvuti pikka reisi tagaistmel küll ette võtta ei
tihkaks.
Küll aga võimaldaks sisnemise-väljumise
lihtsus Partnerit või Nemot edukalt kasutada taksona. Tallinna
linnaisade “geniaalne” plaan – pakiruumi maht vähemalt
400 liitrit – kukutaks Nemo küll kandidaadina läbi. Teise
istmerea taha jääb kohvritele “vaid” 356 liitrit. Partner
Tepee oma 505 liitriga aga kvalifitseeruks probleemideta.
Tuba kipub külmaks
Selline avarus aga maksab
kätte väga ootamatus kohas. Nii Partner Tepee kui ka Nemo olemusega
passib kõige paremini kokku diiselmootor. Prooviautod olidki diislid.
Peugeot’d viis edasi 1,6-liitrine jõuallikas (75 hj), Citroën
sai hakkama 1,4 liitri ja 68 hobujõuga. Vähemalt tühja
või pooltühja a
uto korral tagavad need piisava dünaamika. Maantesõidul näitas
Citroëni reisiarvuti kütusekuluks 4,6 l / 100 km, suurema ja raskema
Peugeot’ oma veidi rohkem – 5,4. Tagasihoidlik janu tähendab,
et mootor töötab suure kasuteguriga. Energia jäävuse
seadusest aga järeldub, et auto kütmiseks kasutatavat
jääksoojust eraldub seetõttu vähe.
Füüsikaseaduste praktiline rakendus: seitsme-kaheksa
külmakraadiga kulus tubli tund, enne kui avaras kabiinis mõnusalt
soojaks läks. Probleemi saab hõlpsalt lahendada
lisakütteseadme paigaldamisega, paraku kipub see rikkuma sõiduki
odavusest tulenevat säästuefekti.
Teine diisli
põhimõtteline puudus – lärmakus – on aga
autokonstruktoritel sisuliselt õnnestunud kõrvaldada. Iseenesest
pole see keeruline, tuleb mootor lihtsalt mürasummutusmaterjalide ja
-ekraanide alla matta. Need aga teatavasti maksavad ning seetõttu
püüti lihtsamat sorti sõidukite juures tihtilugu odavalt
läbi ajada. Nemo põhjal otsustades tunduvad need ajad olevat
möödas, sest diisli plagisev heli jõuab kabiini igati
mõistlike detsibellideni vaigistatult. Partner Tepee on aga sama vaikne
kui keskmine sõiduauto. Mootorimürin kostab sisse pigem
väljast, akende kaudu, aga mitte otse mootoriruumist läbi vaheseina.
Teemüra häirib natuke rohkem. Eriti odavamat sorti Nemos, kus puudub
pakriuumi kate ja “kuudi” tühi tagaosa toimib kui
kõlakoda.
1,6-liitrise diisliga Partner Tepee hind
jääb alla 200 000 krooni piiri, 1,4-liitrise mootoriga Nemo on 15 000
krooni odavam. Masinate omadusi kaaludes tundub suurem seekord soodsam. Kas
või selle poolest, et kõikvõimalikud nurgatagused on
kujundatud panipaikadeks. Neid on nii palju, et pisividinad kipuvad autosse
vägisi ära kaduma. Aga seda võib lugeda pigem eeliseks kui
puuduseks.
Citroën Nemo Combi
1.4 HDI | Peugeot Partner Tepee 1.6 HDI | |
Mootor | R4 1398 cm3 | R4 1560 cm3 |
Võimsus | 68 hj | 75 hj |
Tippkiirus | 152 km/h | 150 km/h |
Aeg 0–100 km/h | 16,9 s | 17,1 s |
Tühimass | 1407 kg | 1407
kg |
Pikkus/teljevahe | 3864/2513 mm | 4380/2728 mm |
Pakiruum | 356-2500 l | 505-2800 l |
Kütusekulu (D) | 4,6 l/100 km | 5,7 l/100 km |
CO2 pääst | 123 g/km | 150 g/km |
Hind alates | 185 500 kr | 199 500 kr |