Militaariast filosoofiani

Kui Maarika üheksakümnendatel Tartu ülikoolis õigusteadust õppis, oli üheks tema kooliväliseks unistuseks jaanipäeva pidamine – need kaunid päevad jäid kogu aeg sesside varju. Juristidiplom käes, alustas ta tööd keskkriminaalpolitsei majanduspolitseis ning jälle oli palju jaanipäevadest
tähtsamaid asju.

Maarika täienduskoolituste loetelu on aukartust äratav. Majanduspolitsei perioodi jäävad näiteks Prantsusmaa Kriminaalpolitsei erialakoolitus maksupettuste teemal, Ameerika Ühendriikide Kohtuministeeriumi Föderaalse Juurdlusbüroo erialakoolitus finantskuritegudest ning Ameerika Ühendriikide Salapolitsei erialakoolitus teemal majanduskuriteod ja võltsimine.

Kui Maarika läks tööle Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse talitusse, muutus täienduskoolituste laad – nüüd keskendusid need peamiselt ELi ülesehitusele ja toimimisele. Ning järgmiseks suureks edasiõppimise kohaks sai Eesti Diplomaatide kool, kus Maarika õppis rahvusvahelisi suhteid ja Euroopa integratsiooni.

Mõni aasta tagasi võttis Maarika Pähklemäe taas suuna Tartu ülikooli ning asus tegema teadusmagistri kraadi filosoofias. Praeguseks on tal õppekava läbitud, veel on jäänud töö kaitsmiseks esitada.

“Kõik, mida ma olen teinud ja õppinud, on tegelikult omavahel väga tihedalt seotud,” mõtiskleb Maarika Pähklemäe. “Elu on ju üks ja kõik need teemad puudutavad ühiskonda. Julgeolek ja riigi toimimine on otseselt seotud igapäevaeluga, filosoofia aga annab kõigele muule mõtte.”

Oma praeguses töös, kus juristina tuleb töötada väga mitmesuguste õigusprobleemidega, näeb
Maarika alatihti, et sageli jääb vaidlevatel pooltel puudu just nimelt mõttest – tihti on vaidluste
keskmes pelgalt rahateema, pereprobleemide puhul ka valusad emotsioonid.

Kõige nõrgemate toetuseks

Just sellepärast, et vältida sisutühje ning materialismil baseeruvaid suhteid ja konflikte, meeldib Maarika Pähklemäele kolmas sektor. Nii leiab ta pingelise juristitöö kõrvalt aega sama pingeliseks
tasuta nõustamiseks Eesti Juristide Liidu korraldatud projektides ning MTÜs Eluliin.

Üks suundi, millele Maarika on keskendunud, puudutab inimkaubanduse ohvreid. Eestis on need enamasti naised ja lapsed. Selle aasta juulis asutas Maarika Pähklemäe koos mõttekaaslastega
Eesti Naisjuristide Liidu, kus inimkaubanduse ja perevägivalla vastu võitlemine sai ka liidu põhikirja.

“Ma arvan, et iga inimene peaks suutma mõtestada, miks ta midagi teeb. Ainult rahast jääb pikemaks motivatsiooniks väheks. Õigusala on näiteks üsna ebaloominguline. Minu jaoks on käivitav jõud soov aidata. Samas on õigusvaldkond õpetanud mulle palju kasulikku, lisaks erialateadmistele ka näiteks distsipliini – kõik, millega alustan, tuleb mul ka lõpule viia. Teine oluline asi on teadmine, et edu ei ole prognoositav, kõik ei sõltu enda teadmistest ja pingutustest,”
arutleb Maarika Pähklemäe.

Kui tema õigusbüroosse hakkas järjest tulema juhtumeid, kus üks osapooltest oli vägivalla või inimkaubanduse ohver, mõistis Maarika, et ainult õigusabist selliste juhtumite puhul ei piisa. Vaja on emotsionaalset toetust, tihti ka sotsiaalsete murede lahendamist. Siit võrsub paljuski tema koostöö Eluliini ja Noorte Naiste Tugikeskusega, mille mõlema liige Maarika Pähklemäe ka on. Pikk ja põhjalik tegevus mainitud valdkondades on toonud Maarikale eksperdi staatuse ning ta korraldab ka ise inimkaubanduse ja naiste õiguste teemal koolitusi. Tulemata pole jäänud ka tunnustus – nii näiteks valiti ta sel aastal EENA aasta naise üheks nominendiks.

Praegu on Eesti Naisjuristide Liidul käsil toetusprojekt, mille abil püütakse Euroopa Liidus kriminaliseerida seksiost alaealistelt.

Põnevad toimetulekuvõtted

Maarika aeg on üsna raudse järjekindlusega plaanitud. Äratus kell kuus, kohv kella seitsmeni. Siis
tööle ja õhtul kella üheksaks-kümneks koju tagasi. Pühapäeviti külastab Maarika sõjaväes olevat
tütart ning läheb seejärel balletitrenni. 

Balletitrupp on moodustatud Eesti Naisjuristide Liidu liikmetest ja selle koostööpartneritest, kes enne seda üritust balletti tantsinud ei ole. Tunde vältavatel trennidel on kaks eesmärki – koostöise distsipliini arendamine ja võimalus esinedes heategevuse tarvis raha teenida.

Ja kui juba õppimisest juttu tuli, näitab Maarika ka Vene Föderatsiooni poolt tema nimele välja
antud alpinistiraamatut, kus on kirjas, et raamatukese omanikul on kaljuronimises kolmas järk.