Eesti ärimehed eelistavad arvutivõrkude andmebaasidele omavahelisi telefonikõnesid ja usalduslikke vestlusi, selgus Vilniuses toimunud Balti Informatsiooni Infrastruktuuri konverentsil.
13.-14. juulil toimus Vilniuses Euroopa majandusühenduse poolt korraldatud töökonverents, millest võtsid osa nii infoteenuseid pakkuvad ettevõtjad kui ka poliitiliste otsuste langetajad. Konverentsi eesmärkoli otsida tasakaalu seaduste ning äritavade vahel, nii et informatsiooni infrastruktuur ja ettevõtlus teineteist vastastikku edendaksid, ning leida uusi ideesid Balti pilootprojektide jaoks.
Informatsiooni infrastruktuur - arvutivõrgud ja andmebaasid - on praegu "tõusev turg". CD ROMide ja on-line teenuste loojad otsivad kogu maailmast edasimüümiseks huvitavaid andmebaase. USA hiigelvõrgud Prodigy, America On-Line ja Compuserve on alustanud suurt sissetungi Euroopa turgudele, mille nimel luuakse Euroopa suurkirjastajatega strateegilisi alliansse.
Infovõrkude suurimaks tõmbenumbriks on majandusinfot sisaldavad andmebaasid. Praegu on maailmas ligikaudu 8000 tõsiseltvõetavat arvutiandmebaasi, neist 1500 sisaldavad majandus-ja äriinfot.
Ettevõtjatele annavad andmebaasid tegevuse planeerimiseks vajalikku analüüsimaterjali. Samal ajal muudab infotehnoloogia turud ja kaubanduse globaalseks ja teenused ülemaailmseks.
Balti Informatsiooni Infrastruktuuri pilootprojekti ühe osana uuriti ka andmevõrkude ja -baaside kasutamist Eesti ärimeeste poolt.
Task Force Pro Libraries (TFPL) poolt tehtud uuring näitas, et Eesti ärimehed kasutavad info hankimiseks enam kui sadat väljaannet ning kahte Eesti äriajalehte.
Samas nurisesid Eesti ärimehed, et Eestis puudub usaldusväärne ja detailne äriinformatsioon. Olemasolev info neid ei rahuldanud. Nende väitel pole saadaval informatsiooni finantseerimiste kohta, puuduvad majanduse analüüsid ja trendiuuringud.
Samas näitas TFPLi uuring, et Eesti ärimehed ise ei oska infotehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi ära kasutada. Nad pole kuigi hästi informeeritud elektrooniliste infobaaside kasutamise võimalustest ega tarvita neid oma töös. Eesti ärimehed ei kasuta bibliograafiaid ega on-line teenuseid.
Peamiselt ammutavad nad tööks vajalikku informatsiooni isiklike suhete, äri
kataloogide ja erialaajakirjanduse kaudu.
"Eesti ärimeestel on keerulised ja tihti üllatavad infohankimise viisid," kinnitas konverentsil üks uurija.
Barry Mahon (EUSIDIC) ütles Balti infoteenuste tulevikuperspektiividest rääkides, et Balti riikidel on hea stardiasend väikese minevikukoorma, hea haridustaseme ja odava tööjõu tõttu.
Tuleviku andmebaasides nägi ta eelkõige World Wide Webi tehnoloogia kasutamist ja multimeediat. Infoajastu miinusena märkis ta infokerjuste tekkimist, kellel pole võimalust infobaasidele ligi pääseda.
"Alustage kohe Interneti World Wide Webi võimaluste kasutamist, tehke oma Interneti lehekülg esialgu mõne teise firma serverisse ja kasvatage oma inforessursse. arige oma töötajaid ja võtke kõik õpitu viivitamatult kasutusele," ütles Barry Mahon.
Konverentsi tähtsust rõhutasid selles osalenud kõrgetasemelised euroametnikud George Metakides ja Janis Folkmanis Euroopa Liidu 3. peadirektoraadist, mis kureerib tööstuse probleeme, ning Euroopa Parlamendi liige Erika Mann.
Balti riikide informatsiooni infrastruktuuride arengutaseme argist aspekti illustreeris Vilniuses see, et Eesti delegatsiooni liikmete NMT ja GSM telefonid Leedus ei töötanud, kuna Leedu pole veel suutnud lahendada vajalikke sideprobleeme...
PRIIT HÕBEMÄGI