„Ta on nagu Eesti oma dr House või dr Martin.“ Nii ütleb Edward ­Laane kohta tema mõni aasta noorem vend Andreas Laane, Alexela Groupi juhatuse esimees. Ta on lapsest saadik näinud venna tõusu tipparstiks. Kerge see teekond polnud.

Kui Edward Laane läks vanemate eeskujul arstiks õppima, kaitses ta hematoloogina doktorikraadi nii Tartu Ülikoolis kui Rootsis Karolinska Instituudis.

„Tartus õppis ta nii, et pärast loenguid tuli koju, istus laua taha, kirjutas kõik loengutes räägitu üle ja luges veel tundide kaupa juurde. Rootsis tegi laboris katseid, ööbis päevade kaupa haiglas, tööpäevad olid 18tunnised. Võib kindlalt öelda, et esikohal on tal patsiendid ja ravi ning alles siis lähedased inimesed,“ teab Andreas.

Kas osalesite ka märtsi algul võrkpallivõistlustel või NOMi festivalil?

Jaa, ma olin 6. märtsil NOMi galaõhtusöögil, aga ma jäin sinna väga hiljaks. Haigeks ma ei jäänud.

Kas mäletate seda hetke, kui COVID-19 teie haiglasse jõudis?

26. veebruaril, kui Eestis esimest korda koroonadiagnoos kinnitati, saime terviseameti esimese eeskirja, mille järgi ei tohtinud COVID-19 haigeid ravida maakondlikus haiglas. Oleksime pidanud nad kohe edasi suunama mandrile. Küllap riik tol hetkel mõtles, et haigeid tuleb vähe ja kõik nad saab panna nakkushaiglasse karantiini. Eesmärk oli kohalikud haiglad puhtad hoida.

Kuna võrkpallimänguga läks asi käest ära, siis andis terviseamet 19. märtsil kõikidele aktiivravihaiglatele siiski käsu, et nad peavad vastu võtma COVID-19 patsiente.