SPORTLASEST ÄRIMEHEKS: Tippmaadevahetaja poeg Margus Kübar viskas 1993. aastal veel oda. Kümme aastat hiljem vahetas juba ema eest hoogsalt maid. LEMBIT PEEGEL

Eesti edukaim maadevahetaja on Maret Kübar (70), kes  veedab rahulikku vanaduspõlve maakodus Soontagal. Ta ei ole seotud ühegi ettevõttega ning talle kuulub vaid üks pisike maatükk Unikülas.

Mõned aastad tagasi ostis, müüs ja vahetas naine metsi ja maid päris hoogsalt. Jõgevamaal, Tartumaal, Võrumaal ja mujalgi. Pealtnäha uskumatu eduga suutis proua riigiga kaupa teha enam kui 700 hektari looduskaitsealuse maaga, pannes sellise massiivse äriga kahvatuma isegi maadeafääri peategelaste saavutused.

Kes on see võimekas Maret Kübar? Tähtsam on tema poeg Margus Kübar (36) – endine odaviskaja, Tartu Selide võimuperekonna hea tuttav. Mees, kes esindas ema maadeäris.

Kui Ekspress Margus Kübarale helistab, ütleb mees kohe, et selliseid “nalju”, millega maadeafääri peategelased on hakkama saanud, ei maksa tema tehingute tagant otsida. “Kõik toimus nii, nagu kord ette näeb,” kinnitab ta.

Suurima maadevahetaja tiitel Kübarale uhkust ei valmista ning mees leiab, et ka emale ei teeks see au. 

Metsaärimehena tuntud Margus Kübar viskas 16 aastat tagasi oda ligi 80,5 meetri peale. Ent jäi sellega viis meetrit alla Donald-Aik Silla tulemusele. 1996. aastal mõõdeti Kübara odakaareks 74,28 meetrit, millega tuli Eesti meistritiitel.

Oda loopimine tõi aga vähe sisse. Nüüd on Kübar ärimees, kes avab peagi Valgamaal Väike-Emajõe kaldal palkmotelli Greete. Tema metsa­firma OÜ Erametsa Haldus on viimastel aastatel osalenud oma metsatehnikaga raietöödel nii Rootsis, Lätis kui ka Venemaal.

Seli laenas maadeostuks raha
Edukale metsaärile, millega on teenitud üle 20 miljoni krooni kasumit, pani alguse aastatetagune maadevahetus. Eduka maadevahetuse eest tuleb Kübaratel tänada perekond Seli.

Ärimees Neinar Seli noorem vend Anti Seli laenas Kübaratele kuus-seitse aastat tagasi raha looduskaitsealuste maade ostuks. “Kui mul oli vahendeid vaja, aitasid nad mind raskel hetkel,”  tunnistab Kübar.

Selisid ja Kübaraid ühendab pikaajaline sõprus. Margus Kübar on Anti Seliga koos koolis käinud ja ühel tänaval elanud. Kübar juhib praegu ka Neinar Selile kuuluvat põllumajandusfirmat Neiveland. Koos on sporti tehtud ja koos ehitatakse eespool mainitud palkmotelli Greete.

Kinnistusregistri andmetel on Kübarad aastatel 2000–2002 eraisikutelt kokku ostnud mitmeid looduskaitsealuseid maatükke Karula kaitsealal ja mujalgi, kasutades selleks põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi ning Anti Seli firma OÜ Klasoner laenuabi. Klasoneri kasuks seati Kübara maatükkidele kolm hüpoteeki, summas üle miljoni krooni.

Kübar selgitab, et Karula kinnistute omanikud loobusid maadevahetusest, sest see oli niivõrd keeruline protsess. Ja müüsid oma kinnistud ära. “Maa hinnad 2000. aastal olid tänasega võrreldes naeruväärselt väikesed, mitu korda odavamad kui täna,” ütleb Kübar.

Kübarad oskasid juba 2000. aastal ette näha teatud kompensatsiooni looduskaitsealuste kinnistute eest. Paljudele ostetud maatükkidele laienesid kaitsealad hiljem.

Pärast maadevahetust liikusid kõik riigilt saadud metsakinnistud Maret Kübara omandusest poja firmasse Era­metsa Haldus.

Raha-, aja- ja närvikulu
2007. aasta alguses, mõni kuu pärast maadevahetusskandaali puhkemist, on Kübara ettevõte enamiku maatükke edasi müünud Mati Polli metsafirmale Metsatervenduse OÜ. Seegi ette­võte on tuntud edukate maadevahetuste poolest. Müügist saadud tulu peaks kajastuma Erametsa Halduse 2007. aasta majandustulemustes. Kübar lubab aga saadud tulu palkmotelli investeerida.

“Ma ei ütleks, et maadevahetus on hea äri,” üritab Kübar üldlevinud arusaama umber lükata.

“Kõik minu vahetused võtsid aega kolm-neli aastat. See tähendas raha-, aja- ja närvikulu.

Muudkui tüütasin ja tüütasin ametnikke, kuni nad ütlesid, et lubavad maid vahetada, et ma nad ainult rahule jätaks.” Metsaäri hindab Kübar tagantjärele palju kasulikumaks kui maadevahetust.

Maret Kübara maaäri 2000–2005 Maatulundusmaa, mille Maret Kübar ostis ja vahetas hiljem riigile
  • Antsla vallas Mähkli ja Haabasaare külas kokku 169,6 ha
  • Karula vallas Rebasemõisa külas kokku 389,2 ha
  • Karula vallas Koobassaare külas 49,7 ha
  • Suure-Jaani vallas Sandrakülas 102,4 ha

Maatulundusmaa, mille Maret Kübar riigilt sai ning mis kohe Margus Kübara firma kaudu edasi müüdi
  • Hummuli vallas Puide külas 18,6 ha. Maatükk müüdi edasi firmale Lignator Mets, kes müüs selle omakorda firmale Taanimets.
  • Õru vallas Kivikülas kokku 257,6 ha. Maatükk müüdi edasi Metsatervenduse OÜ-le.
  • Õru vallas Unikülas kokku 59,7 ha. Maatükid müüdi edasi Metsatervenduse OÜ-le.
  • Õru vallas Kivikülas kokku 20 ha, maatükk kuulub Margus Kübara firmale.
  • Õru vallas Lota külas kokku 166,9 ha. Maatükid müüdi edasi Metsatervenduse OÜ-le.  
  • Tõlliste vallas Jaanikese külas 41,3 ha. Maatükk müüdi edasi Metsatervenduse OÜ-le.
Allikas: kinnisturegister