Eesti eduprojekti kurb saatus
Mart Laari aegne peaministri nõunik Linnar Viik ja tuntud töövahendusfirma CV-Online üks asutajatest Jürgen Tamm alustasid läinud suvel koos äri. Mehed tahtsid toota arvutiprogrammi, mis aitaks Euroopa väikefirmadel oma klientidega suhelda.
Esialgu näis tulevik roosiline. Riiklik tehnoloogiaagentuur ESTAG lubas projektile kuni 350 000 krooni maksumaksja raha. Riigi ekspordiagentuur valis selle välja välismaal tutvustamiseks. Eestisse saabunud USA Marylandi osariigi äridelegatsioon kuulas esitlust tähelepanelikult. "Peamiselt tuli raha erainvestoritelt," kinnitab Linnar Viik. "Eeluuringu jaoks oli võimalik saada riigilt mitte üle 100 000 krooni."
Kuid juba mõni kuu hiljem tuli Viigil oma osa vastloodud kahemehefirmas Sunshine Development OÜ ära müüa. Partnerid olid teineteisest kõvasti kaugenenud. Sellest ajast on ettevõtmine tundmatuseni muutunud. Projekti netikülg www.sunshineclient.ee ei pajata enam marketingist ja ärikliimast nagu mullu suvel. Seal leiduvad nüüd sõnumid ülemaailmsest Usaldusest ja Armastusest.
Globaalsed vastutajad
“Järgides Oma Südant, Me hakkame tootma positiivseid Sündmusi,” teatab võrguküljel hiljutine Eesti internetiäri vaieldamatu autoriteet Tamm. Ta naeratab rõõmsalt pildil, mille allkiri nimetab meest Loomulikuks Inimolendiks.
Kui mõned avalikkuses tuntud inimesed netis surfates samasse satuksid, saaksid nad teada, et neilegi on omistatud globaalne roll. Näiteks endine Tallinna linnapea, ekssiseminister ja kunagine Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis on Sunshine Developmenti süsteemis kirjas kui Operatsioonidemees. Ta peab vastutama “globaalse jõukuse tasakaalu” eest.
Mõisa sõber Meelis Lao on sunshineclienti andmeil Tasakaalumees. Sest tema hoolitseb ühiskonnas nõrkade eest. Kirjanik Kaur Kender on jällegi Kultuurimees. Tema ülesanne on “seista alati väikseima kultuuri käekäigu eest, ning kui see kasvab, võtta erilise tähelepanu alla järgmine.”
Pürgimused on ülemaailmsed - tekst pole eesti, vaid inglise keeles. Aga mis on tegelikult omapärase ministriportfellide jaotuse ja segasevõitu jutu taga? Uurides asja Jürgen Tamme lähemalt tundvatelt inimestelt, saab vastuseks peamiselt delikaatseid vihjeid. Sellest, kuidas mõned inimesed lihtsalt ei pea pingele vastu.
Palju muud ei võimalda ka järeldada mõne Sunshine Developmenti projektiga töötanud arvutispetsialisti postkastidesse maikuus laekunud elektronkirjad aadressilt jyrgen@sunshineclient.net. Sõnumites leidub näiteks maailma riikide Neptuunile ülekolimise järjekord.
Projekti praegune koordinaator Kalev Kala ütleb Eesti Ekspressile, et Jürgen Tamm viibib ravil ega saa tervise tõttu ise kommentaare anda. "Ta fantaseeris, et võita oma tootele suuremat tähelepanu," kinnitab Kala.
Peaaegu valmis
Kolm aastat tagasi hakkas Eestis äritegelastele näima, et interneti abil on sama lihtne raha teha nagu 1997. aasta suvel börsilt suvalisi aktsiaid ostes. Jürgen Tamme ja Jüri Kaljundi asutatud töövahenduse lehekülg CV-Online püsis pikalt Eesti netiäri tõelise eduloona. Ekspress kirjutas neist kahest persooniloo kui poistest, kes endalegi ootamatult sattusid kullahunnikusse.
Rääkimata sellest, et poiste ärisse tulid oma rahaga kohale kohalikud investeerimishaid nagu Rain Lõhmus, võisid nad peagi ette näidata Lääne kapitali kiiskavates keskustes mitte just vähetuntud Esther Dysoni osaluse.
IT-valdkonna rahapaigutuste autoriteet Dyson oli juba varem saanud tuntuks kui suur Ida-Euroopa firmade huviline. Tema investeering CV-Onlinesse näitas, et hea idee korral on Eestis võimalik püsti panna täiesti rahvusvaheliselt arvestatav netiäri.
Buum Eestis tõi uusi netifirmasid ärisse nagu seeni pärast vihma. Siiski ei tekkinud sel alal Eestis ühtki nii kõmulist miljonäri nagu Soomes vennad Jaakko ja Antti Rytsöläd, kes pärast oma võrguettevõtte Saunalahti.fi börsileviimist võisid ringi kihutada kollase Lamborghiniga. Samas pani ühe ettevõtmise edu ka siinpool lahte mõtlema uutele projektidele.
Tamme ekspartner Viik on mees, kelle maine on olnud hea. Temaga seotud ettevõtmised naljalt ei ebaõnnestu. Linnar Viik on lugenud loenguid paljudes ülikoolides, andnud nõu Sri Lanka valitsusele ja käivitanud SRÜ ja Ida-Euroopa riikide valitsusametnike koolitamiseks Eestis e-valitsuse akadeemiat. Kõige muu kõrval on tema kommentaarid teretulnud Lääne meedias. Vaid paari päeva eest seletas Viik hulgas USA lehtedes ilmunud uudisnupus, miks Euroopas on vähem spämmijaid kui Ameerikas.
Kuigi äripartneriga läks nii, nagu läks, usub Viik, et ideel müüa Eestis välja mõeldud kliendisuhete korraldamise tarkvara kogu Euroopas on endiselt jumet.
“Mõte ei olnud üldse CV-Online mudelit korrata,” selgitab ta. Viik ja Tamm üritasid pakkuda elektroonilist süsteemi sinna, kus väiksemad firmad ajavad enamasti läbi oma töötajate mäluga. Üksnes Eesti tarbeks polnud mõtet uudset süsteemi välja mõelda. Kõige tõmbavamad turud asusid Sunshine Developmenti hinnangul Skandinaavias, Saksamaal, Inglismaal ja Põhja-Ameerikas.
Mingit kasumit saada firma ei jõudnud, selle asemel käis pidev raha otsimine, et müügiks pakutav programm valmis kirjutada. Kuid finantside taha tegemine ei jäänud. Programm jõudis sügiseks välja beetatestimise järku.
"Algsed kavatsused ja tähtajad olid liiga optimistlikud," tunnistab praegune tegevjuht Kalev Kala. "Aga toode ise on konkurentsivõimeline."
Peamiselt tegeles programmi kokkupanekuga Ühispangale lähedane firma SEB IT-Partnerid. Kuid Viigi, Tamme ja projekti algfaasis kaasatud kolmanda spetsialisti Raido Toonekure üks oluline idee ütles, et iga juppi tehku parim kohalik tegija. Seepärast oli alltöövõtjaid hulgaliselt, näiteks "peaarhitektina" mõtles süsteemi välja Priit Raspel Ühispangast.
Enneolematud üliideed
Tänavu kevadeks pidi asi olema niikaugel, et kliendid asuvad Sunshine Clienti veebiküljelt tarkvara alla laadima ja ettevõtte omanikud raha tagasi teenima. Ettevõte lootis tänavu teenida üle kaheksa miljoni krooni tulu ning müüa üle 1100 litsentsi. Muuseas oli kavas levitada eestlaste väljamõeldist Euroopas võrkturunduse abil – see on meetod, millega kosmeetikafirmad panevad sõbratare üksteisele huulepulki ja küünelakki ärima.
“Idee oli super!” kinnitab ka IT-konsultatsioonifirma Helmes arendusjuht Sten Tamkivi. Tema vastutas Sunshine Clienti tarkvara juures selle eest, et kõik oleks kasutajale ülimugav. Eestlaste kirjutatu pidi “elama Microsoft Office'i peal” ja pakkuma kliendikeskseid võimalusi lisaks neile, mida ärimehed juba niigi pruugivad.
Näiteks kui saabub e-posti sõnum firma kliendilt, on selle juures kohe näha kliendi andmed ja varasem temaga seotud suhtlus. “Evolutsioon samal tasemel, kui habemenoa asemele tuli žiletitera,” võrdleb Tamkivi.
Kõik pidi Sunshine Clienti tegemisel olema teisiti kui tavaliselt. Kuid ühest hetkest alates muutus teistmoodi tegemine omaette eesmärgiks. See oli hetk, kus toote- ja müügiinfo asendus veebilehel maailmaparandamisega.
Jürgen Tamme lähemalt tundvad inimesed on tema pärast igatahes väga mures.
Argo Ideon töötab alates 2. juunist Eesti Ekspressi reporterina.
Tegevuse lõpetanud Eesti internetiärisid
- Internetikaubamaja Index Net pankroti kuulutas kohus ametlikult välja läinud suvel. Tegelikult seiskus firma juba kaks aastat varem. Netikauplust ja vastavat tarkvara loonud ettevõtte hukk sai tuntuks veel sellega, et firmat juhtinud Peeter Tammoja pidi firmale võetud laenu katteks müüma oma maja.
- Koos rahvusvahelise internetioperaatori KPNQWest majandusraskuste ja likvideerimisega sulges uksed ka tütarfirma KPNQWest Estonia AS.
- Ajakirjanik Inno Tähismaa loodud äriuudiste portaal Online Business News (OBN) tegutses 2001. aastal vaid ühe kuu ja lõpetas siis klientide puudusel tegevuse.
- Portaal Mega.ee lõpetas iseseisva tegevuse ja liitus Eesti Päevalehe online-väljaandega.
- Tuntud Eesti arvutispetsialisti Tanel Tammeti juhitud firma IT-Meedia pankrotistus tänavu jaanuaris. Firma tegeles veebipõhise dokumendihaldustarkvara Amphora juurutamisega.
- Supermarketiketi Selver omanikud sulgesid 2001. aasta sügisel kolmes poes katsetatud Drive-In teenuse. Ostjaid said sellega internetist kaupu tellida ja need hiljem autoga poest läbi sõites kaasa võtta. Kuid netimüük ei kogunud piisavalt kliente.
