Eesti Ekspress 12.aprill 2007
Koolielu
turvakaamerate all
Saue vallale
kuuluv Laagri Kool on teadaolevalt ainuke
Eesti kool, mis on varustatud nii põhjaliku valvesüsteemiga, et
salasilm katab
peaaegu kogu kooli territooriumi. On paar kooli, kus on lühiajaliselt
mõne
turvakaameraga katsetatud, ning on neid, kus turvakaalutlustel on sisse seatud
magnetkaartide süsteem. Nii korraldab Laagri Kool omalaadset eksperimenti,
kuidas mõjub totaalne jälgimine isiksuse arengule.
Kas kolmesaja õpilase jälgimiseks üles seatud sadakond
valvekaamerat teevad
Laagri Koolist Eesti turvalisima haridusasutuse või aitavad kaasa
totaalse
jälgimisühiskonna tekkimisele?
Direktor Marje Eelmaa räägib, et nende
kooli lapsed on viksid ja hea
lastetoaga, turvakaamerasse pole püütud ühtki sellist sigadust,
millest näiteks
räägib Ilmar Raagi koolivägivallafilm
"Klass". "Ma ei ole
küll tajunud, et lastel oleks mingit kaamerahirmu," ütleb
direktor.
Hirmuäratavalt elurõõmus sagin vahetunnis kinnitab, et
mingit orwellilikku
õhustikku siis ei valitse.
„Pronkssõduri”
tütred kirjutavad Ilvesele ja Putinile
„Lugupeetud hr. Ilves, meie, Venemaa Föderatsiooni
kodanikud Ezmiralda Ivanovna Menšikova ja
Svetlana Ivanovna Gnevaševa,
sooviksime pöörduda Teie poole isikliku palvega abi ja
koostöö saamiseks. Meie
isa, kapten Sõssojev Ivan Mihhailovitš,
sünd. 1909, kes sõdis 125.
diviisi 657. laskurkorpuse koosseisus ning hukkus 22. septembril 1944, ning kes
maeti Tõnismäe väljakule Tallinnas kohta, kus praegu asub
mälestusmärk
sõdur-vabastajale... Me oleme väga mures. Ning me oleme
kategooriliselt oma isa
säilmete ümbermatmise vastu," seisab predidendikantseleile
saadetud
kirjas.
Samal ajal esitati Arhangelski oblastis elavate Sõssojevi tütarde
nimel
Tallinna halduskohtusse hagi Eesti kaitseministeeriumi vastu. Pabereid ajas
tuntud advokaat Leonid Olovjanišnikov. Tegelikult
esindab hukkunud
kapteni tütarde huve Vene saatkond. Tütarde soovile viidates keeldus
saatkond
nende konktaktandmeid Ekspressile andmast.
Mida kapteni tütred õieti soovivad, on vastuoluline. Halduskohtule
Vene
saatkonna vahendusel esitatud kaebuses paluvad kapteni tütred monumenti
mitte
puutuda. Samas saatsid nad kirja ka Vene president Vladimir
Putinile,
kus palusid isa säilmed kodumaale tuua.
Vene Föderatsiooni saatkond selgitab kahe kirja vastuolulisust
järgmiselt:
„Nagu teisipäeva õhtul meile teatas Ezmiralda, soovib ta, et
säilmeid ei
puudutaks, kuid juhul kui mälestusmärk siiski teisaldatakse, tuleb
säilmed üle
viia Venemaale".
President Toomas Hendrik Ilvese kantselei annab kapteni
tütarde kirja
lahendamiseks üle Andrus Ansipi valitsusele.
„President on kindel, et
valitsus suhtub tütarde palvesse austusega ja tsiviliseeritud viisil,"
kommenteerib presidendi PR-mees Toomas Sildam.
Eestlased
ehitavad Riia südamesse pilvelõhkujaid
Daugava
jões asuvale mõnekümne hektari suurusele
Zakusala saarele, mille ühes otsas paikneb Riia teletorn, teises telemaja,
plaanib Merko tütarfirma Merks investeerida 2015. aastaks hinnanguliselt
450
miljonit eurot ehk seitse miljardit krooni, mille tulemusena tekib saarele ligi
300 000 ruutmeetrit äri-, elu- ja büroopinda. See on võrreldav
nelja Viru
keskusega. Plaan näeb ette kuni 24-korruselisi maju: kaubanduskeskusi,
hotelle,
kontoreid, kortereid, lahti käiva katusega spaakeskust jpm. Isegi randa ja
jahisadamat.
Merko nõukogu esimees Toomas Annus ütleb, et
projekt on liiga varajases
faasis, et selle perspektiivi hinnata. „Päris selge on aga see, et
Riia linn
areneb väga kiiresti. Linnal on generaalplaan, mis seab selged
mängureeglid
arendajatele ja ehitajatele. Eestis räägitakse väga palju
visioonist, kuid teod
ei tule tihti järele. Meil on lätlastelt väga palju
õppida, vaadake kas või
lennujaama arengut," ütleb Annus.
Projekti arhitekt Gary Bates kirjeldab Zakusala arendust
äri- ja
meelelahutuskeskusena, mis saab katalüsaatoriks terve Riia linna totaalsele
muutumisele. Saarest saab turismimagnet, mis varjutab Jurmala liivarannad.
Fantaasia on arhitektidel lennanud tõepoolest kõrgelt, sest
eskiis näeb ette ka
Zakusala lähedusse väikeste tehissaarte rajamise, kus ühel saab
supelda kuuma
ja jaheda vee vannides, teisel kuulata kontserti, kolmandal aga asub
suvekohvik, kuhu võib sõita lõõgastuma näiteks
kanuuga.
Eksminister
Jaan Õunapuu sai Weroli juhiks
Regionaalministri ametist taandunud Jaan Õunapuu
asus sellest nädalast suurärimees Rein Kilgi
teenistusse ja hakkas
juhtima Weroli õlitehast. Õunapuu oli regionaalminister nii
Andrus Ansipi
kui ka Juhan Partsi valitsuses. Mitme kommentaatori
sõnul oli Õunapuu
üks kõige silmapaistmatumaid valitsuskabineti liikmeid.
Kilk ostis pankrotiohus Weroli riigilt mullu. Siis juhtis ettevõtet
samuti omal
ajal ministrileiba söönud Robert Närska.
Hullud
päevad Ida-Virumaal
Üsna
hiljuti leiti Narva lähistelt keskealise mehe
laip. Tema pihta oli automaatrelvast tulistatud seitse lasku. Tema auto
avastati kaugelt eemalt.
Viimase aasta-paari jooksul on Ida-Virumaal saladuslikel asjaoludel kaduma
läinud mitmed täies elujõus mehed, kes olid ka politsei
huviorbiidis. Toimub ka
tapmisi, mis käekirjalt ei kuulu nn olmetapmiste hulka, vaid viitavad pigem
palgamõrvale.
Mitmekordselt kriminaalkorras karistatud praegune ettevõtja tunnistab
prokurörile, et kardab midagi või kedagi. On see kõik juhus
või mitte? Ekspress
käis kohal maad kuulamas.
Eesti parimate õpetajate ainetunnid internetis
Tehnoloogiafirmad peavad plaani Eesti parimate
õpetajate ainetundide esitamiseks internetis.
Projekti eesmärk on nii igapäevast koolitööd kergemaks teha
kui ka salvestada
igaviku tarvis parimate õpetajate ainetunde, nii nagu digitaliseeritakse
ka
Eesti kultuurilugu. Süstematiseeritud kujul oleks selline
õppetundide sari
entsoklüpeedia mõõtu.
Idee salvestada suurepäraste õpetajate ainetunde tekkis
tehnoloogiainimeste
peades. „Ajurünnakutel, kus otsitakse uusi lahendusi tehnoloogia
kasutamiseks
hariduses, on tõepoolest selline idee välja koorunud,"
ütleb Microlinki
juhatuse esimees Enn Saar.
Tehnilised lahendused on olemas. Elionil on olemas digitaliseeritud
ITV-keskkond, kus praegugi on võimalik vaadata osa Eesti Televisiooni
saateid.
Hea mõte seisab kahe asja taga. Esiteks oleks vaja lahendada autorikaitse
küsimused - õpetajatel, kes häid loenguid ette kannavad, on
õigus mõningasele
tasule.
Teiseks pole leitud firmat, kes korraldaks sisu poole. Nagu öeldud,
tehnika on
olemas, kuid vaja on teha eeltööd - välja valida ja kuulamas
käia parimaid
õpetajaid ning seejärel lavastada klassitund ning toota
telepilt.
Hillar
Teder kavandab uut meelelahutusparki
Suurärimees Hillar Teder rajab Rocca al Mare
tivoli asemele uue meelelahutusliku koguperekeskuse.
Teder märgib, et tivoli ümber on liikunud palju erinevate
mõtetega inimesi.
Omal ajal oli juttu nii kobarkinost, veekeskusest kui ka terviseklubist.
"Arutasime, mis võiks olla selle paiga sünergia
kaubanduskeskusega, mis
laadi inimesed seal käivad ja mida nad tahavad," selgitab Teder.
"Kas nüüd just nime all lõbustuspark või on seal
lihtsalt mõni
karussell," ütleb Tivoli juht Siiri Lind ning lisab,
et Ameerika
mägesid kindlalt lubada ei saa.
Praeguse lõbustuspargi kõrvale ehitab Tederi ettevõtte
Ühendatud Kapital
tütarfirma Al Mare Majad kaks büroohoonet. Tivoli alale
kinnisvaraarendust ei
tule, sest seda takistavad linnaga sõlmitud pikaajalise
hoonestusõiguse lepingu
tingimused.
Toomas
Annuse motivatsioonipakett
Tallinnas
Sõpruse puiestee ääres valmib Merko Grupi
kinnisvaraarenduse haruettevõttel E.L.L. Kinnisvara aasta lõpus
pilkupüüdev
büroohoone, mis kannab nime Sõpruse Ärimaja. Firma investeerib
sinna üle 250
miljoni krooni. Maja omanikfirmast Sõpruse Investeeringud kuulub Merko
Grupile
vaid ligi 91 protsenti - ülejäänu jaguneb ehituskontserni
töötajate vahel,
kellest enamik on juhtivtöötajad.
Maja omanikeringis on näiteks täies koosseisus Merko Ehituse juhatus
ja
nõukogu, selahulgas sellised tuntud tegelased nagu Tõnu
Toomik, Alar
Lagus, Tõnu Korts, Teet
Roopalu ja Jaan Mäe. Lisaks
tütarfirma E.L.L. Kinnisvara juhtkond Aldo Dapon,
Katrin Mühls ja
Tiit Roben. Samas leiab sealt ka mitmeid kontserni
projektijuhte ning
müügiinimesi, näiteks Merko Kumu-projekti direktoriametit
pidanud Raul Ojala.
Kokku üle 30 tegelase.
Katrin Mühls ütles Ekspressile, et kontserni töötajatele,
kes on vähemalt kolm
aastat oma ametipostil olnud, anti võimalus investeerida Sõpruse
Ärimaja
arendusprojekti. Seega ei ole jutt firmapoolsetest kingitustest ustavatele
töötajatele, vaid investeeringuvõimalusest.
Susi
hotell ja Susi Kange Vein tülis
Hotelliärimees Jüri Uppin ning Tallinna
Karastusjookide omanik Ants Kotkas kemplevad kohtus nime Susi
üle.
Nimelt leiab Susi hotelli omanik Uppin, et nimi Susi on üldtuntud ning
õigus
seda kasutada peaks olema vaid tema 1992. aastal avatud hotellil.
Uppini arvates on Susi koguni tema hotelli kui arhitektuuriobjekti nimi ning ta
pole andnud kellelegi teisele õigust seda kasutada.
Kotkas aga apelleerib, et registreeris juba 2000. aastal kaubamägi Susi
Kange
Vein koos ulguva hundi kujutisega ning siis Uppinil sellele vastuväiteid
polnud.
Esimese astme kohus langetaski otsuse Kotkase kasuks ja mõistis Uppinilt
välja
üle 90 000 krooni õigusabikulusid. Muuhulgas on Tallinna
Karastusjookide
sortimendis ka kange vein nimega Kõuts.
Jugoslaavia
sõjakurjategijad Eesti vanglatesse
Eesti peab
otsustama, kas võtta oma vanglatesse
karistust kandma Jugoslaavia sõjakurjategijaid.
Välisminister Urmas Paet tegi hiljuti
justiitsministeeriumile ettepaneku
teemat arutada.
"Algatus on tulnud endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali
poolt," ütleb välisministeeriumi ekspert rahvusvahelise
õiguse alal Sven
Suursaar.
Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali moodustas ÜRO 1993. aastal.
Tänaseks
on esitatud süüdistus 160 isikule, kellest üle 50 on
mõistetud tapmistes ja
vägistamistes süüdi. Oma karistust kannavad kurjategijad Soome,
Norra,
Prantsusmaa jt riikide vanglates.
Hoiupanga
eksjuht astus Kihnul "kolhoosi"
Kihnu saare maaharijad eesotsas Hoiupanga endise juhi Priit
Halleriga
lõid omalaadse ühistu Kihnu Majanduse OÜ, mis rendib
kohalikele taludele
traktoreid, niidukeid ja viljakoristusmasinaid ning pakub muid
põllumajanduslikke abiteenuseid.
Firma juht Paal Põlluste selgitab, et väikesaarel,
kus kasvatatakse
põllusaadusi oma tarbeks, on paljudes peredes küll traktor, ent
masinad on
enamasti juba vanad. Igal majapidamisel pole mõtet uut traktorit ja
niidukit
osta. Nii lõid kohalikud kambas 600 000kroonise kapitaliga firma, mis
soetas
uued masinad ning rendib neid nüüd kihnlastele endile
mõõduka kasumi eest
välja.
Järgmine samm on see, et firma hakkab kihnlastele pakkuma ehitusteenust.
Põlluste sõnul on Kihnus suur hulk maad söötis, rannad
ja puisniidud hooldamata
- hooldatud rohumaa eest oleks aga võimalik saada eurotoetust.