Koolielu turvakaamerate all
Saue vallale kuuluv Laagri Kool on teadaolevalt ainuke Eesti kool, mis on varustatud nii põhjaliku valvesüsteemiga, et salasilm katab peaaegu kogu kooli territooriumi. On paar kooli, kus on lühiajaliselt mõne turvakaameraga katsetatud, ning on neid, kus turvakaalutlustel on sisse seatud magnetkaartide süsteem. Nii korraldab Laagri Kool omalaadset eksperimenti, kuidas mõjub totaalne jälgimine isiksuse arengule.
Kas kolmesaja õpilase jälgimiseks üles seatud sadakond valvekaamerat teevad Laagri Koolist Eesti turvalisima haridusasutuse või aitavad kaasa totaalse jälgimisühiskonna tekkimisele?
Direktor Marje Eelmaa räägib, et nende kooli lapsed on viksid ja hea lastetoaga, turvakaamerasse pole püütud ühtki sellist sigadust, millest näiteks räägib Ilmar Raagi koolivägivallafilm "Klass". "Ma ei ole küll tajunud, et lastel oleks mingit kaamerahirmu," ütleb direktor. Hirmuäratavalt elurõõmus sagin vahetunnis kinnitab, et mingit orwellilikku õhustikku siis ei valitse.

„Pronkssõduri” tütred kirjutavad Ilvesele ja Putinile
„Lugupeetud hr. Ilves, meie, Venemaa Föderatsiooni kodanikud Ezmiralda Ivanovna Menšikova ja Svetlana Ivanovna Gnevaševa, sooviksime pöörduda Teie poole isikliku palvega abi ja koostöö saamiseks. Meie isa, kapten Sõssojev Ivan Mihhailovitš, sünd. 1909, kes sõdis 125. diviisi 657. laskurkorpuse koosseisus ning hukkus 22. septembril 1944, ning kes maeti Tõnismäe väljakule Tallinnas kohta, kus praegu asub mälestusmärk sõdur-vabastajale... Me oleme väga mures. Ning me oleme kategooriliselt oma isa säilmete ümbermatmise vastu," seisab predidendikantseleile saadetud kirjas.
Samal ajal esitati Arhangelski oblastis elavate Sõssojevi tütarde nimel Tallinna halduskohtusse hagi Eesti kaitseministeeriumi vastu. Pabereid ajas tuntud advokaat Leonid Olovjanišnikov. Tegelikult esindab hukkunud kapteni tütarde huve Vene saatkond. Tütarde soovile viidates keeldus saatkond nende konktaktandmeid Ekspressile andmast.
Mida kapteni tütred õieti soovivad, on vastuoluline. Halduskohtule Vene saatkonna vahendusel esitatud kaebuses paluvad kapteni tütred monumenti mitte puutuda. Samas saatsid nad kirja ka Vene president Vladimir Putinile, kus palusid isa säilmed kodumaale tuua.
Vene Föderatsiooni saatkond selgitab kahe kirja vastuolulisust järgmiselt: „Nagu teisipäeva õhtul meile teatas Ezmiralda, soovib ta, et säilmeid ei puudutaks, kuid juhul kui mälestusmärk siiski teisaldatakse, tuleb säilmed üle viia Venemaale".
President Toomas Hendrik Ilvese kantselei annab kapteni tütarde kirja lahendamiseks üle Andrus Ansipi valitsusele. „President on kindel, et valitsus suhtub tütarde palvesse austusega ja tsiviliseeritud viisil," kommenteerib presidendi PR-mees Toomas Sildam.

Eestlased ehitavad Riia südamesse pilvelõhkujaid
Daugava jões asuvale mõnekümne hektari suurusele Zakusala saarele, mille ühes otsas paikneb Riia teletorn, teises telemaja, plaanib Merko tütarfirma Merks investeerida 2015. aastaks hinnanguliselt 450 miljonit eurot ehk seitse miljardit krooni, mille tulemusena tekib saarele ligi 300 000 ruutmeetrit äri-, elu- ja büroopinda. See on võrreldav nelja Viru keskusega. Plaan näeb ette kuni 24-korruselisi maju: kaubanduskeskusi, hotelle, kontoreid, kortereid, lahti käiva katusega spaakeskust jpm. Isegi randa ja jahisadamat.
Merko nõukogu esimees Toomas Annus ütleb, et projekt on liiga varajases faasis, et selle perspektiivi hinnata. „Päris selge on aga see, et Riia linn areneb väga kiiresti. Linnal on generaalplaan, mis seab selged mängureeglid arendajatele ja ehitajatele. Eestis räägitakse väga palju visioonist, kuid teod ei tule tihti järele. Meil on lätlastelt väga palju õppida, vaadake kas või lennujaama arengut," ütleb Annus.
Projekti arhitekt Gary Bates kirjeldab Zakusala arendust äri- ja meelelahutuskeskusena, mis saab katalüsaatoriks terve Riia linna totaalsele muutumisele. Saarest saab turismimagnet, mis varjutab Jurmala liivarannad. Fantaasia on arhitektidel lennanud tõepoolest kõrgelt, sest eskiis näeb ette ka Zakusala lähedusse väikeste tehissaarte rajamise, kus ühel saab supelda kuuma ja jaheda vee vannides, teisel kuulata kontserti, kolmandal aga asub suvekohvik, kuhu võib sõita lõõgastuma näiteks kanuuga.

Eksminister Jaan Õunapuu sai Weroli juhiks
Regionaalministri ametist taandunud Jaan Õunapuu asus sellest nädalast suurärimees Rein Kilgi teenistusse ja hakkas juhtima Weroli õlitehast. Õunapuu oli regionaalminister nii Andrus Ansipi kui ka Juhan Partsi valitsuses. Mitme kommentaatori sõnul oli Õunapuu üks kõige silmapaistmatumaid valitsuskabineti liikmeid.
Kilk ostis pankrotiohus Weroli riigilt mullu. Siis juhtis ettevõtet samuti omal ajal ministrileiba söönud Robert Närska.

Hullud päevad Ida-Virumaal
Üsna hiljuti leiti Narva lähistelt keskealise mehe laip. Tema pihta oli automaatrelvast tulistatud seitse lasku. Tema auto avastati kaugelt eemalt.
Viimase aasta-paari jooksul on Ida-Virumaal saladuslikel asjaoludel kaduma läinud mitmed täies elujõus mehed, kes olid ka politsei huviorbiidis. Toimub ka tapmisi, mis käekirjalt ei kuulu nn olmetapmiste hulka, vaid viitavad pigem palgamõrvale.
Mitmekordselt kriminaalkorras karistatud praegune ettevõtja tunnistab prokurörile, et kardab midagi või kedagi. On see kõik juhus või mitte? Ekspress käis kohal maad kuulamas.

Eesti parimate õpetajate ainetunnid internetis
Tehnoloogiafirmad peavad plaani Eesti parimate õpetajate ainetundide esitamiseks internetis.
Projekti eesmärk on nii igapäevast koolitööd kergemaks teha kui ka salvestada igaviku tarvis parimate õpetajate ainetunde, nii nagu digitaliseeritakse ka Eesti kultuurilugu. Süstematiseeritud kujul oleks selline õppetundide sari entsoklüpeedia mõõtu.
Idee salvestada suurepäraste õpetajate ainetunde tekkis tehnoloogiainimeste peades. „Ajurünnakutel, kus otsitakse uusi lahendusi tehnoloogia kasutamiseks hariduses, on tõepoolest selline idee välja koorunud," ütleb Microlinki juhatuse esimees Enn Saar.
Tehnilised lahendused on olemas. Elionil on olemas digitaliseeritud ITV-keskkond, kus praegugi on võimalik vaadata osa Eesti Televisiooni saateid.
Hea mõte seisab kahe asja taga. Esiteks oleks vaja lahendada autorikaitse küsimused - õpetajatel, kes häid loenguid ette kannavad, on õigus mõningasele tasule.
Teiseks pole leitud firmat, kes korraldaks sisu poole. Nagu öeldud, tehnika on olemas, kuid vaja on teha eeltööd - välja valida ja kuulamas käia parimaid õpetajaid ning seejärel lavastada klassitund ning toota telepilt.

Hillar Teder kavandab uut meelelahutusparki
Suurärimees Hillar Teder rajab Rocca al Mare tivoli asemele uue meelelahutusliku koguperekeskuse.
Teder märgib, et tivoli ümber on liikunud palju erinevate mõtetega inimesi. Omal ajal oli juttu nii kobarkinost, veekeskusest kui ka terviseklubist. "Arutasime, mis võiks olla selle paiga sünergia kaubanduskeskusega, mis laadi inimesed seal käivad ja mida nad tahavad," selgitab Teder.
"Kas nüüd just nime all lõbustuspark või on seal lihtsalt mõni karussell," ütleb Tivoli juht Siiri Lind ning lisab, et Ameerika mägesid kindlalt lubada ei saa.
Praeguse lõbustuspargi kõrvale ehitab Tederi ettevõtte Ühendatud Kapital tütarfirma Al Mare Majad kaks büroohoonet. Tivoli alale kinnisvaraarendust ei tule, sest seda takistavad linnaga sõlmitud pikaajalise hoonestusõiguse lepingu tingimused.

Toomas Annuse motivatsioonipakett
Tallinnas Sõpruse puiestee ääres valmib Merko Grupi kinnisvaraarenduse haruettevõttel E.L.L. Kinnisvara aasta lõpus pilkupüüdev büroohoone, mis kannab nime Sõpruse Ärimaja. Firma investeerib sinna üle 250 miljoni krooni. Maja omanikfirmast Sõpruse Investeeringud kuulub Merko Grupile vaid ligi 91 protsenti - ülejäänu jaguneb ehituskontserni töötajate vahel, kellest enamik on juhtivtöötajad.
Maja omanikeringis on näiteks täies koosseisus Merko Ehituse juhatus ja nõukogu, selahulgas sellised tuntud tegelased nagu Tõnu Toomik, Alar Lagus, Tõnu Korts, Teet Roopalu ja Jaan Mäe. Lisaks tütarfirma E.L.L. Kinnisvara juhtkond Aldo Dapon, Katrin Mühls ja Tiit Roben. Samas leiab sealt ka mitmeid kontserni projektijuhte ning müügiinimesi, näiteks Merko Kumu-projekti direktoriametit pidanud Raul Ojala. Kokku üle 30 tegelase.
Katrin Mühls ütles Ekspressile, et kontserni töötajatele, kes on vähemalt kolm aastat oma ametipostil olnud, anti võimalus investeerida Sõpruse Ärimaja arendusprojekti. Seega ei ole jutt firmapoolsetest kingitustest ustavatele töötajatele, vaid investeeringuvõimalusest.

Susi hotell ja Susi Kange Vein tülis
Hotelliärimees Jüri Uppin ning Tallinna Karastusjookide omanik Ants Kotkas kemplevad kohtus nime Susi üle. Nimelt leiab Susi hotelli omanik Uppin, et nimi Susi on üldtuntud ning õigus seda kasutada peaks olema vaid tema 1992. aastal avatud hotellil.
Uppini arvates on Susi koguni tema hotelli kui arhitektuuriobjekti nimi ning ta pole andnud kellelegi teisele õigust seda kasutada.
Kotkas aga apelleerib, et registreeris juba 2000. aastal kaubamägi Susi Kange Vein koos ulguva hundi kujutisega ning siis Uppinil sellele vastuväiteid polnud.
Esimese astme kohus langetaski otsuse Kotkase kasuks ja mõistis Uppinilt välja üle 90 000 krooni õigusabikulusid. Muuhulgas on Tallinna Karastusjookide sortimendis ka kange vein nimega Kõuts.

Jugoslaavia sõjakurjategijad Eesti vanglatesse
Eesti peab otsustama, kas võtta oma vanglatesse karistust kandma Jugoslaavia sõjakurjategijaid.
Välisminister Urmas Paet tegi hiljuti justiitsministeeriumile ettepaneku teemat arutada.
"Algatus on tulnud endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali poolt," ütleb välisministeeriumi ekspert rahvusvahelise õiguse alal Sven Suursaar.
Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaaltribunali moodustas ÜRO 1993. aastal. Tänaseks on esitatud süüdistus 160 isikule, kellest üle 50 on mõistetud tapmistes ja vägistamistes süüdi. Oma karistust kannavad kurjategijad Soome, Norra, Prantsusmaa jt riikide vanglates.

Hoiupanga eksjuht astus Kihnul "kolhoosi"
Kihnu saare maaharijad eesotsas Hoiupanga endise juhi Priit Halleriga lõid omalaadse ühistu Kihnu Majanduse OÜ, mis rendib kohalikele taludele traktoreid, niidukeid ja viljakoristusmasinaid ning pakub muid põllumajanduslikke abiteenuseid.
Firma juht Paal Põlluste selgitab, et väikesaarel, kus kasvatatakse põllusaadusi oma tarbeks, on paljudes peredes küll traktor, ent masinad on enamasti juba vanad. Igal majapidamisel pole mõtet uut traktorit ja niidukit osta. Nii lõid kohalikud kambas 600 000kroonise kapitaliga firma, mis soetas uued masinad ning rendib neid nüüd kihnlastele endile mõõduka kasumi eest välja.
Järgmine samm on see, et firma hakkab kihnlastele pakkuma ehitusteenust. Põlluste sõnul on Kihnus suur hulk maad söötis, rannad ja puisniidud hooldamata - hooldatud rohumaa eest oleks aga võimalik saada eurotoetust.