Eesti Ekspress 15. märts 2007
Meeritsa, Sõõrumaa ja Lõhmuse
megakasum Tartu koolilaste arvelt
Jaanuari algul tabas Audentese erakooli Tartu
osakonna õpilasi, nende vanemaid ja pedagooge halb uudis. Juhtkond
teatas ootamatult, et koos eelkooliga 231 õpilasega asutus sulgeb
majandusliku ebaefektiivsuse tõttu kevadel uksed.
Järgnenud
kuude jooksul sai aktiivsetele vanematele aga selgeks, et kool mitte ainult
oleks tegelikult jätkusuutlik, vaid uste sulgemine teeb Audentese omanikud
umbes 30 miljoni krooni võrra rikkamaks. Lastevanemate sõnul
viitab kõik kinnisvaraspekulatsioonile laste ja Tartu linna arvel.
"Tartu linnas väga heas elurajoonis asuv 1,4 hektarit on magus
suutäis igasugustele ärimeestele ja selle nimel lapsed, nende vanemad
ja 20 õpetajat kuu peale saata ei ole mingi eetiline süümepiin
sellise kaliibriga suurärimeestele nagu Urmas
Sõõrumaa, Heldur Meerits ja
Rain Lõhmus. Kõik on ju JOKK!" pahandab
lapsevanem Valter Teppan.
Keskerakond kaotas e-valimised
Riigikogu valimistel esimest korda
katsetet e-hääletus tõi tulu eelkõige Reformierakonnale
ja teistele paremparteidele.
Internetis enim hääli kogunud
poliitikute esikümnest pooled on oravapartei liikmed eesotsas peaminister
Andrus Ansipiga.
Seega püstitas Ansip nendel
valimistel kaks uut Eesti rekordit. Ta kogus läbi aegade suurima isikliku
häältesaagi (22 540) ja sai ühtlasi enim e-hääli
(1451).
Silmapaistev ebaõnn tabas internetihääletusel
Riigikogu valimistel teise tulemuse saavutanud Keskerakonda.
E-hääletusel enim hääli võtnud poliitikute
esikümnesse pääses Keskerakonnast ainult esimees Edgar
Savisaar.
Valimistel kokku üle 18 000 hääle
pälvinud Savisaar platseerus e-hääletuse edetabelis rohelise
Mark Strandbergi järel kümnendale kohale.
Üldarvestuses toetas Strandbergi aga kolm korda vähem inimesi kui
Savisaart.
Internetihääletusel tuli esimese poolesaja hulka
ainsa keskerakondlasena veel Vilja Savisaar. 169 e-häält andsid talle
42. koha.
Kokku hääletati Riigikogu valimistel internetis umbes
30 000 korda. Valimistel kokku antud 550 000 häälest on seda veidi
üle viie protsendi.
Ülemus jälitas alluvat pidevalt tema mobiili
positsioneerides
Haiguslehelt tööle naastes sai Sideameti
töötaja Mati Tõnts teada, et ülemus
Ivo Näro oli mobiiltelefoni positsioneerimise abil
nädala jooksul vähemalt üheksa kordal tema asukohta
määranud.
Mati on nördinud. "Tuleb välja, et ma
olen tööandja oma! Mind kontrolliti väljaspool
tööaega, siis kui ma olin haiguslehel, ja ka õhtuti. Ei saa
nii, et töökoht tuhnib su eraelus," pahandab ta.
Mati
Tõnts töötab Sideametis asjaajaja-autojuhina, telefon on tal
töö juurest saadud, nagu on töö tegemiseks talle kasutada
antud ka ametiauto. Sideameti peadirektori käskkiri ametitelefonide
kasutamise kohta ütleb küll, et töötajad peavad olema
telefonil kättesaadavad 24 t
undi ööpäevas, kuid positsioneerimisõigusest seal juttu
pole.
"Ööpäevaringne kättesaadavus tähendab
ikkagi vajadusel mulle helistamist, mitte nuhkimist," ütleb Mati
Tõnts ja lisab, et "praegusel juhul on mul taskus
jälitusseade, mitte telefon".
Et tõde jalule seada,
kirjutas Mati Tõnts prokuratuurile avalduse, et välja selgitada,
kas mobiilse positsioneerimisteenuse abil töötaja asukoha
määramine on kuritegelik jälitamine.
Kaitseministeerium otsib sõjaväeluure
agenti
Ekspress avalikustas veebruaris, et sõjaväeluure on nuhkinud
kaitseministeeriumi töötajate järele. Nüüd
räägib juhtunust esimest korda pikemalt kaitseminister
Jürgen Ligi. Muu hulgas ütleb ta, et on veendunud,
et luuramisega on seotud endine kaitseväe juht Tarmo
Kõuts.
Kinnisvaraarendajad tahavad kasutada
merepõhja
Tallinnasse Kakumäe läänerannikule eramaju
kavandavad endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom
Annikve ja Merko Kaevanduste juhatuse liige Peep
Siitam tahavad tormide räsitud rannikut, millest meri igal aastal
meetri jagu maad hammustab, hakata taas pinnasega täitma, et kaotatud maa
merelt tagasi saada.
Selleks, et täita merd 35 meetri ulatuses, 1,35
kilomeetri pikkuselt ja hinnanguliselt ca kolme meetri paksuselt, tuleks kohale
vedada umbes 140 000 kuupmeetrit täitematerjali. See võib
tähendada 20 000 kümnetonnise kandevõimega veoauto
koormatäit.
Seltsingu Kakumäe Pankranniku Kaitse Eest juht
Urmas Sõgel võrdeleb seda mahtu lausa
väiksema Egiptuse püramiidiga, mille küljepikkus oleks 102
meetrit ja kõrgus 64 meetrit.
Sõgeli sõnul on tegu
täiesti utoopilise projektiga, mille eesmärk on linnavalitsust
hämada, et ehitusluba kätte saada.
Söekuningad maksavad reostuse eest kaks miljonit krooni
Suurettevõtja Maksim Liksutov ja tema firma
maksavad keskkonna saastamist uurinud kriminaalasja lõpetamise eest
riigile 1,9 miljonit krooni.
Saastamine toimus 12.-16. märtsil 2006,
kui Muuga söeterminalist levis Harjumaale Saviranna ja Kallavere
elamupiirkondadesse söetolmu. Tolm ei olnud inimestele ohtlik, kuid mustas
majade aknaid, autosid, väljas kuivanud pesu ja ringi jooksnud koduloomi.
Politsei tunnistas kuriteos kahtlustatavateks nii söeterminali
tütarfirma AS Coal Terminal Operator kui ka selle tegevjuhid.
Politseis toimunud ülekuulamisel tunnistas Liksutov ennast keskkonna
saastamises süüdi, kuid tegi prokuratuurile ettepaneku
lõpetada kriminaalasi ilma kohtus käimata. Vastavalt tänavu
jaanuaris sündinud kokkuleppele peab ta maksma riigile 800 000 krooni.
Teine kahtlustatav, söeterminali finantsdirektor Jelena
Põder nõustus maksma 100 000 krooni. Operaatorfirma ise
kohustub tasuma miljon krooni. Rahad tuleb kanda üle hiljemalt tänavu
juulis.
Luukase villa müügis
26 miljonit
küs
ivad lahkunud transiidiärimehe Aadu Luukase pärijad
tema maja eest. Raivo Puusepa projekteeritud nelja
magamistoaga kahekorruselisel majal on üldpinda üle 600 ruutmeetri,
ehitise tehnosüsteemid - küte, saun - on juhitavad internetist.
Viimsi vallas paiknevat megavillat müüakse kõige sisustusega.
Müügikuulutuses toonitab maakler: "Saunalavalt avaneb vaade
merele, selge ilmaga Toompea tornidele. Oma sadamakohta pääs otse
tagaväravast."
Palmaru viimane ohe
Paar päeva enne Riigikogu valimisi, 2. märtsil
andis kultuuriminister välja uue muinsuskaitsenõukogu
põhimääruse, millega lõpetas arheoloogia-,
arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestiste ajutiste ja alaliste
ekspertnõukogude koosseisude volitused päevapealt. Uued
ekspertnõukogud moodustab Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev
Uustalu ühe kuu jooksul.
Nädalapäevad enne seda,
23.veebruaril oli jõustunud ka muinsuskaitseameti uus
põhimäärus, millega kaasnenud strukuurimuudatused
lõhustasid järelvalveosakonna kolmeks üksuseks.
Kultuuriminister Raivo Palmaru korraldas viimastel
päevadel enne Riigikogu valimisi oma allasutuste tööd ümber
jõulise tempoga. Anonüümsust palunud muinsuskaitsjate
sõnul ristiti ametkonnas ministri tormakas tegevus "Palmaru
viimaseks ohkeks".
Tartu Ülikoolis on hoogustunud liitumine ametiühinguga
Tartu
Ülikooli ametiühingujuht Aleksander Jakobson
tunnistab, et viimasel ajal on tõepoolest hoogustunud ametiühinguga
liitumine. "Viimase aastaga on ülikoolis liitunud ametiühinguga
rohkem inimesi kui mitmel eelneval aastal kokku," ütleb Jakobson.
"Minu hinnangul on see osa laiemast nähtusest, kodanike aktiivsuse
kasvust ja demokraatia arenemisest."
Ametiühinguga liitunud
inimesed on mures väikeste palkade ja järjest suureneva
töökoormuse pärast. Et riik on külmutanud
koolitustellimusele eraldatavad summad 1999. aasta tasemele, pole
kõrgkoolide enda eelarves palgatõusuks olulisi ressursse.
Seepärast jälgivad haridustöötajad erilise
tähelepanuga praegu toimuvaid läbirääkimisi
valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.
Tammsaar: Kapo hirmutas maadevahetajaid HIV-nakkusega
Rahvaliidu
aseesimehe Tiit Tammsaare väitel hoidsid kaitsepolitsei
ja prokuratuur maadevahetuse kriminaalasjas vahistatud inimesi nende
mõjutamiseks ühes kongis HIV-positiivsetega. "Anti
mõista, et kui räägid kõik "ausalt" ära,
siis oled pääsenud," süüdistas Tammsaar Rapla
ajalehele Nädaline antud intervjuus.
"Pane ise ennast sellesse
situatsiooni ja mõtle, mis tunne sul võiks olla. Sul pole erilist
valikut - kas jääd sinna nendega nari jagama või ütled,
et tahad kohe välja, kuigi tead, et pääs sõltub teatud
tingimustest, et pead tunnistama: Reiljan juhtis seda bandet. Lihtne ju? See on
fakt, väga konkreetne lugu."
Riigiprokuratuuri pressiesindaja
Kristiina Herodes kommenteerib süüdistust
järgmiselt: "Inimeste
kambrisse paigutamise otsustab kas vangla või arestimaja. Inimeste
tervis ja haigused kuuluvad delikaatsete isikuandmete alla ja sellest ei
teavitata kõrvalisi isikuid nagu õiguskaitseasutuste
töötajad."
Viimase nelja aastaga on sellistest asutustest välja paisatud tagasihoidliku arvestuse järgi kümneid tuhandeid narkootiliste ainete ja tugevatoimeliste rahustite retsepte. Kardetavasti on need arstid osalised narkoäris, sest suur osa siin ametlikult välja kirjutatud pillidest jõuab üle lahe mustale turule.
Väidetavates retseptivabrikutes tõusevad selgelt esile kolm psühhiaatrit: Milvi Koplus, Aleksandr Štšennikov ja Rostislav Vassiljev. Nad on pensionieelikud või -ealised ning arvestades nende praksise suurust on nad kamba peale treinud rohkem retsepte kui terve Mustamäe haigla või Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna andmetel tegi rekordi Milvi Koplus, kes väljastas 2003. aastal nelja kuuga ligi 7000 narkootilise aine Subutex retsepti. Arvestades, et üks vastuvõtt maksis hinnakirja järgi üle 700 krooni, pidi Kopluse toonane tööandja aktsiaselts S. Pold teenima ainuüksi sellelt ligi viis miljonit krooni!