Keskerakond kaotas e-valimised
Riigikogu valimistel esimest korda katsetet e-hääletus tõi tulu eelkõige Reformierakonnale ja teistele paremparteidele.
Internetis enim hääli kogunud poliitikute esikümnest pooled on oravapartei liikmed eesotsas peaminister Andrus Ansipiga.
Seega püstitas Ansip nendel valimistel kaks uut Eesti rekordit. Ta kogus läbi aegade suurima isikliku häältesaagi (22 540) ja sai ühtlasi enim e-hääli (1451).
Silmapaistev ebaõnn tabas internetihääletusel Riigikogu valimistel teise tulemuse saavutanud Keskerakonda. E-hääletusel enim hääli võtnud poliitikute esikümnesse pääses Keskerakonnast ainult esimees Edgar Savisaar.
Valimistel kokku üle 18 000 hääle pälvinud Savisaar platseerus e-hääletuse edetabelis rohelise Mark Strandbergi järel kümnendale kohale. Üldarvestuses toetas Strandbergi aga kolm korda vähem inimesi kui Savisaart.
Internetihääletusel tuli esimese poolesaja hulka ainsa keskerakondlasena veel Vilja Savisaar. 169 e-häält andsid talle 42. koha.
Kokku hääletati Riigikogu valimistel internetis umbes 30 000 korda. Valimistel kokku antud 550 000 häälest on seda veidi üle viie protsendi.

Ülemus jälitas alluvat pidevalt tema mobiili positsioneerides
Haiguslehelt tööle naastes sai Sideameti töötaja Mati Tõnts teada, et ülemus Ivo Näro oli mobiiltelefoni positsioneerimise abil nädala jooksul vähemalt üheksa kordal tema asukohta määranud.
Mati on nördinud. "Tuleb välja, et ma olen tööandja oma! Mind kontrolliti väljaspool tööaega, siis kui ma olin haiguslehel, ja ka õhtuti. Ei saa nii, et töökoht tuhnib su eraelus," pahandab ta.
Mati Tõnts töötab Sideametis asjaajaja-autojuhina, telefon on tal töö juurest saadud, nagu on töö tegemiseks talle kasutada antud ka ametiauto. Sideameti peadirektori käskkiri ametitelefonide kasutamise kohta ütleb küll, et töötajad peavad olema telefonil kättesaadavad 24 t undi ööpäevas, kuid positsioneerimisõigusest seal juttu pole.
"Ööpäevaringne kättesaadavus tähendab ikkagi vajadusel mulle helistamist, mitte nuhkimist," ütleb Mati Tõnts ja lisab, et "praegusel juhul on mul taskus jälitusseade, mitte telefon".
Et tõde jalule seada, kirjutas Mati Tõnts prokuratuurile avalduse, et välja selgitada, kas mobiilse positsioneerimisteenuse abil töötaja asukoha määramine on kuritegelik jälitamine.

Kaitseministeerium otsib sõjaväeluure agenti
Ekspress avalikustas veebruaris, et sõjaväeluure on nuhkinud kaitseministeeriumi töötajate järele. Nüüd räägib juhtunust esimest korda pikemalt kaitseminister Jürgen Ligi. Muu hulgas ütleb ta, et on veendunud, et luuramisega on seotud endine kaitseväe juht Tarmo Kõuts.

Kinnisvaraarendajad tahavad kasutada merepõhja
Tallinnasse Kakumäe läänerannikule eramaju kavandavad endine riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve ja Merko Kaevanduste juhatuse liige Peep Siitam tahavad tormide räsitud rannikut, millest meri igal aastal meetri jagu maad hammustab, hakata taas pinnasega täitma, et kaotatud maa merelt tagasi saada.
Selleks, et täita merd 35 meetri ulatuses, 1,35 kilomeetri pikkuselt ja hinnanguliselt ca kolme meetri paksuselt, tuleks kohale vedada umbes 140 000 kuupmeetrit täitematerjali. See võib tähendada 20 000 kümnetonnise kandevõimega veoauto koormatäit.
Seltsingu Kakumäe Pankranniku Kaitse Eest juht Urmas Sõgel võrdeleb seda mahtu lausa väiksema Egiptuse püramiidiga, mille küljepikkus oleks 102 meetrit ja kõrgus 64 meetrit.
Sõgeli sõnul on tegu täiesti utoopilise projektiga, mille eesmärk on linnavalitsust hämada, et ehitusluba kätte saada.

Söekuningad maksavad reostuse eest kaks miljonit krooni
Suurettevõtja Maksim Liksutov ja tema firma maksavad keskkonna saastamist uurinud kriminaalasja lõpetamise eest riigile 1,9 miljonit krooni.
Saastamine toimus 12.-16. märtsil 2006, kui Muuga söeterminalist levis Harjumaale Saviranna ja Kallavere elamupiirkondadesse söetolmu. Tolm ei olnud inimestele ohtlik, kuid mustas majade aknaid, autosid, väljas kuivanud pesu ja ringi jooksnud koduloomi.
Politsei tunnistas kuriteos kahtlustatavateks nii söeterminali tütarfirma AS Coal Terminal Operator kui ka selle tegevjuhid.
Politseis toimunud ülekuulamisel tunnistas Liksutov ennast keskkonna saastamises süüdi, kuid tegi prokuratuurile ettepaneku lõpetada kriminaalasi ilma kohtus käimata. Vastavalt tänavu jaanuaris sündinud kokkuleppele peab ta maksma riigile 800 000 krooni. Teine kahtlustatav, söeterminali finantsdirektor Jelena Põder nõustus maksma 100 000 krooni. Operaatorfirma ise kohustub tasuma miljon krooni. Rahad tuleb kanda üle hiljemalt tänavu juulis.

Luukase villa müügis
26 miljonit küs ivad lahkunud transiidiärimehe Aadu Luukase pärijad tema maja eest. Raivo Puusepa projekteeritud nelja magamistoaga kahekorruselisel majal on üldpinda üle 600 ruutmeetri, ehitise tehnosüsteemid - küte, saun - on juhitavad internetist. Viimsi vallas paiknevat megavillat müüakse kõige sisustusega. Müügikuulutuses toonitab maakler: "Saunalavalt avaneb vaade merele, selge ilmaga Toompea tornidele. Oma sadamakohta pääs otse tagaväravast."

Palmaru viimane ohe
Paar päeva enne Riigikogu valimisi, 2. märtsil andis kultuuriminister välja uue muinsuskaitsenõukogu põhimääruse, millega lõpetas arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestiste ajutiste ja alaliste ekspertnõukogude koosseisude volitused päevapealt. Uued ekspertnõukogud moodustab Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu ühe kuu jooksul.
Nädalapäevad enne seda, 23.veebruaril oli jõustunud ka muinsuskaitseameti uus põhimäärus, millega kaasnenud strukuurimuudatused lõhustasid järelvalveosakonna kolmeks üksuseks.
Kultuuriminister Raivo Palmaru korraldas viimastel päevadel enne Riigikogu valimisi oma allasutuste tööd ümber jõulise tempoga. Anonüümsust palunud muinsuskaitsjate sõnul ristiti ametkonnas ministri tormakas tegevus "Palmaru viimaseks ohkeks".

Tartu Ülikoolis on hoogustunud liitumine ametiühinguga
Tartu Ülikooli ametiühingujuht Aleksander Jakobson tunnistab, et viimasel ajal on tõepoolest hoogustunud ametiühinguga liitumine. "Viimase aastaga on ülikoolis liitunud ametiühinguga rohkem inimesi kui mitmel eelneval aastal kokku," ütleb Jakobson. "Minu hinnangul on see osa laiemast nähtusest, kodanike aktiivsuse kasvust ja demokraatia arenemisest."
Ametiühinguga liitunud inimesed on mures väikeste palkade ja järjest suureneva töökoormuse pärast. Et riik on külmutanud koolitustellimusele eraldatavad summad 1999. aasta tasemele, pole kõrgkoolide enda eelarves palgatõusuks olulisi ressursse. Seepärast jälgivad haridustöötajad erilise tähelepanuga praegu toimuvaid läbirääkimisi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.

Tammsaar: Kapo hirmutas maadevahetajaid HIV-nakkusega
Rahvaliidu aseesimehe Tiit Tammsaare väitel hoidsid kaitsepolitsei ja prokuratuur maadevahetuse kriminaalasjas vahistatud inimesi nende mõjutamiseks ühes kongis HIV-positiivsetega. "Anti mõista, et kui räägid kõik "ausalt" ära, siis oled pääsenud," süüdistas Tammsaar Rapla ajalehele Nädaline antud intervjuus.
"Pane ise ennast sellesse situatsiooni ja mõtle, mis tunne sul võiks olla. Sul pole erilist valikut - kas jääd sinna nendega nari jagama või ütled, et tahad kohe välja, kuigi tead, et pääs sõltub teatud tingimustest, et pead tunnistama: Reiljan juhtis seda bandet. Lihtne ju? See on fakt, väga konkreetne lugu."
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes kommenteerib süüdistust järgmiselt: "Inimeste kambrisse paigutamise otsustab kas vangla või arestimaja. Inimeste tervis ja haigused kuuluvad delikaatsete isikuandmete alla ja sellest ei teavitata kõrvalisi isikuid nagu õiguskaitseasutuste töötajad."

Eesti pättarstid toidavad Soome narkoturgu
Tallinnas on juba aastaid tegutsenud pool tosinat vähetuntud erakliinikut, milles hingeabi sildi all tegeldakse psühhotroopsete ainete äriga.
Viimase nelja aastaga on sellistest asutustest välja paisatud tagasihoidliku arvestuse järgi kümneid tuhandeid narkootiliste ainete ja tugevatoimeliste rahustite retsepte. Kardetavasti on need arstid osalised narkoäris, sest suur osa siin ametlikult välja kirjutatud pillidest jõuab üle lahe mustale turule.
Väidetavates retseptivabrikutes tõusevad selgelt esile kolm psühhiaatrit: Milvi Koplus, Aleksandr Štšennikov ja Rostislav Vassiljev. Nad on pensionieelikud või -ealised ning arvestades nende praksise suurust on nad kamba peale treinud rohkem retsepte kui terve Mustamäe haigla või Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tervishoiuameti järelevalveosakonna andmetel tegi rekordi Milvi Koplus, kes väljastas 2003. aastal nelja kuuga ligi 7000 narkootilise aine Subutex retsepti. Arvestades, et üks vastuvõtt maksis hinnakirja järgi üle 700 krooni, pidi Kopluse toonane tööandja aktsiaselts S. Pold teenima ainuüksi sellelt ligi viis miljonit krooni!