Prominendid annavad koolitunde
Programmi Noored Kooli raames toimub 12.-16. veebruaril "Tagasi kooli!" nädal, mille jooksul annavad koolitunde mitmed tuntud äri- ja ühiskonnategelased eesotsas president Toomas H. Ilvesega.
"Ma nimetaksin seda reklaamnädalaks," sedastab sihtaustuse Noored Kooli juht David Rebane, kelle sõnul ei anna prominendid tundi just nimelt mitte eliitkoolides, vaid tavalistes "numbrikoolides".
Tunniandjaid on kolmapäeva seisuga 23, teiste seas suurärimehed Indrek Neivelt ja Hannes Tamjärv, pangategelased Priit Põldoja ja Helo Meigas, suhtekorraldaja Daniel Vaarik ning audiitor Urmas Kaarlep, muusikajuht Aivar Mäe ja teadlane Aleksei Turovski.

Sotsid postitasid reklaami võõra raha eest
Sotsiaaldemokraadid tegid valimisreklaami võõrast eelarvest, andes ümbrikud erakonda tutvustavate materjalidega postitamiseks Riigikogu kantseleile.
Erakonna pressiesindaja Piret Pert tunnistas, et saatis mitmeid ümbrikke Riigikogu kulul. "Jaa, ma saatsin teistele ka neid materjale Riigikogust, sest ma töötan seal." Pert ütles, et ta ei mõelnud postitamise ajal, et teeb seda riigi kulul. "Tõesti oleks kena olnud saata need kirjad läbi teise kontori."
Postitatud reklaampaketis olid sotsiaaldemokraatide ajaleht, reklaamvihik, laserplaat valimisprogrammiga ja peotäis lahtisi lehti valimishüüatustega.
Poolteist nädalat enne 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi saatis keskerakondlane ja Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut Tallinna volikogu kantselei kulul valimisreklaame oma erakonnakaaslastele. Vitsut lasi kirjade saatmiseks kulunud summa 1676 krooni ja 40 senti tagantjärele palgast kinni pidada.

Harju tänava liuväli häirib naabrit
Detsembris Tallinna südames avatud liuväli on muutnud kahe meetri kaugusel elava Tiina Võsu elu põrguks.
"Kui päevast päeva on sajad uisutajad praktiliselt sinu kodus käratsemas, põmm ja põmm vastu rinnatist sõitmas, pluss muusika, pluss jäälihvimise traktor iga kahe tunni tagant - see ei ole enam kodu moodi," kirjeldab Tiina Võsu oma elutingimusi, mis on jõuludest saati täielikult muutunud.
Kui naine ostis neli aastat tagasi korteri Rüütli tänaval, kehtis veel Harju tänavale koostatud Irina Raua pla neering, mis nägi ette Harju tänava frondi täis ehitamist. Võsu koduaknad oleksid sel juhul avanenud avarasse siseõue ning täitunud oleks tema unistus elada vaikses kesklinnas.
Möödunud suvel, kui algas palavikuline Harju tänava varemete haljasalastamine, koputasid Tiina uksele kõrged külalised: linnaarhitekt Ülle Grishakov ja abilinnapea Olga Sõtnik. Tutvustati haljastuse plaani, näidati näpuga, et kohviku terrass on uisuala. Ja kõik see jutt tundus igati tore. Tiina aimas ohtu just sellesama muusika ja kohviku poolt, aga talle öeldi, et tema ja linlaste puhketsooni vahele tulevad puud-põõsad, tuleb kaitsev müür jne. "Vaatame, mis teha annab," öeldi talle. Tiinal oli süda rahul ja ta andis planeeringule allkirja.
Traktorigaraažist, neljast käimlast ja pikast pingist otse tema koduakna all ei rääkinud keegi. Ja sellest, et liuvälja piire venitatakse mitu meetrit planeeritust majale ligemale.

Politsei takistas sünnitusele sõitu
Sünnitajat haiglasse sõidutanud mees sai kiiruseületamise eest krõbeda trahvi.
Väitele, et toimetatakse haiglasse sünnitajat, kärkis politseikonstaabel vastu ja võttis juhi dokumendid patrullautosse kaasa. Sünnitaja ning juht jäid autosse ootama. Paistis, et politseinikud ei kiirustanud ja autojuht helistas päästeametisse. Ta kirjeldas olukorda ja palus, et kiirabi sünnitajale maanteele järele tuleks.
Nüüd andsid politseinikud juhile autotuledega märku, et ta patrullautosse tuleks. Mees läks ja palus, et ehk oleksid politseiametnikud nõus ise sünnitaja haiglasse viima või vähemalt teda eskortima, sest naise olukord oli raskenenud. Politseinikud vastasid Raivole mõnitavalt, et teevad hoopis tema jalameheks.

Terje Aru värvivabrik pankrotis
Möödunud kolmapäeval tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et aktsiaselts Ispel on tõepoolest pankrotti läinud. Rohkem kui kolme kuu eest, 16. oktoobril 2006, oli Ispeli pankrotis olevaks kuulutanud ka Harju Maakohus, kuid mõned firma omanikest polnud taolise nägemusega nõus ja pöördusid kõrgema kohtu poole.
AS Ispel jõudis oma lühikese, ent kireva elu jooksul olla tegev värvi- ja lakitootmises, kuid mingi suur ja oluline ettevõte see tosinale inimesele tööd andnud aktsiaselts ei olnud. Põnevaks muudavad varalahkunud aktsiaseltsi isikud, kes kuulusid selle juhatusse - ühelt poolt tuntud Ida-Virumaa kriminaali Vassili Satšukiga seotud Sergei Žigadlo, teisalt aga Terje Aru, kes ettevõtet läbi oma tütrele kuuluva osaühingu Colour Group ka osaliselt omas.
Nagu nähtub kohtudokumentidest, võlgneb AS Ispel Arule 830 185 krooni ja 23 senti, mille ettevõtja 2003. aasta 28. mail firmale laenas. Vastavalt lepingule pidi AS Ispel hakkama 2005. aasta 1. jaanuaril perenaisele raha tagasi maksma igakuiste 50 000krooniste summadena, tagastades võla täielikult 1. juuniks 2006. Seda aga ei juhtunud. Pankrotihaldur Toomas Saarmaa on hiljem kokku arvutanud, et Ispelil on mitmesuguseid võlgasid kokku 4 525 939 krooni eest ning raha on saamata nii Maksuametil kui ka Ühisliisingul.

Mittelooduslik valik: tapmised 2006. aastal
2006. aastal registreeriti Eestis ametlikult 91 tapmist. Ekspress tuvastas neid aga 109. Juhtumeid analüüsides tuvastas Ekspress, et:
- sagedamini on tapmise ohvriks mehed, sõltumata vanusest;
- mõrvatud naiste hulgas tulevad selgelt esile kaks peamist kategooriat: üle 50aastased eakad ja alla 35-aas tased noored naised;
- kõige sagedasem surma põhjus on surnukspeksmised, noahaavad, peavigastused;
- kõige sagedamini toimub tapmine korteris-eluruumis. Ja sageli on selleks ohvri enda elukoht.

Prussakatõrje pidi mehe tapma
Ametlikult tellitud ja 300 krooni maksnud prussakatõrje oleks äärepealt tapnud korteriperemehe enda. Senini vaevleb ta seletamatute tervisehädade käes, korteris levib imal hais, aga prussakad on endiselt alles.

Bussijänes kaotas viis miljonit krooni
Aasta lõpus laekus Põhja Politseiprefektuuri Vadim Russetski kuriteokaebus, milles 30aastane kodakondsuseta mees väidab, et kaotas passi ja internetipanga koodid. Seda kuritarvitades viisid tundmatud kurjategijad tema firma kontolt minema ligi viis miljonit krooni. Kelmus õnnestus kannatanu sõnul hoolimata sellest, et ta passi ja koodide kadumisest koheselt Hansapanka teavitas ning arve blokeeris.
Juhtumit menetlev Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Miilvee teatab, et uurimine on täpsemate selgituste andmiseks veel liiga varases faasis. Samuti pole selge, kust kaotsi läinud raha pärines.
Loo teeb tavatuks see, et kaheksaklassilise haridusega Russetski pole tuntud ärimees, kellel võiks pangas miljonite kaupa vaba raha vedelda, vaid korduvalt vangis istunud varas, röövel ja narkomaan.

Eesti vabadusvõitlejad Kanadas tahavad Rüütliristi kavaleride ausammast Eestisse tuua
Eestluse hääbumine Kanadas ähvardab sealse eestlaskonna kultuspaiga Seedrioru kadumisega.
"Eestlaskond laguneb," on võitlejate ühingu juhatuse liige Endel Lindaja pessimistlik. "Vanasti oli Suveharja üritustel oma mitu tuhat inimest, praegu vaid kuni 800. Noorem põlvkond pole enam huvitatud. Pole enam, kellele üritusi teha ja suurt maa-ala hoida. Maamaksud ja kõik on väga kallis."
Lindaja ei usu, et pelgalt majandustegevusest, milleks on laste suvekodu ja tarede välja üürimine üritusteks, tuleks toime.
Seedriorgu püstitatud kahe ausamba kohta ütleb Lindaja, et kui peaks müügiks minema, siis tuleb neljale eestlastest Rüütliristi kavalerile püstitatud ausammas Eestisse ära viia! "Ja suurem, see tuleks vist õhku lasta!"

Arstid kirjutavad imikutele liikumisvõimet pärssivat pulbrit
Tartu arstid pakuvad nutvatele tittedele Eestis registreerimata tugevatoimelist rahustit Baclofen loodusliku imerohu pähe. Tited lõõgastuvad nii, et ei jaksa enam liigutada ega kakada.

Putini komsomol
Ekspress käis Moskvas uurimas, mida kujutab endast Eesti-vastaseid meeleavaldusi korraldav noorteorganisatsioon Naši.