Eesti Ekspress 22.veebruar 2007

Haige lugu: Sõjaväeluure nuhkis riigiametnike järele
Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots ja kaitseminister Jürgen Ligi käskisid põhjalikult läbi uurida Eesti sõjaväeluurajate viimaste aastate töö.
Uurimine näitab ilmselt üksikasjalikult, kuidas luurajad on kiivalt nuhkinud paljude kaitseministeeriumi ametnike ja tsiviilisikute järele ning oma tähelepanekuid kirjalikult vormistanud.
Selle asemel, et tegelda näiteks Venemaa ründevõime analüüsiga, kirjutasid Eesti sõjaväeluurajad memosid sellest, kes Eesti riigiametnikest kellega suhtleb ja keda tunneb.
"See on lihtsalt haige," kirjeldas üks luurajate pabereid näinud inimene.

Eesti piir peab: Vene löökrühmad saadeti piirilt tagasi
Veebruari algul peeti Eesti piiril kinni Vene noorteühenduse Molodaja Gvardija (Noor Kaardivägi) kaks rühma. 3. veebruari öösel tõsteti Narva piiripunktis liinibussilt maha kaardiväelaste aktivist Igor Iškov ühes kolme kaaslasega.
Küsitlemisel ütlesid noorkaardiväelased piirivalvele, et nad kavatsesid minna Eestisse toetama oma mõttekaaslasi Öist Vahtkonda. Seega Pronkssõduri kaitseks pikettima.
Teine, järgmisel varahommikul Eesti piiri ületada püüdnud rühm peeti kinni Ikla piiripunktis. Leedu kaudu tulnud kaardiväelaste aktivistid Anton Mõtz ja Dmitri Haberev kandsid Noore Kaardiväe veste ja käes Vene lippu. Ilmselgelt oli nende kahe rühma ülesanne proovida ka Eesti piirivalve valvsust.
Nii nagu noorteühendused Noor Venemaa ja Meie, on ka Noor Kaardivägi seotud Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa.

Saemõrvaril võib olla rohkem ohvreid
Tallinna mõrvarühm uurib esmaspäeval 12aastase vanglakaristuse saanud laibatükeldaja Markus Pasi Pönkä võimalikku seost veel ühe õõvastava kuritööga.
Nimelt avastati kaks kuud enne Maakri tänava kõrghoones tükeldatud laiba leidmist Tallinna Vee Paljassaare veepuhastusjaamast mehe pea ning tükike jalga.
Need inimjäänused, millele poolteist nädalat hiljem ujus kanalisatsioonist lisaks labajalg, on tänaseni tuvastamata.
Kui poolteist kuud hiljem leiti luksusmajast tükeldatud laip, muutusid mõrvauurijad väga valvsaks.

Keskerakond valmistub kaitsma pronkssõdurit
Keskerakonna juhid mõtlevad, kuidas takistada Reformierakonnal Tõnismäe pronkssõduri teisaldamist.
Ühe idee kohaselt pöördub Tallinna linnavolikogu riigikohtu poole palvega kontrollida 20. jaanuaril jõustunud sõjahaudade kaitse seaduse vastavust põhiseadusele. Keskerakondlaste arvates piirab seadus Tallinna linna õigusi pronkssõduri kuju üle otsustamisel.
Teine kava näeb ette tegutsemise, kui kaitseminister Jürgen Ligi annab korralduse kuju mahavõtmiseks. Sel juhul vaidlustatakse Ligi otsus Tallinna halduskohtus ja palutakse keelata kuju liigutamine kuni kohtuprotsessi lõpuni.
Kui oravad saadaksid enne kohtuotsuse jõustumist kellegi monumenti ära viima, on politsei kohustus ausammast kaitsta.
"Me mõtleme, kuidas ohtlikku kriisi ära hoida," kommenteerib Keskerakonna plaane Riigikogu fraktsiooni esimees Ain Seppik.

Allan Alaküla noolib tööd Londonis
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu tõstatab homsel istungil ilmselt küsimuse Inglismaale välisesindaja valimisest. Üks favoriite kohale on tuntud ajakirjanik, varem Keskerakonnale kuulunud nädalalehe Kesknädal peatoimetaja Allan Alaküla.
"Ei kõnele sellel teemal," ütles Alaküla Ekspressile.
"Tean, et ta kandideeris. Väga võimalik, et see on tema. Kuid esindaja valimine on EASi juhatuse teema," ütles üks nõukogu liige.
EASi tuntuim välisesindaja on ilmselt Eesti Raudtee kunagine juht Parbo Juchnewitsch, kes alates detsembrist töötab Ukraina suunal. Sihtasutusel on esindused ka näiteks Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal.

Levada ehitab Lasnamäele kortermaju
Tallinna linnavalitsus kärpis metalliärimees Viktor Levada kava ehitada Lasnamäele uus üheksakorruseliste kortermajadega rajoon. Linn kärpis plaani ühe korruse võrra.
Möödunud nädalal algatet detailplaneering näeb ette kuni kaheksakorruseliste elamute ehitamist Vana-Kuuli 15 / Liikuri 41 krundile.
1,7 hektari suurune maatükk kuulus enne sõda Tallinna linnale, mis taotles seda mõne aasta eest endale.
Keskkonnaminister Villu Reiljan andis krundi maadevahetuse käigus ärimees Tullio Liblikule. Viimase abil liikus see edasi Rahvaliidu sponsorile Levadale.

Pronkssõdur saatis Urmas Paetile sõnumi
Veebruari algul välisminister Urmas Paetile adresseeritud lihtkodaniku kiri esitab poeetilise mõtiskluse Tõnismäel seisva pronkssõduri nimel.
"Miks pean ma siin Tõnismäe "sõjakomissariaadis" tolgendama? Miks mind ei demobiliseerita? Ma olen juba väga vana ja väga kogenud mees," seisab kirjas.
"Ma tahan koju! Miks mulle ei korraldata pidulikku rongkäiku? Orkestriga!"
Oma lühikese pöördumise pealkirjastas Paetile kirjutanud kodanik "Ecce homo!" ehk ""Ennäe inimest!"

Presidendipaar sisustab Kadriorus kodu
Presidendipaar Ilves tegeleb Kadrioru lossis oma ametikorteri sisustamisega. Neid abistab juba Ärma talus nõu ja jõuga abiks olnud sisekujundaja Ivi-Els Schneider. Kuna Kadrioru lossis on erinevalt esindusruumidest ametikorter päris tilluke, siis on seda meeldivaks koduks teha üsna raske. Näiteks polnud varem korteris õiget elutuba ja seetõttu kujundati mugavamaks äraolemiseks ja televiisori vaatamiseks trepihall. Diivanid tellis Schneider Luxorist, kus hea valik traditsioonilisema ilmega kvaliteetset pehmemööblit. Veel kasutatakse Eesti tootjate Pärnu Viisnurga järeltulija Skano ja Wermo tehtud esemeid. Vaipu pole veel tellitud.
Schneider lisab, et kuigi lepingut veel ei ole, soovitakse uuendada ka esindusametnike kabinette: "Seal on praegu täielik kaos, Vene polüester, sekka ümarate nurkadega Standardi asjad. Ainult mõned üksikud ilusad komplektid."
Presidendi avalike suhete nõuniku Toomas Sildami kinnitusel peaks tänavuse aasta jooksul lossis toimuma siiski kerge sanitaarremont ("Praod on laes," mainib Sildam), millele tulevikus peaks järgnema katusevahetus. Seevastu presidendipaari kodu sisustamist ta arvustada ei taha.

Helle Meri: Lennart Meri pakkus Pronkssõduri probleemi lahenduse välja juba 1993
Helle Meri räägib Ekspressile antud intervjuus president Lennart Meri lahendas Pronkssõduri teema juba 1993. aastal. "Ta kutsus tollase linnapea Jaak Tamme Kadriorgu ja joonistas talle paberi peale, kuidas see monument peaks välja nägema. Et vasakul ja paremal oleks plaadid kõikide riikide sõduritele, kes on langenud Eesti eest - inglased ja soomlased ja kõik teised."
"Ta teadis, et see tuleb ära teha, aga sinna see jutt jäi," ütleb Helle Meri. "Algul olid veel Vene väed sees. Ja siis varsti Tamm suri. Sama lugu on Põhjaväilaga. Ka Põhjaväila asju arutas ta Tammega juba siis."