Eesti Ekspress 26.aprill 2007

Ekspress esitleb: Igor Grabovski, Andrus Ansip, Viktor Jevstahevitš, Anu Kulvere, Enn Listra, Aleksei Kostap, Vladimir Kostap, Peeter Tali, Sergei ja Svetlana Lodi, Margus Kurm, Tõnu Meidra, Siim Kallas, Eve Olesk, Imre Perli, Janno Toots, Erik Lepikson, Indrek Luukas, Hans Teiv, Edgar Savisaar, Peeter Raudsepp, Tõnis Kons, Madli Leikop ja paljud teised.

Pronkssõduri kaitsja müüb natsiesemeid
Ekspress kohtus antiigikaupmeeste kogunemistel mitu korda Pronkssõduri kaitseks organiseerunud liikumise "Öine Vahtkond" aktivisti Igor Grabovskiga, kes lisaks nõukogude sõduri eest seismisele äritseb ka natsisümbolitega, mida kandsid Nõukogude partisanide poojad ja juutide hukkajad.
Eestis levitatavad natsiesemed pole originaalid, vaid tehtud Peterburis, kus olevat lausa "tööstus" püsti pandud. Ja Grabovski on käinud Venemaal ka tänavu mitmeid kordi ilmselt kaupa toomas.
Oma selja taga hoidis Grabovski paberit, millel oli kujutatud peaminister Andrus Ansipit natsivormis. Seda näitas ta aga vaid oma venelastest sõpradele. Grabovski kõrvallauas müüs natsiträni, näiteks vanu fotosid Saksa sõjameestest ning hõbedaselt kiiskavat paberossikarpi tanki kujutise ja kirjaga "SS-1942" teine pronkssõduri kaitsja - Viktor Jevstahevitš.
Kõige uskumatum on aga see, et samal päeval, kui mehed natsisümboolikaga äritsesid, läksid Grabovski ja Jevstahevitš hiljem Prokssõruri juurde spontaansele miitingule.

Ühispanga laene paljastav töö salastati
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan võttis teaduskonna raamatukogust ära enda juurde hoiule SEB Ühispanga töötaja Anu Kulvere magistritöö. Töö näitas, et 2005. aasta lõpus andis pank eluasemeleane liiga kergekäeliselt, minnes vastuollu kehtivate tingimustega.
Dekaan Enn Listra põhjendab kõrvaldamist asjaoluga, et töö sisaldas ärisaladusi. „See oli tööõnnetus, et ta üldse avalik oli," ütles ta Ekspressile.
Listra poole pöördusid uurimistöö salastamise sooviga nii pank kui ka töö koostaja.
Nimetatud magistritöö põhjal kirjutas Äripäev möödunud nädalal sensatsioonilise loo „Iga kolmas eluasemelaen riskantsem kui lubatud". Viidates tööle märgiti seal muu hulgas, et 28 protsendil Ühispanga laenuvõtjatest oli ebapiisav sissetulek laenukohustuse teenindamiseks.

Eesti kuulsaim küberkurjategija istub Inglismaal türmis
Neli aastat tagasi Inglismaale keelt õppima läinud endine judoka Aleksei Kostap vahistati Londonis kui maailma edukaim netipettur ja identiteedivaras. Läinud aasta lõpus mõisteti 31aastane Eesti kodanik Inglismaal esimese astme kohtus viieks aastaks vangi inimeste petmise eest eriti nutikal ja mastaapsel viisil.
"See on fabritseeritud absurd!" ütleb noormehe isa Vladimir Kostap, kes on Vinni kandis tuntud ja lugupeetud külavanem. "Minu poiss ei ole selleks võimeline! Ta pole nii tark! See süüdistus on absoluutne bluff ja jama!"
Ekspress uuris, kuidas sai lootustandvast sportlasest, noorest abielumehest, kes seni polnud kordagi seadust rikkunud, maailma edukaima identiteedivaraste jõugu võtmetegelane, nagu väidavab Briti politsei? Täpset vastust võib vaid oletada, sest Kostapi vanglarežiim ajakirjandusega suhtlemist ei luba ning Eesti võimud ei tea ja Briti võimud ei taha loost rääkida.
Nii põhineb enamik üksikasju Ekspressi käsutuses olevale 110leheküljelisele süüdistuskõnele, mis kanti ette Tema Majesteedi kohtus mullu 2. novembril. Üllataval kombel tekitab see seni avaldamata materjal rohkem küsimusi kui vastuseid.

Kaitsepolitsei salajane operatsioon ( EkspressO näitab video)
Poolteist kuud tagasi võeti Eestis salakaubavedajatelt ära sada automaati. Ekspress uuris, miks sellest ametlikult ei räägita?
Seejuures ei ole tegemist sugugi pintsaku alla mahtuvate püstolkuulipildujate, vaid tõeliste lahingrelvadega. Ning mitte Vene Kalašnikovide, vaid mingit muud marki töökorras automaatidega.
Kaitseväe teabejuht major Peeter Tali välistab, et relvad varastati riigi relvalaost. Seega tõid salakaubavedajad need Eestisse välismaalt.
Märtsi lõpul pidasid tollitöötajad Vilniuses kinni Suzuki maasturi. Autos istunud kolm meest väitsid, et ei vea midagi ebaseaduslikku. Kui neilt küsiti tagaistmel oleva seljakoti kohta, muutusid sõitjad ärevaks.
Seljakotist tuli päevavalgele kaks summutajaga püstolkuulipildujat Agram 2000 ning neli padrunisalve. Tegemist on relvadega, mis ei kuulu maailmas ühegi politsei ega sõjaväe varustusse. Agrame valmistatakse Horvaatia töökodades ning neid kasutavad palgamõrvarid.
Kokku istub Leedus, Eestis ja veel vähemalt ühes Euroopa riigis vahi all 14 inimest.
Käsutamiskeelu märkeid on seatud ka eestlastest salakaubavedajate ja nende abikaasade varale. Arestitud on maja Viimsis, paarismajaosa Harkus ja korter Lasnamäel. Sergei Lodi naiselt Svetlanalt võttis kaitsepolitsei ära 2006. aasta S-klassi Mercedese. Prokurör Margus Kurm hindas Tallinna ringkonnakohtus toimunud arestimise arutelul auto hinda umbes miljonile kroonile.

Itaalia nõudis Eestist välja süütu mehe
Kurikuulsate Itaalia juveeliröövide uurimise käigus vahistati ka ilmsüütu mees. Palju ei puudunud, et ta oleks eeluurimise ajaks saapamaa pokri saadetud.
Nagu kõik teisedki Itaalia juveeliröövide toimepanekus kahtlustatavad, nii vahistati ka Jaani nimeline mees loovutusmenetluse käigus 20. veebruaril. Protseduur toimus Itaaliast saabunud Euroopa vahistamismääruse alusel. Jaani kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra ruttas kõikjale, isegi Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallasele kaebama, et vahistatu on kahtlusaluste nimekirjas ekslikult, sest tegu on eduka ja lugupeetud väikeettevõtjaga.
Advokaadi tähelepanu juhiti seepeale asjaolule, et Euroopa vahistamismääruse kontrollimine ei kuulu Eesti ametivõimude pädevusse. "Riigiprokurör Eve Olesk andis mõista, et kui Eesti vabariik on lubanud loovutada, siis vahet pole, kas mees on süüdi või süütu. Kui läks midagi valesti, küll Itaalia maksab kompensatsiooni. Itaalia ka vastutab kahtlustuste eest," kirjeldab loovutusmenetluse protsessi Meidra. Advokaadi sõnu usuti vaid keskkriminaalpolitseis, sealsed ametnikud laiutasid aga käsi sõnadega, et "protsess on neist üle ja võimsam".
Prokuratuurist selgitati Ekspressile, et riik tegi siiski kõik võimaliku, et ülekohut ei sünniks.

300 000 kaitseväekohuslase mälupulga kadumise mõistatus (EkspressO avaldab väljavõtteid väärteotoimikust)
Lohakas ümberkäimine rohkem kui 300 000 mehe isikuandmetega lõppes veebitarkvarafirmale Mindworks Industries 15 000kroonise karistusega.
Tegemist on suurima isikuandmete lekkimisega Eestis pärast 1990. aastaid, kui arvutimees Imre Perli koostas ebaseaduslikke andmebaase.
Mälupulga juhtum algas 13. juunil 2005, kui keegi pensionär leidis Tallinnas Estonia teatri lähedalt hõbedase mälupulga. Nätsupakisuurusel pulgal olid Exceli tabelis 302 067 mehe isikukoodid, ees-, perekonna- ja isanimed ning kodused aadressid. Kõik nad olid sündinud ajavahemikus 1950-1987.
Üllatunud pensionär viis mälupulga kaitsepolitseisse. Peagi selgus, et leitud andmebaasi koostas Põhja riigikaitse osakonna tellimusel erafirma Mindworks Industries.

Eesti riigi reiting on ohus
Sampo Panga omanik Danske Bank lööb häirekella, et rahvusvahelised reitinguagentuurid Moody's, Standard & Poor's ning Fitch võivad majanduse ülekuumenemise ohtude tõttu langetada Eesti riigi reitingut. Seni on see püsinud kõrgemal tasemel A. Mida tähendaks, kui reiting langetatakse näiteks tasemele B? Eesti panga avalike suhete juht Janno Toots: "Laenuintresside tõusu, täpsemalt laenude riskimarginaalide tõusu Eestis. Meil on olnud seni laenuraha odav, sest reiting on tõusnud kõrgele. Reitingu langedes ei anta enam Eestisse nii soodsalt laenuraha."
Danske Banki 22. märtsi raportis märgitakse, et Eesti on koos Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeeniaga ohutsoonis ning riigi reitingut võidakse langetada järgmise aastanumbri sees. Standard ja Poor's kinnitas oma 18. aprilli raportis, et oht Eesti riigireitingu langetamiseks on tõsine. Raporti kohaselt ei pruugi Eesti olla võimeline isegi ülejäägis riigieelarvega vähendama sisenõudlust, tarbimist ja kiiret laenukasvu. Ning selle läbi kindlustama majanduse "pehmet maandumist".
Kes veel ei tea: riigireiting on rahvusvaheliste agentuuride hinnang riigi suutlikkusele võetud välislaenud tagasi maksta.

Lepiksoni poeg läheb sõitma elu esimest rallit
Ekspress kohtus Robert Lepiksoni poja Erikuga, kes töötab igapäevaselt advokaadibüroos, kuigi tal pole otsest vajadust palgatööd teha. Tuleval nädalal plaanib sõita oma elu esimese ralli.
„Kui ma võtaksin aega ja lõbutseksin, siis näiteks nädala, aga siis hakkab mul igav ja midagi nagu koputab ka, et aja nüüd oma asja edasi. Ma tahaksin ise ka miskit ära teha," ütleb Erik Lepikson.
Igal reede õhtul (kui temaealised lähevad kõrtsi) istub ta kella kaheksani juura magistratuuri loengutes, samuti laupäeval. Pühapäev on vaba. Esmaspäev ja teisipäev on ta juristina tööl advokaadibüroos. Kolmapäeval läheb ta sadamasse. Isalt saadud pärandusega on ta söelaadimise terminali Petromaks Stividor aktsionär ja nõukogu liige, tema ülesanne pole igapäevases juhtimistöös osaleda. See on 50-60miljonilise aastakäibega firma.

Indrek Luukas astub isa sissetallatud rajal
Ekspress kohtus ka Indrek Luukasega, kellest oleks võinud saada pastor. Isa Aadu pärandas talle aga transiidiparuni rolli, millest ta ilmselt ei unistanud.
Kuid "see, et ma ei võta isa ärisid üle, ei oleks kõne allagi tulnud. Äri eest tuli vastutus võtta," ütleb Indrek.
Indrek ja Aadu on paljuski sarnased. Meeste näojooned on samad, välimus soliidne ja käitumine väljapeetud. Aga erinevalt isast on Indrek kõhklev. Võibolla vajab ta aega, sest avaliku tähelepanu alla sattus mees ootamatult alles pool aastat tagasi. "See oli ootamatu. Kuigi mingid asjad olin enda jaoks enne läbi mõelnud," ütleb Indrek. "Aga muidugi sajaprotsendiliselt ei saa sellisteks asjadeks valmis olla."

Eesti Post kukkus kahjumisse
Eesti Post lõpetas möödunud majandusaasta ligi 20 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Kuigi postifirma tegevjuht Hans Teiv ütleb, et ei saa enne nõukogu koosolekut kahjumit kommenteerida, ei pea olema majandusteadlane, et selle põhjusi mõista. 2006. aasta alguses hakkasid firma ligi tuhatkond kirjakandjat aina häälekamalt nurisema miinimumilähedase sissetuleku üle. Ametiühing saatis majandusminister Edgar Savisaarele ühe kirja teise järel ning viimane ei saanud valimiste lähenedes neile vastamata jätta. Tulemuseks oli nõukogu surve Peeter Raudsepa juhitavale Eesti Posti juhatusele ning ligi 30protsendiline palgatõus kirjakandjatele. Tänavu tõsteti kirjakandjate palku veel 17 protsendi võrra, sest oli oht, et ka pärast mullust palgatõusu jooksevad postiljonid firmast minema. Tööjõud ja transport moodustab 75 protsenti Eesti Posti kuludest.
Raudsepp tahtis mullu läbi suruda hulga hädavajalikke hinnatõuse. Näiteks tõsta aastaid 4,4 krooni tasemel püsinud lihtkirja hinda 2006. aasta 1. juuliks 5,5 krooni peale. Hindade korrigeerimiseks valmistati sideametile 2006. aasta esimesel poolaastal kokku viis taotlust. Amet lükkas need kõik tagasi, heites ette puudulikku kuluarvestust.

Politsei vabandab Res Publica looja ees
Riigikohus kohustas Lõuna politseiprefektuuri lükkama ümber ebaõiged väited Res Publica endise peasekretäri Tõnis Konsi (29) agressiivsest käitumisest.
Juulis 2005 toimetasid Viljandi politseinikud Konsi kainenemisele, kuna ta olevat tülitanud pubi Tegelaste Tuba juures turvatöötajaid. Haiglas tuvastati Konsil keskmine alkoholijoove. Samal päeval teavitas politsei pressiesindaja juhtunust ajakirjandusele.
Kons kaebas politsei käitumise peale kohtusse. Möödunud nädalal otsustas riigikohus, et Kons viidi kainenemisele õigusvastaselt. Tema väidetava agressiivse käitumise uurimise lõpetas politsei väärteo puudumisel.
Infot joobeseisundi kohta peab kohus delikaatseteks isikuandmeteks, mille avaldamisega rikuti mehe õigusi.
Politsei peab hüvitama Konsile 8000 krooni kohtukulusid. Kuna õigusabikulud ületasid 36 000 krooni, jääb ta 28 000 krooniga miinusesse.
"Õigus oma raha eest on parem kui õigluse puudumine," kommenteerib Kons riigikohtu otsust.

Noored ei taha teha matemaatika eksamit
Tänavu teeb matemaatika lõpueksami 900 abiturienti vähem kui möödunud aastal, mis tähendab et ka kõrgkoolidesse on reaaladele vähem sisseastujaid kui varasematel aastatel.
Juba mullu oli matemaatika riigieksami keskmine hinne teistest ainetest madalam - 50,6 punkti sajast võimalikust. Ülemöödunud aastal 52 punkti, mis on samuti nõrk tulemus.
Vähenev huvi matemaatika vastu ei ütle midagi testi kvaliteedi kohta, vaid näitab, et „ühiskond on humanitaaralade poole kaldu," hindas
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse suhtekorraldaja Madli Leikop.
Järeldusi tulevaks aastaks kavas teha ei ole. „Võibolla on tuleval aastal rekordiliselt suur huvi matemaatika eksami vastu," ütles Leikop.