Eesti Ekspress 28. juuni 2007

Ekspress esitleb: Jüri Pihl,Raivo Aeg, Tarmo Miilits, Raivo Küüt, Martin Plaser, Jaak Otsason, Raivo Männik, Jürgen Jakk, Are Kaurit, Andres Gorkin, Endla Ülviste, Lauri Fatkin, Raivo Trauss, Janek Kalvi, Vitali Slavinski, Toomas Sumeri, Taavi Aas, Jüri Ratas, Liivi Saluste,Ülo Lukk, Sulev Kraam, Kalvi Kõva, Leena Laitinen, Eedeni aia lapsed, enesetapjad ja paljud teised

* Relvaga magades miljonäriks ei saa

2006. aasta maist kuni novembrini teenisid veebel Martin Plaser, kapten Jaak Otsason ja nooremleitnant Raivo Männik Afganistanis rahvusvahelises sõjalises operatsioonis HUMINT-1 luureüksuse koosseisus. Edasi kulges aga ootusrikkalt alanud teekond kehvasti - ebaõnnestunud missioonile Afganistanis pani krooni kaitseväelaste kaotusega lõppenud kohtuprotsess Tallinnas, mille käigus nad nõudsid Rahuoperatsioonide Keskuselt kokku ligi poolteise miljoni krooni väljamaksmist.

Kogu häda algas sellest, et Eesti kaitseväelased olid Afganistanis sunnitud viis kuud tegevusetult istuma. Eesmärk oli osaleda liitlasvägede koosseisus Lõuna-Afganistanis luuretegevuses. Suurriigid aga ei olnud eestlastest huvitatud. Lõpuks leidsid koalitsiooniväed kohapeal sobiva tehnilise ettekäände, miks ja kuidas eesti vaprad luurajad poolteise kuu pärast mängust välja lülitada. Mõttetu luuremäng Afganistanis oli seega otsa saanud.

Kuid sellega polnud saaga veel lõppenud. Eestisse tagasi saabunud Martin Plaser, Jaak Otsason (sama mees, kes 1995. aasta märtsis Vene piirivalve poolt Pihkva oblasti Petseri rajoonis piiririkkumisel kinni peeti, sest ta üritas piiriäärseid alasid fotografeerida) ja Raivo Männik esitasid veebruarikuus Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega nad nõudsid Afganistanis viibimise aja eest saamata jäänud töötasu ja lisatasu ning palgavahe väljamaksmisega viivitatud aja eest viivise väljamõistmist Rahuoperatsioonide keskuselt. Plaser soovis saada 688 403 krooni, Otsason 595 855 krooni ja Männik 579 955 krooni.

Nende argumentatsioon oli järgmine: missioonil viibiv kaitseväelane peab olema pidevas sõjalises valmisolekus ja reageerima koheselt antud käskudele, mistõttu puhkeaeg seaduse mõttes on välistatud. Sõjalise valmisoleku tagamiseks peab kaadrikaitseväelane olema pidevalt valmis tõrjuma vaenlase rünnakuid ja ohte, mistõttu tuleb isegi süües, magades jne olla täisvarustuses ehk kanda kaasas relva või hoida seda läheduses: "sellest tulenevalt on kaitseväelased katkematult teenistuses ja seda ka siis, kui nad telkides või kasarmutes magavad".

* Motomaailma tipust türmi
Vähem kui kolm aastat tagasi oli Kose elanik Jürgen Jakk kuulsuse tipul. 2004. aasta septembris saavutas ta motokrossi korvisõidus MM-võistluste kokkuvõttes kolmanda koha. See oli esimene ja seni viimane kord, kui Eesti motosportlased olid maailma reitingus nii kõrgel kohal. Eesti sama aasta parimate sportlaste valimisel kuulus talle ja tiimikaaslasele Are Kauritile teine koht. Riik andis neile saavutuse eest 150 000 kroonise aastapreemia.
Samal sügisel teatasid Kaurit ja Jakk, et teevad tippspordiga lõpparve. "Praegu remondin autosid, aga peaks ka midagi kavalat välja mõtlema," ütles Jakk 2004. aasta novembris ajakirjale Sporditäht antud usutluses oma lähituleviku plaanide kohta.
Nüüd istub kunagine tippsportlane vangis.
Eelmisel neljapäeval sõlmisid Jakk, tema kaitsja Andres Gorkin ja Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Endla Ülviste kokkuleppe, mille alusel mõistis Harju maakohus Jaki kolmeks aastaks vangi. Krossisõitja tunnistas ennast süüdi mitmes narkokuriteo episoodis ja nõustus karistusega, sama tegid tema kaks kuriteokaaslast. Jakk, temast neli aastat vanem tallinlane Lauri Fatkini ja Viljandi elanik Raivo Trauss mõisteti aastateks vangi populaarse mõnuaine GHB e "korgijoogiga" seotud kuritegude eest. 

* Viljandi firma müüs viina suuvee nime all
Tallinna sadama piirkonna populaarsetesse alkoholipoodidesse tuli paar kuud tagasi müügile kummaline uudistoode - pooleliitrises pudelis „Suuvesi". Selle alkoholisisaldus oli 40 protsenti nagu tavalisel viinal. Ka keemiline analüüs kinnitas, et tegemist oli vee ja toidupiirituse seguga. Kui aga tavaline viinapudel maksab 50-60 krooni, siis "Suuvesi" oli poole odavam. Ta maksis vaid 29 krooni.
Sellest rahast ei jätku isegi aktsiisimaksu tasumiseks -- riik võtab pooleliitrise viinapudeli pealt aktsiisi 30 krooni ja 60 senti.
Praegu uurib "Suuvee" tegemist maksu- ja tolliamet.
Alkoholi suurtootja Liviko juht Janek Kalvi oli ultrasoodsest „uudistootest" kuuldes ebameeldivalt üllatunud. „Pärast kange alkoholi maksumärkide seaduse rakendumist otsib illegaalne turg igal võimalikul moel väljundit, kuidas aktsiisiseadusest mööda hiilida. See on üks parimaid näiteid. Sellise „Suuvee" peale poleks tulnudki!" ütleb Kalvi.
Laborianalüüsist võib lugeda, et „Suuvee" tootja on osaühing Goldoil, mis äriregistri andmeil on Viljandis tegutsev 40 000kroonise osakapitaliga ettevõte. Selle ainsaks juhatuse liikmeks on avalikkusele tundmatu 36aastane Vitali Slavinski. Eesti Ekspressil on piisavalt alust arvata, et „Suuvee" tootmisega oli kaudselt seotud ka alkoholitootja Liiwi Heliis. Liiwi Heliisi tegevjuht Toomas Sumeri väidab, et Liiwi Heliis ei tooda suuvett.
Praegu on „Suuvesi" müügilt ära korjatud.

* Merko nuriseb liiga madalate majade peale
Mais avalikustas abilinnapea Taavi Aas kinnisvarafirmade konverentsil pealinna tulevasi planeeringuid.
Üks oodatumaid oli Pikaliiva struktuurplaani mustand, mis näeb Harku järve lähedale ette 10 000 elanikuga uue elurajooni rajamise. Võrdluseks, teisel pool teed Väike-Õismäel elab umbes 26 000 inimest.
Teiste arendajate hulgas ootas linnavalitsuse otsust Pikaliiva tulevikust seal maatükki omav börsifirma Merko Ehitus. Baltikumi suurim ehituskontsern on pidanud eelmise aasta suvest visalt kõnelusi kortermajade lubamiseks 6,2 hektarisele krundile.
Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist rohealaga, kuhu pidid tulema linnarahvale avalikud puhkealad ja pargid.
Tänavu märtsis lubas toonane linnapea Jüri Ratas Ekspressile: „Kui üldplaneering näeb ette roheala, siis tuleb seda võimalusel hoida ja kaitsta."
Nüüd kavatseb linnavalitsus rohealast loobuda. „Pidades silmas linna arengut," selgitab Ekspressile abilinnapea Aas. „Tallinna linn võitleb selle eest, et inimesed elaksid linna piiri sees."
Nagu ikka, käib võitlus raha pärast. Linnast põllu peale kolivad inimesed hakkavad oma makse maksma uues koduvallas, mis vähendab Tallinna tulusid. Hirm raha kaotada sunnib linnavalitsust arendajatega kompromisse tegema.

* Rannu alevikku vapustas enesetappude laine
Viiesaja elanikuga Rannu alevik Tartumaal on vapustatud kohalike noormeeste enesetappude lainest. Suve algus tõi kaasa neljanda ohvri.
Enesetappude laine on väga ebaharilik nähtus. Eestis ei teata teist sama suure ohvrite arvuga kobarenesetappu.
Rahvasuu ütleb selle kohta: „külas on köietõbi".
Ühel 2005. aasta oktoobrihommikul leiti rahvamaja kõrvalt puu otsast 18aastase Ivari surnukeha.
Viis kuud hiljem langetas sama otsuse 25aastane Marko.
Aasta ja kahe kuu pärast läks vabasurma 17aastane Silver.
Ja kõigest kaks nädalat hiljem, tänavu juuni alguses, 15aastane Anti.
Poisid küll teadsid üksteist, aga mingit sõpruskonda, ususekti või narkoklubi ei moodustanud. Neid ei ühendanud muud, kui see viimane samm...

* Uus trend on vigastused batuudilt kukkudes
Tänavu on uue nähtusena laste suviste massiliste vigastuste nimekirja lisandunud batuudilt kukkumised ja sellega kaasnevad luumurrud.
„Vanematele tundub batuudi ostmine olevad lihtne lahendus - paned hoovi üles ja lapsed muudkui hüppavad," ütleb Tallinna lastehaigla traumatoloog Liivi Saluste. Tema sõnul peaksid täiskasvanud siiski ka jälgima, et liialt palju lapsi korraga batuudile ei läheks.
Eelmistel aastatel on saanud lapsed suvel vigastusi rulluiskude ja ruladega sõites. Tavalised on ka kukkumised mänguväljakute atraktsioonidelt. „Neid pole rohkem ega vähem kui varasematel aastatel. Lapsed on läbi aegade mänguväljakutel kukkunud," ütleb Liivi Saluste.

* Võrumaal selgus parim vikatimees
Plaani külas Haanjamaal võeti jaanipäeval mõõtu vikatiga heinaniitmises. Paarikümne konkurendi ees napsas esikoha Haanja mees Ülo Lukk.
Võistluse sekretär, Piipsemäe talu peremees Sulev Kraam nimetab Lukku "väga tugevaks niitjaks". Suhka küla mees on tänavu kümnendat korda peetud võistlusel varemgi korduvalt triumfeerinud.
Võitja selgitati kohaliku kiriku veerel välja mõõdetud "radadel". 7x25 meetri suuruse maalapi niitmiseks oli aega kaks tundi. Kolmeliikmeline žürii (teiste hulgas Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva) hindas vikatisportlaste töö üldilmet, heinavaalude ühtlust ja sirgust ning niitmiskõrgust.
Esikoha pälvinud Lukk sai auhinnaks kalastustarbeid, muuhulgas pika säärega kummikud.

* Pihl jättis kapo juhid ristideta
Siseminister Jüri Pihl autasustas pronksiöö puhul politsei, kuid mitte kaitsepolitsei juhtkonda.
Politseipeadirektor Raivo Aeg sai rinda I klassi teeneteristi. Pealinnas korra tagamist juhtinud Põhja-Eesti politseiprefekt Raivo Küüt ja politseidirektor Tarmo Miilits pälvisid II klassi teeneteristid.
Kokku annetas Pihl 26.-27. aprillil üles näidatud erilise vapruse eest politsei teeneteriste 43 politseinikule. 
Kaitsepolitseist oli autasustatute hulgas kaks vanemassistenti, kumbki sai politsei III klassi teeneteristi.
Kolme kuu jooksul siseministrina on Pihl korduvalt kritiseerinud kaitsepolitsei tööd.   

* Kuidas ohjata poesabasid
Prisma poeketi juht Leena Laitinen räägib Ekspressile antud intervjuus, kuidas ohjata supermarketite ülipikki kassasabasid. Järjekordade peamiseks põhjuseks nimetab ta töötajate kroonilist puudust.
"Ideaalne olukord oleks, et kui meil oleks 20 kassa kohta 25 kassapidajat," ütleb ta, "siis saavad osa teha kohvi- ja lõunapausi.