Eesti Ekspress 5.aprill 2007

- Enn Tarto pressis Isamaaliidult raha välja;- Merko, Teder ja Käo müüsid Sikupilli keskuse;- Ilvese poega ei võetud nekrutiks;- Kas Kapo vallandas peatoimetaja?;- Preatonil läks Eritrea kuurordiprojekt vett vedama

Urmas Ott tuleb tagasi teleekraanile
Raskest haigusest paranev Urmas Ott peab plaani sügistest tööle naasta.
Urmas Oti telesaateid produtseerinud Raivo Suviste kinnitab, et nad on Otiga asja arutanud ning koostööks „mõtteid on". Praegu pole need veel väga konkreetsed, sest telekanalid alles hakkavad järgmise hooaja plaane tegema. „Kuu või pooleteise pärast on pilt selgem," ütleb Suviste.
Oti tervis - mis haigust ta põeb ja kas ta üldse saab teletöö juurde tagasi pöörduda -, on terve talve olnud hoogsate kuulujuttude teema. Ott ise on talle omaselt keeldunud vastamast igasugustele tervist ja eraelu puudutavatele küsimustele. Lähemad sõbrad on Oti palvel saladust hoidnud.
Kiivas katteloor on aga kuulujuttedele ainult hagu andnud ja isegi Otilt endalt on otse küsitud, et kas ta põeb AIDSi.
Oti sõprade sõnul on ta praeguseks tõsised terviseprobleemid seljatanud. Ta on rõõmsameelne ja ergas. Nädala alguses, mil Ekspress maestrole helistas, ajas ta linnas töiseid asju.

Kalevi staadioni tribüünidele tulevad korterid
Kui Oliver Kruuda kontrolli all olev Kalev REC ja/või Arco Vara mehed eesotsas Viljar Arakase ja Richard Tomingasega saavad võimaluse anda uus nägu Kalevi keskstaadionile südalinnas, plaanivad Kalevi staadioni rekonstrueerimise käigus tribüünide kohale ehitada ka korterid.
Plaan on ekstravagantne. Sest Tallinn saab mitte ainult uue kaasaegse mitmeotstarbelise staadioni, mis teeks silmad ette A Le Coq Arenale, vaid tribüünidele ehitataks ligi 200 korterit ja tuhandeid ruutmeetreid äripinda. Kõik vaatega otse staadionile. See tähendab, et tulevased elanikud ei peagi tantsupeo piletit ostma - kõik 7000 tantsijat paistavad köögi või magamistoa aknast!
Idee rajada korterid tribüünidele rabas spordiseltsi Kalev jalust. Seltsi peasekretär Rein-Vello Ojavere valib projektist rääkides sõnu ettevaatlikult. "Keegi ei oska öelda, kas kuuekordne maja sobiks spordistaadionile. Tundub ketserlikuna, et staadion, elu- ja äripinnad on kokku viidud," ütleb ta.

Merko, Teder ja Käo müüsid Sikupilli keskuse
Merko, Jüri Käo ning Hillar Teder müüsid sel nädalal maha Sikupilli kaubanduskeskuse. Egiptuse-Briti päritolu ostjad on pikemat aega sihtinud ka Viru Keskust.
Sikupilli ehk ligi 16 700 ruutmeetrit äri- ja kaubanduspinda läks kaubaks ligi 700 miljoni krooniga. Müüjad olid Merko tütarfirma E.L.L Kinnisvara, kellele kuulus seni keskuse aktsiatest pool, Venemaal hoogsalt äri ajava Hillar Tederi firma Ühendatud Kapital ning Jüri Käo kamandatav NG Investeeringud.
Pärast tehingut kuulub 40 protsenti keskuse aktsiatest Egiptuse ärimehele Emad Azizile, kes on reisikorraldaja Marhaba omanik. Sama suur osalus on Briti investeerimisfirmal Boultbee, mille omanikud on vennad Steve ja Clive Boultbee Brooks. Ning ülejäänud 20 protsenti aktsiatest jäävad kuulsale investeerimispangale Lehman Brothers.
Briti Boultbee pole siinkandis sugugi uustulnuk. Firma 30 miljardit krooni väärt kinnisvaraportfelli kuulub ligi 250 kaubahalli ja büroohoonet. Neist ligi pool Rootsis. Aasta tagasi ostsid Boultbeed koos Azizi ja Royal Bank of Scotlandiga moodsa Kamppi kaubanduskeskuse Helsingis, mida nad ise nimetavad oma "kroonijuveeliks". Keskuse eest, kus on pinda ligi kaks korda rohkem kui Sikupillis, käidi kambas välja ligi 5,4 miljardit krooni. Müüja oli SRV - üks Viru Keskuse omanikest.
Need, kellele meeldib Egiptuses puhkamas käia, tunnevad Azizi ehk ka Sharm El Sheikis asuvate populaarsete Savoy ja Sierra kuurortide omanikuna.
Mõni aeg tagasi püüdis Aziz koos oma äripartneritega veel suuremat kala. Nimelt tehti Merkole, SRV-le ning Indrek Toomele ja Alvar Ildile ahvatlev pakkumine Viru Keskuse ostuks. Azizi sõnul käi kaup katki Viru aktsionäride erimeelsuste tõttu. "Aga me oleme Virust endiselt väga huvitatud," märkis ta.

"Eesti elab varasemate saavutuste arvel"
Mõjukas Briti ajakirjanik Edward Lucas räägib Ekspressile, miks Andrus Ansipi senine kabinet tema silmis pettumuse valmistas.
Muu hulgas ütleb Lucas, et oli üpris pettunud senises valitsuses. "Tundus, et tegeldi liialt koalitsiooni koos hoidmisega ja seetõttu kannatasid tähtsad asjad nagu aus valitsemine ja innovatsiooni taganttõukamine. Valitsus kaldus kursilt kõrvale. Näis, et korruptsioon kasvab, ühtki suuremat ideed ei ole.
Mart Laari esimene valitsus surus läbi majandusreforme ja proportsionaalset maksusüsteemi nii, et kogu Euroopa hakkas seda hiljem kopeerima. Laari teine valitsus tõukas e-valitsust, mis jällegi leidis jäljendajaid. Kuid ma pole kindel, mis oli Ansipi valitsuse oluline idee. Seda ei paistnudki."
Lucas loodab, et uuel Keskerakonnata valitsusel läheb paremini kui vanal Keskerakonnaga valitsusel. "Samas arvan, et Eestil läheb hästi ka valdkondades, mis üldse valitsusse ei puutu. Seepärast võib öelda, et isegi kui Savisaarest saaks peaminister, poleks see veel maailma lõpp."

Ilvese poega ei võetud nekrutiks
Eesti kindral soovitas presidendi pojal Luukas Kristjan Ilvesel kaitseväes aja teenimise asemel ülikooli minna.
"Pärast keskkooli soovis ta kohe ajateenistusse tulla," räägib president Toomas Hendrik Ilves kaitsejõudude peastaabi ajalehes Sõdurileht ilmunud intervjuus.
Presidendi sõnul soovitas Eesti kaitseatašee USAs tema pojal jätkata õpinguid: "Sinust on niimoodi rohkem Eestile kasu."
Soovitajaks sai olla üks kahest kaitseatašeena teeninud brigaadikindralist, kas Märt Tiru või Vello Loemaa.
19aastane Ilves juunior õpib USA idarannikul Stanfordi ülikoolis filosoofiat.

Kašpirovski tuleb Eestisse sündimust tõstma
Kogu Nõukogude rahvast teleri kaudu ravinud võludoktor Anatoli Kašpirovski viib läbi kaks seanssi Narvas.
"Minu taga on miljonid terveks saanud inimesed. Statistika näitab - 10 miljonit tervenenut!" kuulutab Anatoli Kašpirovski ka praegu. Nüüd tõotab tervenenute hulk veelgi suureneda. Narva elanike arvel. Linna kõige suuremas kontserdisaalis toimub 26. mail ühe päeva jooksul tervelt kaks seanssi.
Kašpirovski ise kinnitab, et aitab vabaneda stenokardiast, soolte ja munajuhade ummistusest, südamelihase infarkti järgsetest armidest, koguni seenhaigustest ja tuberkuloosist. Ning naised, kellel ei ole õnnestunud aastate jooksul lapsi saada, paranevad pärast Kašpirovski seanssi viljatusest.

Kas Kapo vallandas peatoimetaja?
Kümmekond aastat kriminaalide ja korruptantide taldu kõrvetanud ja nüüd ajakirja Sporditäht peatoimetajaks olnud Risto Berendson sai tänavu kevadel kuulsaks seoses sellega, et mullu sügisel Sporditähe omanikuks saanud Oliver Kruuda mehe vallandas.
Avalikkuseni jõudis ka versioon, et asja taga on Kaitsepolitseiamet, mille juhte vihastas Berendsoni artikkel ajakirja Klubi veebruarinumbris. Formaadi kohaselt on sellises ajakirjas koht ka hardcore krimilugudele ja üks selline, pealkirjaga "Kaitsepolitsei karmid võtted" Berendsoni sulest seal ilmuski. Tõsi, Kapo töövõtetest see kurjakuulutavalt tumedates toonides kujundatud lugu siiski ei pajata - rohkem on siin ruumi pühendatud Kapo kohta levivatele väidetele, mille esitajad enamasti soovivad, et neile ei viidataks.
Tõenäoliselt põhjustas Kapo pahameele just artikli avalõik, mis puudutas asutuse juhi Aldis Aluse perekonda tabanud traagilist sündmust.

Küprosel toimunud mõrvaloo jälgedes
Ekspress käis Küprosel uurimas kabareekakluse tagamaid, milles kohalik baaripidaja eestlase käe läbi õnnetult oma lõpu leidis.
40aastane Savvas Charalambous oli La Grottes kabarees tööl saatusliku kakluse ööl ja oma kätt vigastas ta Aivar Pajupuuga toimunud kakluse käigus. Paari minutiga visandab Charalambous omapoolse kokkuvõtte sellest, mis traagilisel ööl siinsamas naaberdiivanil juhtus: esimest korda La Grotte'i sattunud eestlane lihtsalt hullus. Ettepanek kutsuda politsei, et arve suuruse üle tekkinud vaidlus nii lahendada, ei avaldanud mingit mõju. Teist baarimeest olevat eestlane peksnud edasi isegi siis, kui see juba abitult maas lebas.
Küsimusele, kas arve oli tõepoolest 150 naela (ca 4000 krooni) ja kui oli, siis miks, vastab Charalambous peavangutusega. "Listen," ütleb ta, "inimene on surnud. Mis tähtsust on sellel, kui suur oli arve?"

Politsei konfiskeeris 400 Viimsi elaniku paberid
Politsei võttis Viimsi vallavalitsuses teisipäeval toimunud läbiotsimisel ära rohkem kui 400 inimese elukohateated.
Tegemist on uue pöördega kriminaalasjas, kus uuritakse 2005. aasta Viimsi vallavolikogu valimistulemuste võimalikku võltsimist.
Korruptsiooniprokurör Janar Lutsu sõnul registreeris Viimsi vald kuu aega enne valimisi mitu korda rohkem elanikke kui tavaliselt. Näiteks pandi ühe eramu aadressil kirja 22 elanikku.
"Uurimisega püütakse välja selgitada, kas tegemist on tuttavate-sõpradega, kes registreerisid ennast ajutiselt Viimsi elanikeks või on selle taga midagi muud," ütleb prokurör Luts.
Elukoha märkimine andis inimestele võimaluse osaleda vallavolikogu valimistel.

Preatonil läks Eritrea kuurordiprojekt vett vedama
Suurärimees Ernesto Preatoni pidi sõjaohu tõttu maha matma suurejoonelise kava rajada Aafrikasse noobel turismikuurort.
"Lõpetasime kõik projekti ettevalmistused Eritreas," ütleb Pro Kapital Grupi juht Paolo Michelozzi. Põhjuseks poliitilised pinged ja sõjaoht riigis. Michelozzi sõnul oodati omal ajal Eritrea ja Etioopia vaheliste pingete leevendumist, sõlmiti kokkulepped mitme miljoni ruutmeetrisel alal kuurordi arendamiseks ka Eritrea valitsusega, ent projektist asja ei saanud.
"Eritreasse minek pole nagu Eestisse või Lätti - seal on kogu infrastruktuur ehk vesi, elekter, teed ja lennujaamad välja ehitamata," selgitab Michelozzi.
Päris nurka kuurordikava siiski visatud pole. Michelozzi kinnitusel on selle projekti tarbeks olemas investeerimiskapital 100 miljonit eurot (1,6 miljardit krooni). Põhja-Aafrikas on kaardile märgitud ka mõned uued võimalikud kuurordi asukohad, ent Michelozzi ütleb, et vara on veel asjast konkreetsemalt rääkida. "Ei, Marokosse see ei tule," ütleb ta.
2004. aastal loobus Preatoni kriminaalsüüsistuste tõttu Eesti ärielus aktiivsest kaasalöömisest. Maailma üks vaesemaid riike Eritrea oli talle uus väljakutse, midagi võrreldavat Eestisse tulekuga 1990ndatel. "Keegi ei uskunud sellesse riiki. Uskusin rohkem kui eestlased ise," ütles Preatoni.

Enn Tarto pressis Isamaaliidult raha välja
Arhiividokumendid paljastavad, kuidas tuntud poliitikud müüsid ennast 1996. aastal õlletöösturitele ja läksid raha pärast kisklema.
Parempoolsete olukord oli pärast 1996. aasta kohalikke valimisi kriitiline, sest nad võlgnesid Isamaaliidule ühise kampaania eest 100 000 krooni. Heldeid rahastajaid ei paistnud kusagilt.
„Argumendid, mis veenaksid meie erakonda toetama on üsna nõrgad," kaebas Sulev Alajõe ühel koosolekul. Riigikogus oli parempoolseid kõigest neli, mis ei lubanud neil isegi mitte oma fraktsiooni moodustada.
Kuna ise ei suudetud raha hankida, otsustas partei seda jõuga teistelt võtta. Esimest korda tuli väljapressimine jutuks 4. novembril 1996 peetud juhatuse koosolekul. Parempoolsetele oli saanud teatavaks saladus, et õlletöösturid on tellinud Isamaaliidult alkoholiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu.
Nimelt oli riigikogu võtnud hiljuti vastu seaduse, mis tõotas Eesti õlleäris suuri muutusi. Varem maksustas riik iga välismaalt toodud liitrit õlut kuue kuni üheksa krooniga. Alates 1. detsembrist ei teinud riik enam kesvamärjukese kodumaal vahet, võttes nii Eesti kui välismaa õlle liitri pealt 2,5-3 krooni aktsiisi.
„Kas on õige, et Eesti õlletootjatele hakkab kehtima sama aktsiis nagu Euroopa õlletootjatele?" küsis Alajõe. Saku, Tartu ja Pärnu õlletehased mõjusid oma Soome ja Saksa konkurentide kõrval kääbustena. Sestap pooldas Alajõe väiksematele tootjatele kaks korda väiksemat aktsiisi. Aga miks teha tasuta heategu?
„Me võiks nõuda enne eelnõu heakskiitmist kohtumist õlletootjatega," arvas Vootele Hansen.
„Me võiks nõuda, et kolmandik sponsorsummadest laekuks meile," soovitas Indrek Kannik.
Nii läkski Parempoolsete protokolli kirja: „Enn Tarto on volitatud esindama meie erakonna juhatuse seisukohta sponsorsummade jagamisest."

Eksperdid Eurovisiooni homoimago kallal
Eurovisiooni lauluvõistluse ürituste raames toimub Helsingi Ülikoolis 8. mail seminar "Queer Euroviisu", kus rahvusvaheline kultuuri ja meedia ekspertide seltskond arutab, miks tõmbab Eurovisiooni lauluvõistlus ligi homoseksuaale jt vähemusi. Miks on Eurovisiooni lauluvõistlustel alati kohal truu ja tänulik meestest koosnev publik? Miks rahvustelevisioonid, kes võistlustel kaasa löövad, seda asjaolu aga avalikult ei tunnista ning etendatakse kogupereüritust? Iseäranis soomlasi huvitab, kas raskemat popmuusikat viljelev Lordi muutis oma Ateenas 2006 saavutatud võiduga Eurovisiooni vikerkaarevärvilist imagot.

Pronkssõdur kolib tundmatu sõduri kõrvale
Kaitseministeerium kaalub Tõnismäe pronkssõduri ja selle juurde maetud Nõukogude sõjaväelaste ümbermatmist Tallinna sõjaväekalmistule tundmatu sõduri kõrvale. Eelmisel nädalal tähistasid töömehed parempoolse roheala toigastega, kuid selle nädala alguseks olid need kadunud.

Eesti Pank hädas Hiiu Euruga
Eesti Pank murrab pead, mida ette võtta kunstnik Reedik Piibe kujundatud ja veebruaris Hiiumaa muuseumis esitletud Hiiu Euruga. Nimelt keelas Euroopa Liit euroga sarnanevate medalite ja märkide valmistamise, müügi, importimise ja levitamise juba detsembris 2004.
Eesti riigis aga ei kehti ühtegi õigusakti, mille alusel oleks võimalik suveniiri või naljaraha tegijat karistada. Karistatav on küll käibiva raha võltsimine, Hiiu Euru aga pole käibemünt, vaid suveniir. Sestap pöördus Eesti Pank märtsi keskel justiitsministri Rein Langi poole palvega kehtestada võimalikult kiiresti EL määruses nõutud sanktsioonid.
Eesti Panga teabeeksperdi Ingrid Miti sõnul siiski kiri "ei olnud koostatud eesmärgiga nõuda Hiiu Euru tegijate karistamist ning viide sellele oli illustratiivne". Samas on EL määruse eesmärk kodanike kaitsmine just naljarahade eest.

Suurpoe aprillinali tekitas segadust
Tallinnas asuva Ülemiste Keskuses loeti pühapäeval teiste aprillinaljade seas ette teade: „Lugupeetud külastajad! Seoses ummikuga Tallinna lennujaamas vabastage palun parkla. 15 minuti pärast maandub Ülemiste parklas Estonian Airi Oslo-Tallinn lend."
Pealtnägijate teatel ei saanud mitmed kunded naljast aru, jätsid ostmise pooleli ja tormasid autosid parklast minema sõidutama.
„Kui meie naljad mõnes kliendis segadust tekitasid, on meil siiralt kahju ning sooviksime tema ees kindlasti vabandada," ütles keskuse turundusjuht Mai Vahtrik Ekspressile. „Uurisin ka meie turvateenistuse objektivanemalt, kellel on pühapäevasest päevast täielik ülevaade ja kellele [nalju ette lugenud] infolaua töötaja allub, kas mõni nali võis negatiivset reaktsiooni põhjustada või mõnda klientidest tegutsema panna - nende meeskond seda ei märganud."

Saksa pensionär kasvatab hiigeljäneseid
Ekspress külastas lihavõttepühade eel Berliini külje all asuvat väikelinna Eberswaldet, kus oma eramaja tagahoovis kasvatab pensionär Karl Szmolinsky hiigeljäneseid.
Szmolinsky kõige suurem jänes Robert II (10,5 kilo kaalunud Robert I poeg) kaalub praegu 8,5 kilo: "Ta peab veel natuke juurde võtma," ütleb Karl hellalt oma keskmise koera mõõtu lemmikkõrvikut silitades.
Karli hiigeljäneseid aretati algselt Belgias, ent seal oli nende normaalkaal viis kilo. Sakslased suutsid jänesed poole suuremaks kasvatada ning nimetasid nad 1945. aastal ümber saksa halliks sordiks.
Kui Karl on Robert II hiigeljänest mõõtma hakkab, selgub kõrvade pikkuseks 20,5 ja looma endal pikkuseks 72 sentimeetrit.