Tänavu koostas Ekspress esmakordselt kõrgepalgaliste tippjuhtide edetabeli. Lugesime äriregistris läbi rohkem kui kahesaja suurima ettevõtte 2004. majandusaasta aruanded. Ning kirjutasime välja rohkem kui saja kõrgepalgalise kaasmaalase nimed. Seejärel võtsime firmadega ühendust ja kontrollisime andmed igaks juhuks üle.

Nagu arvata võiski, teenib enamik kõrgepalgalisi oma leiba suurtes ja mõjukates välisfirmades. Eesti kõige heldem palgamaksja on rootslastele kuuluv Hansapank. Kes pääseb Hansapanga juhatuse liikmeks, saab automaatselt palgamiljonäride klubi liikmeks. 

Väga tõsiselt võtab palga maksmist Eesti Telekom, kus tegutseb spetsiaalne tasustamise ja ametisse määramise komitee. Selle põhiülesanne on ühtlustada grupi tippjuhtide tasustamise põhimõtted. 2004. aastal kogunes komitee tervelt neli korda.

Traditsiooniliselt kuldavad oma tippjuhte ka suured riigimonopolid eesotsas Eesti Energiaga. Üllatuslikult hiilgas rohkem kui miljonikroonise juhitasuga ka riigi rapsitehas Werol. Tänaseks on Erki Aavik juba kinga saanud ja tehases käib pankrotimenetlus.

Siiski on edetabelis ka rõõmustavaid üllatusi. Näiteks Viljandis asuv, jällegi rootslastele kuuluv põllumajandushiid Farm Plant. Soomlase Jyrki Virtaneni juhtimisel toodetakse jõusööta ja seguväetist ning varutakse vilja ja rapsi. Farm Planti läinud aasta käive ligines 360 miljonile kroonile. Eesti põllumajandusel on tulevikku!

Sama edukalt läheb Taani ravimifirma Lundbeck Eesti esindusel. Palju tööd rabavatel eestlastel on suur isu antidepressantide järele.

Ekspress tunnustab kõiki firmasid ja nende juhte, kes on julgenud oma palganumbri äriregistrile esitatud majandusaasta aruandesse kirja panna. Mida avatum firma, seda rohkem võib teda usaldada. 

Ka Euroopa Komisjon soovitas mullu, et vähemalt börsiettevõtted peaksid avalikustama oma juhtidele makstud palgad ja preemiad.

Ometi jätavad paljud tõelist mõjujõudu omavad Eesti firmad oma juhatuse töötasu vaid enda teada. Seetõttu ei leia sellest tabelist näiteks Stockmanni kaubamaja. Ega Transgroup Investi. Siiski on Jaan Toots Ekspressile öelnud, et tema kuupalk ületab 200 000 krooni.

Ekspressi poolt läbi töötatud info lubas oletada, et tegelikult on palgamiljonäre kaugelt üle saja. Maksuamet kinnitas meie oletuse paikapidavust. 2004. aasta kohta deklareeris tulumaksudeklaratsioonis rohkem kui miljonikroonist palgatulu 395 inimest.

Ühiskonnale annab see selge signaali: Eestis on palgatööga võimalik rikkaks saada küll!

Juhtide palgad kasvavad oodatust kiiremini

Personaliotsingufirma Fontes värske uuring näitab, et mida suurem on ettevõte, seda rohkem saab palka selle juht.

Kuni 50 miljoni kroonise käibega ettevõtte peadirektorid teenivad Eestis keskmiselt 507 000 krooni aastas. Üle 500miljonilise aastakäibega ettevõtete juhid aga keskmiselt 858 000 krooni.

Tippjuhtide endi hinnanguil on tasustamispaketi olulisemad osad põhipalk, ametiauto kasutamise võimalus, erialase täienduskoolituse kulude katmine ettevõtte poolt ja aastapõhised tulemustasud.

51 tippjuhi küsitlemisel tehtud uuring näitab, et muutuva palgaosana on kõige enam levinud aastapõhise tulemustasu maksmine, mille põhikriteeriumid on kasumi suurus ja kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Tippjuhtide palgatingimusi vaadatakse üle enamasti kord aastas ja põhipalga muutmist mõjutavad kõige enam eesmärkide saavutamine ja palgaturg.

Tippjuhtide põhipalk kasvas tänavu keskmiselt 8,4 protsenti ning kogupalk 11,4 protsenti.

Mis tähendab, et palgakasv oli suurem, kui juhid ise prognoosisid, sest mulluses palgauuringus ennustasid nad palga keskmiseks kasvuks 6,4 protsenti.

Paaril eelneval aastal kasvas tippjuhtide palk seitsme-kaheksa protsendi võrra.

Fontes on tippjuhtide palku uurinud juba aastaid. Selle käigus on selgesti välja tulnud, et välisosalusega firmad maksavad juhtidele paremini kui kohalikud kapitalistid: mullu oli vahe isegi kuni 40 protsenti välisosalusega ettevõtete kasuks.

Sulev Vedler