IGNALINA TUUMAJAAM: Üks kahest plokist on juba suletud, teine pannakse kinni kahe aasta pärast. Uus jaam ehitataks praeguse kõrvale. Esialgse kava järgi algaks ehitus 2008. aasta lõpus ning kestaks ligi viis aastat. VALLO KRUUSER
Mõjukas konsultatsioonifirma Lexicon Partners Inglismaalt koostas kahe aasta eest uuringu, mis omandas juba enne valmimist “eriti salajase” varjundi. Britid uurisid, mida peaks Eesti riik peale hakkama oma osalusega monopoolses elektriettevõttes Eesti Energia.
Majandusministeeriumist öeldi Eks­pressile, et me ei saa selle tööga tutvuda, sest Harju tänaval seda enam pole. Üks koopia oli ministri nõuniku Alo Kelderi käes, kes palgati Eesti Energia arendusdirektoriks, ning tähtsad paberid kadusid ühes temaga.
Eesti Energia kodulehe otsingumootor teatab uuringu kohta: “Päringule vastuseid ei leitud...”
Vastuseid ei leitud tegelikult juba sügisel 2005, kui Londoni firma veel oma tööd tegi ning Ekspress esimest korda asja vastu huvi tundis. Tookord “ei teatud” isegi seda, kes analüüsi tellis. Ühe allika sõnul tegi seda majandusministri nõunik Heido Vitsur. Vitsur väitis omakorda, et tellija oli hoopis Eesti Energia finantsdirektor, praegune juhatuse esimees Sandor Liive.
Praegu räägitakse, et uuring telliti üldse eelmise ministri ajal. Iagatahes maksis töö kinni Eesti Energia.
See oli huvitav skeem: kuigi osaluse väärtus huvitas riiki, maksis uurimistöö riigi asemel kinni talle kuuluv ettevõte.
Eksrahandusminister Tõnis Palts kasutas ammusel ajal ärimehena samasugust trikki ning lasi oma sidefirmal Levicom kinni plekkida analüüsi selle kohta, mil moel oleks tal kõige kasulikum oma osalust müüa. Talle tuli kohe külla maksuamet, sest peremees ei tohi isiklikke kulusid heast peast oma ettevõtte kaela veeretada.
Uuringu tellijaid sellised “pisiasjad” ilmselt ei huvitanud.
Ministeeriumile ei läinud korda ka Riigikontrolli manitsus, et riigiasutused  peavad kõik tellitud uuringud ja analüüsid avalikustama oma veebilehel, nagu nõuab avaliku teabe seadus.

Salajane töö rahvusliku tuumajaama teemal
Avalikest andmebaasidest pole mõtet otsida ka viiteid raportile 779 R, mis valmis Soome konsultatsioonifirmas ­RAMSE Eesti Energia ja majandusministeeriumi tellimusel detsembris 2002. Nimetatud töös, mille ülaservas jookseb läbivalt kiri “salajane”, analüüsiti Eestisse oma tuumaelektrijaama rajamise otstarbekust.
Soomlased vaatlesid tuumajaama puhul kaht varianti:
• Eesti ehitab oma jaama,
• osalemine rahvusvahelises konsortsiumis, mis rajab aatomijaama mõnda Balti riiki.
RAMSE leidis, et oma jaam nõuab väga suurt ning vähemalt 20 aasta pikkuse tasuvusajaga investeeringut. Pärast seda saab jaam töötada laenuvabalt veel 20–40 aastat.
Häda tekib võimsusega. Uusi reakto­reid ehitatakse üldiselt võimsusega 1000–2000 MW, kuid Eesti tarbimine ja võrgu vastuvõtuvõime on nii väike, et siia sobiks 300–400 MW jaam või ­isegi väiksem.
Eesti saaks kasutada ainult läbiproovitud tehnoloogiat. “Uus riik tuumaenergia kasutamisel ei saa võtta ühtki riski ega olla katsekasutaja,” märkis RAMSE.
Soomlased kirjutasid, et tuumaenergia valimisel tasub ehitada kaks reaktorit. Teise, reservvõimsusena kasutatava reaktori ehitamine oleks esimesest 10–20 protsendi võrra odavam, kuna ta saab jagada esimesega sama infrastruktuuri ning abiteenuseid.
Oma jaama võimalike asukohtadena nägid soomlased Paldiskit ja Narvat.
Ekspress tundis raporti vastu huvi poolteist aastat tagasi. Eesti Energia andis meile 10 lehekülge, kuigi töö maht on 45 lehekülge pluss lisad. Ülejäänu kuulutas firma ärisaladuseks.
Muuhulgas jättis elektrimonopol enda teada info, mis huvitab iga eestlast: kui kõrgele tõuseks oma tuumajaama ehitamisel elektri hind.
RAMSE leidis, et tuumajaama puhul maksaks üks kWh 62,8 senti.
Kui uus jaam ehitataks Leedusse, tuleks elektri hind ligi veerandi võrra madalam.
Kui siia lisada, et Eestis pole vajalikku infra­struktuuri, teaduspotentsiaali ega ­haritud tööjõudu, on selge, miks Eesti Energia otsustas oma aatomijaama idee kalevi alla panna ning investeerida hoopis Leedu omasse.

Roheliste pettumus
Möödunud sügisel valmis Leedu uue jaama teostatavusuuring. Selle peamine järeldus oli: “Ignalina asendamiseks kavandatud uue tuumaelektrijaama rajamise projekt on teostatav.”
Finantsnõustaja Dresdner Kleinwort leidis, et uue jaama rajamisel on tuumaenergia kõige odavam valik. Ühe MWh hinnaks tuleb 39,6 eurot ehk kilovatt-tund maksaks 62 Eesti senti. Laialt kõneainet pakkuv tuuleenergia on märksa kallim: maale paigutatud mastide puhul 60 protsendi võrra ning merre paigutatavate mastide puhul koguni 2,25 korda.
Eesti Energia riputas uuringu kohta oma netiküljele üles kaheksaleheküljelise lühikokkuvõtte.
See seisis seal mitu kuud, kuni mängu sekkus roheliste energiakava koostaja ­Rainer Nõlvak. Ta vajas täpsemaid andmeid, et võrrelda tuumaenergeetika tasuvust taastuvenergia omaga.
Nõlvaku sõnul kohtus ta 3. jaanuaril Sandor Liivega, kes viis jutu ikka ja jälle muudele huvitavatele teemadele, nagu sealägast elektri tegemine ja autodele biokütuste tootmine. Lõpuks kutsus Liive ta siiski oma kabinetti ning lehvitas uuringut, kuid kaugelt ja sõnadega: “Kui majandusministriks saad, siis näitan.”
Eesti Energia lubas vastata lisaküsimustele ja tegigi seda, kuid põhilisele palvele – anda finantsanalüüs arvutuskäigu ja viidetega – tuli äraütlemine. “Kahjuks pole võimalik uuringut täies mahus avalikustada,” teatas arendusdirektor Alo Kelder. “Uuring on oma detailides ärisaladus.”

Savisaar: olen infost ära lõigatud
Päris pauk kõlas alles möödunud nädala kolmapäeval, kui Nõlvak rääkis usutluses telesaatele “Pealtnägija”, kuidas Liive keeldub uuringut avalikustamist ning tuumajaama ehitamine võib elektri hinna lakke viia.
Selline avaldus vaid kaks nädalat enne Riigikogu valimisi andis hea võimaluse rünnata valitsusliitu. Juba järgmisel hommikul teatas sotside esimees Ivari Padar, et tasuvusuuring tuleb avalikustada. “See küsimus tuleb tuua parlamendi ette, mitte ainult valitsuskabinetti või, veel hullem, ainult majandusminister [Edgar] Savisaare kabinetti,” teatas Padar.
Rohelised, sotsid ja IRL kavandasid reedel ühist pressikonverentsi, kuid idee läks lörri, sest kõik ruttasid oma sõnumit ka eraldi teatama. Esimesena põrutas ­Strandberg: “Ei tuumaafäärile!” Seejärel nõudis peaminister Andrus Ansipilt tasuvusuuringu avalikustamist sotside aseesimees Eiki Nestor. Lõpuks teatas ka IRLi esimees Mart Laar, et küsib valitsuselt tuumajaama küsimuses selgitust.
Eesti Energia pani nende avalduste järel peale vana plaadi ja kordas, et tal pole õigust uuringut täies mahus avalikustada. Elektrifirmaga pole seekord põhjust norida. Ta käitus just nii, nagu riigikontroll paari aasta eest soovitas, ehk riputas üles ­uuringu lühikokkuvõtte, kuigi riigifirmal pole sellist kohustust.
Teine asi on riigiga: tuumajaam oleks suurim välisinvesteering ja seejuures riiklik investeering. Majand usminister Edgar ­Savisaar sattus turmtule alla. Kuid ta ei kaotanud pead. Ta teatas, et pole käskinud kellelgi vait olla: “Veelgi enam, olen uuringus olevast teabest ka ise huvitatud ja mulle meeldiks, kui Eesti Energia käituks korrektselt seda ministeeriumiga jagades.”
Savisaar lasi sel teisipäeval uuringu ministeeriumisse tuua ning andis juristidele ülesande analüüsida, kui palju saab dokumendist avalikustada. Ministeeriumi suhtejuhi Anu Hallik-Jürgensteini sõnul tuleb osa infost ilmselt kinni katta ja see võtab aega, sest tegemist on enam kui tuhande leheküljega.

Uus kallis uuring tulekul?
Savisaar soovib, et avalikustataks võimalikult palju – siis saaks ta panna Eesti kõigi aegade tähtsaima investeerimisotsuse rahvahääletusele. Isikliku arvamuse on ta enda teada jätnud: samamoodi nagu enne euroreferendumit 2004.
Savisaare peitusemäng algas juba mullu jaanuaris, kui Vilniuses toimus energeetikaalane konverents ja seal oodati Balti riikide majandusministrite ühisprotokolli tasuvusuuringu kohta. Leedu ja Läti ministrid tulid kohale, kuid Savisaar saatis enda asemel hoopis energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli.
Einari Kisel ütles Ekspressile, et praegu kõva kära tekitanud uuring võib osutuda sisutühjaks. Esiteks on seal tegemist pro­gnoosidega, lõplikud arvud saab kokku aga alles siis, kui firmad teevad oma pakkumised, ning teiseks muutusid hiljuti algandmed, sest Poola kampa võtmisega saab ehitada kavandatust hoopis võimsama jaama ning võimalik, et tuleb koostada uus analüüs.

Elektri hind

Avatud tsükliga maagaasi turbiin
161 senti/kWh

Meres asuv tuulegeneraator
139 senti/kWh    

Kivisöe põletamine tolmkütusena + CO2 salvestamine ja ladustamine
95 senti/kWh

Tuumareaktor
62 senti/kWh