Eesti Energia teeb üllatavalt riigi hiigelkingitusest enda piirangu

Käiku lastakse isegi kaheldava väärtusega meetodid, et ajakirjanikud asjast ei kirjutaks.

Kahe nädala eest teatas Eesti Energia, et lõpetab Narva elektrijaamades hakkpuidust elektri tootmise. Põhjus seisnevat asjaolus, et elektrituru seaduse muudatustega tahetakse seada Eesti Energia puidupõletamise meetodil toodetava taastuvenergia toetust saavale elektrile aastane mahupiirang – 375 GWh.

13. augustil Eesti Energia poolt väljapaisatud teates tsiteeriti kompanii juhatuse liiget Raine Pajo, kelle sõnul olevat kahetsusväärne, et eelnõus seda Eesti Energia taastuvenergia tootmise viisi piiratakse. Oma kriitilise arvamuse piirangust lisas reedel Eesti Päevalehes ka Eesti Energia juht Sandor Liive. „Teema pole selles, kui palju me saame sel või järgmisel aastal biomassi kasutada. Küsimus on laiem … tehtud investeeringuid ei tohiks tagantjärele kahjustada.”

Paljastub üllatus

Kas tõesti tehakse Eesti Energiale liiga? Vastuse saab anda ainult praegu kehtiva elektrituru seaduse ja majandusminister Juhan Partsi pakutud muudatuste võrdlemine. Sealt paljastub aga üllatus: nimelt kehtiva seaduse alusel peaks biomassi ehk puidu põletamine Narva elektrijaamades selle aasta lõpus täielikult lõppema.

Seda kinnitas ka sõltumatu elektrisüsteemihalduri Eleringi juht Taavi Veskimägi. „Oluline rõhutada, et vastavalt elektrituru seadusele on üheks toetuse saamise eelduseks see, et tootmisseade on võrgueeskirja nõuete kohane. Sellest tingimusest erandina on seadusandja sätestanud, et enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini. Eleringi hinnangul saab Balti elektrijaama 11. energiaplokis toodetud elektrienergia eest toetust maksta vaid viidatud erandile tuginedes,” sõnas Veskimägi.

Veskimägi lisas veel, et kui pidada puidu põletamiseks kasutatavat 11. energiaplokki uueks, 2005. aastast kasutusele võetud seadmeks, siis oleks Elering pidanud seda võrgueeskirja mõttes kontrollima ja kinnitama. „Süsteemihalduril ei ole olnud võimalust [selle] tootmisseadme tehnilistele tingimustele vastavuse hindamiseks ning tootmisseadme vastavust võrgueeskirja nõuetele ei ole hinnatud,” nentis ta.

Partsi poolt välja käidud ja Eesti Energiat pahandanud seadusemuudatust uurides selgub, et selle puidu põletamise lõpetamise nõue 2012. aastaga kaoks seadusest. Selle asemel saab Eesti Energia õiguse kaheksa järgmise aasta jooksul igal aastal jätkata biomassist toetatud elektri tootmist 375 GWh ulatuses.

Kui viimase kolme aastaga on ettevõte tootnud ja toetust saanud 884 GWh puidust tehtud taastuvenergia eest, siis uus seadus mitte ei piira, vaid lubab seda täiendavalt toota 3000 GWh. 375G Wh „piirang” on samuti u 22 protsenti suurem kogus, kui Eesti Energia on taastuvenergiat reaalselt viimase kolme aasta keskmise näitaja järgi aastas tootnud.

Üllatav nõudminePange lugu kappi!

Seades kõik asjaolud ritta, pole mingit põhjust, miks ei peaks Eesti Energia juhtide juttu „piiramisest” ja „investeeringute tagantjärele kahjustamisest” pidama ülimalt küüniliseks propagandaks.

Eesti Päevaleht küsiski, mida on Eesti Energia juhtidel selle kohta kosta.

Enne veel kui nad jõudsid vastata, võttis ajakirjanikuga ühendust üks anonüümsust nõudnud Eesti Energia nimel „abi” pakkunud tegelane, kelle sõnum oli kategooriline. „Pane see lugu kappi! Nii nagu seda tegid kõik teised [ajakirjanikud], kes sellega meie juurde on tulnud,” lisades seega küünilisele propagandale ka maffialaadse mõjutustegevuse värvingut.

Viimaks Eesti Energia nimel vastanud juhatuse liige Raine Pajo viitas lakooniliselt, et nende seadusetõlgenduse kohaselt võiks kõnealune 11. energiaplokk saada toetust edasi ka praegu kehtiva seaduse alusel kuni aastani 2017.

„Seaduse järgi saavad toetust need tootmisseadmed, mis alustasid tööd peale 2002. aastat. Balti elektrijaama uus koostootmisplokk, mis alustas tööd 1. juunil 2005, kuulub just nende uute tootmisseadmete hulka,” teatas Pajo.