Jörgen, Hamburg
Ma paneks kindlasti Eestile rohkem – tüdrukute pärast –, aga eestlased varastasid mu kotid ära. Ma käisin 1998. aastal Eestis ja väsisin väga ära. Heitsin ühte parki korraks puhkama. Aga kui ma üles ärkasin, oli mu kott pea alt kadunud. Ja püksid olid jalast kadunud. Ja müts oli peast kadunud. Ja saapad olid läinud. Ja rahakott ja hambahari olid ka mõlemad seal kotis! Ja ma pidin tagasi Hamburgi sõitma bussiga ilma pükste ja saabasteta. Ja kui ma koju jõudsin, siis ema imestas – ta ütles: Jörgen, kus sa nüüd ometi jälle käinud oled! Ja mina ütlesin: Ema, ma käisin Eestis. Vot nii.


Luigi, Milano
Mulle eestlased kui rahvas väga väga meeldivad. Kui ma Veronas elasin, siis minu naaber oli eestlane – mis ta nimi oligi? Jah, Sergei Ivanovich! Selline tume karvane eesti mees kuskilt paksu metsa seest. Linnast, mille nimi tähendas – tapa! Jah, Tapa – Kill! Murder! Assassinato! Ta oli suurepärane inimene. Me veetsime temaga vaieldes pikki tunde. Ta tuli alati meie käest suhkrut laenama. Aga ei toonud toosi kunagi tagasi. Ja siis me vaidlesime, et mitu toosi ta on juba ära viinud. Ja alati saime erineva arvu. Ma arvan – ta teenis sellega raha. Ma mõtlen – suhkrutooside müügiga. Tal oli selleks vist väike põrandaalune kauplus ühe lõbumaja nurgas. Tore inimene. Tõesti tore inimene! 10 punkti!


Jack, London
Eestlased on lahedad tüübid. Cool’id tüübid. Näiteks ei pese nad kunagi pärast WCs käimist käsi. Nende uhkus ei luba seda. Ma tean, mul käisin ühed eestlased külas. Ja eesti president on ðamanismi uurija. Ma tean, telekas oli üks saade temast. Ja kui eestlased joovad, siis löövad nad klaase kokku ja hüüavad rämeda häälega “dirty-sex”, “dirty-sex”! Väga karm rahvas!!! Palun pange see kolme hüüumärgiga. Eurovisioon mind ei koti, aga eesti laulja vaatan kindlasti ära.