Interneti haldava rahvusvahelise organisatsiooni ICANN juures on praegu Eesti interneti kontaktisikud endiselt Jaak ja Endel Lippmaa, redelegeerimine tähendabki, et kontaktiks oleks edaspidi Eesti Interneti Sihtasutus.

Jaak Lippmaa sõnul näevad ICANNi nõuded ette, et domeene haldaval organisatsioonil peab olema laiapõhjaline internetikogukonna toetus. Kuna see puudub, ei olegi Lippmaad seni redelegeerimisele oma nõusolekut andnud.

Eesti internetikasutajaid liitva 93-liikmelise Eesti Interneti Kogukonna hinnangul saatis minister Juhan Partsi poolt määratud nõukogu selle otsusega signaali, et toetab juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi jätkuvat teerullipoliitikat, mitte laiapõhjalist kõiki osapooli arvestavat kaasamist.

“Eesti internetikasutajate huvides on vältida domeenihalduse üleandmist ebapädevasse ja kontrollimatult raha raiskavasse asutusse,” ütles Kogukonna juhatuse esimees Elver Loho. “Nõukogu on oma otsusega teinud Jaak Lippmaa patuoinaks ja juhtinud tähelepanu eemale viimases kahes Eesti Ekspressis paljastatud juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi ebapädevatest otsustest ning tohutust raiskamisest, mis sihtasutuses toimub.”

“Jaak Lippmaa kui .ee domeenihalduse senine administraator käitus üleandmist edasi lükates rahvusvaheliste domeenireeglite järgi,” ütles Kogukonna koordinaator Siim Tuisk. “Isegi juhtumeid, kus üleandmist üritatakse teha senise administraatori tahte vastaselt, kuid internetikasutajate tahte kohaselt on varem praktikas esinenud ainult paaril korral Aafrikas. Riigikontrolör Juhan Parts võrdles Eestit kunagi Kesk-Aafrika banaanivabariigiga. Nüüd oleme tema määratud nõukogu juhtimisel ka tõelise “banaanivabariigi” maine saavutanud, vähemalt mis puudutab Eesti rahvusvahelist mainet internetiga seotud küsimustes.”

MTÜ Eesti Interneti Kogukond saatis nõukogu otsuse puhul minister Juhan Partsile kilo banaane ja kaardi kirjaga “Head paranemist!”.

Sihtasutuse nõukogu hakkab uurima ka juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi tegevust. Nõukogu esimehe Maria Värtoni sõnul kavatseb nõukogu kontrollida sihtasutuse kulude põhjendatust ja otsustab selle põhjal, kas sihtasutuse juhatuses on tarvis veel muutusi teha.