Tuleva aasta 28. jaanuaril paneb Saksa oksjonifirma Künker enampakkumisele kalleima Eesti kuldmündi - alghinnaga ligi 400 000 krooni. See Liivimaa ordumeistri Gotthard Kettleri 1560. aastast pärit ja Tallinnas vermitud topeltkulden on aga Künkeri kataloogis kummalisel kombel Riia tukatiks muutunud.

Tegemist on sama mündiga, mille ärimees Guido Sammelselg ostis oktoobris 2002 Müncheni oksjonimaja Gorny & Mosch enampakkumiselt, makstes rohkem kui 400 000 krooni. Münti soovis omandada ka Eesti Pank, ent Sammelselg pakkus üle. Alles sel kevadel, 19. märtsil müüdi münt teist korda, Londoni oksjonimajas Spink ja see läks ostjale maksma 384 000 krooni. Nüüd siis minnakse Berliinis kolmandale ringile.

Maailma mainekamate mündioksjonite korraldajate hulka kuuluva Künkeri viga on seda hämmastavam, kuna mitte vähem maineka oksjonimaja Spinki arvamust ei peetud millekski. Ilmselt määras selle Tallinna mündi nüüd Riia tukatiks mõni Künkerit teenindav Saksa numismaatik. Paraku pole sakslaste niisugused vead harvad - nad lihtsalt ei jaga siinsetest müntidest suurt midagi. See-eest on sakslased jäärapäised ega soovi kasutada Eestis ilmunud korralikke ja saksakeelseid (!) mündikatalooge.

Hoopis huvitavam kui sakslaste apsakas on see, miks mündi müüja oma suu kinni hoidis. Või oligi tal seda vaja.

Nimelt on Kettleri kuldna ümber juba selle esimesest väljailmumisest saadik liikunud jutud, et tegemist on võltsinguga. Ja halva auraga kallist münti pole just väga kerge müüa. Rahaajaloolane Ivar Leimus on samas täiesti kindel, et vähemasti see münt, millele ta aastal 2002 ekspertiisi tegi, oli ehtne. Kusjuures ta rõhutab sõnu "see" ja "2002".

Sama templiga löödud Kettleri Tallinna kuldmünte on lisaks käesolevale maailmas teada veel ainult üks eksemplar, Peterburis Riiklikus Ermitaažis. Kusjuures Leimuse sõnul on nad erinevad - tegemist on ikkagi käsitsi löödud müntidega. Lisaks pole 8,36 grammi kaaluv kuldmünt tavaline kulden, vaid topeltkulden. See on uunikum, sest Ermitaaži eksemplar on ühekuldnaline.

Väidetavasti leiti kõnealune Kettleri münt Hollandis mere kaldal, mere põhjast välja tõstetud liivast 2002. aasta kevadel. Liiva abrasiivsust ja kulla pehmust arvestades tundub see leiulugu küll väga küsitav. Siit ilmselt said alguse ka kuulujutud võltsingust.

Kettleri kulden pole siiski kõige kallim Eesti münt. Veelgi kallimalt müüdi teine Tallinnas vermitud münt, Gustav II Adolfi hõbedast neljamargane aastast 1623. See leidis tänavu 9. veebruaril Saksamaal VAAG-oksjonil ostja 579 000 krooni eest.