Sellistele küsimustele mõeldagi tundub ebaeetiline. “Õnneks oleme me ühiskond, mitte ürgkari,” ütleb Ravimi­ameti peadirektori asetäitja Alar Irs. Meil loevad ühiskondlikud kokkulepped ja Haigekassa püüab abistada kõiki inimesi sõltumata haiguse esinemissagedusest. See aga ei tähenda, et arstid sellist arvet ei peaks. Ja muidugi puutuvad arstid iga päev kokku küsimusega, kas määrata haigele odavamat või kallimat rohtu...


Kõige kallimad rohud on nende haiguste raviks, mida põevad väga vähesed inimesed.


Pingereas esikohal olev pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (kopsuarterite eluohtlikult kõrge vererõhk) on mureks vaid kümnekonnal Eesti inimesel. Ka teisel kohal olev kasvuhormooni puudulikkus (kas ajukasvaja või ränga ajutrauma tagajärjel), mis on diagnoositud mõnekümnel inimesel, nõuab sadu tuhandeid kroone – ent kui tulemuseks on mõne väikest kasvu inimese normaalpikkuseni kasvamine, on asi seda väärt. Hulgiskleroosi ravimid ei pikenda eluiga, kuid parandavad märkimisväärselt elukvaliteeti.


Dagmar Rüütel, sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht: “Paljud ravimid sellest nimekirjast ei päästa elusid sõna otseses mõttes, nad ei pikenda eluiga, kuid mõjutavad elukvaliteeti, võimaldades inimesel kauem täisväärtusliku ühiskonnaliikmena elada, töövõimet säilitada ja vältida teisi haigusega seotud kulutusi. Näiteks vererõhu- või diabeediravimid päästavad väga palju eluaastaid.” Samuti on väga tõhusad elupäästjad meile kõigile tuttavad antibiootikumid – õnneks on need ka odavad.


Mõõtühik päästetud eluaasta


Kui pankurid mõõdavad oma töö tulemusi dividendides, sportlased meetrites ja sekundites, siis meditsiinilise kasu mõõtühik on võidetud eluaasta. Täpsemalt – kvaliteetselt elatud eluaasta.


“Kui inimene piinleb pidevalt valudes, siis pole elukvaliteedist juttugi, olgugi valuvaigistid odavad,” ütleb Dagmar Rüütel.


Meedikutele ei tähenda kvaliteetse elu mõiste kokkuostetud nänni ega isegi mitte eramu ruutmeetreid või automootori võimsust. Kvaliteetselt elatud elu – see on, kui inimene on võimeline tööl käima. Ongi kõik. Pensioniealiste puhul loetakse kvaliteetseks eluks seda, kui inimene suudab enda eest ise hoolitseda.


Värske tervishoiu-uuring näitas, et Eestis elab “keskmine inimene” ilma haigusteta 48 aastat. Sealt edasi on aga igal haigusega võideldud eluaastal oma hind. See ongi farmakoökonoomika: ravimi ostmisega tehtava kulutuse ja ravimi kasutamisest saadava kasu vahekorra hindamine. Ja riik arvutab ka seda, mitu tööaastat, rahvamajandusele toodud krooni ta vastu saab. Ehk lihtsamalt: mis on elu hind.


Kust tuleb haiguse hind?


Kui arst teab, et kuskil maailmas on välja töötatud näiteks imeline vähiravim, ent teab ka seda, et inimesele pole võimalik seda kinni maksta, kas ta siis peaks haiget üldse erutama teatega, et imerohi on olemas? Peab küll, on tänapäeva arstide seisukoht: patsiendi inimõigus on olla informeeritud kõikidest – ka kõige võimatumatest &a mp;a mp;a mp;n dash; raviviisidest. Võib-olla tahab inimene oma maja maha müüa, et saadud rahaga paar kuud oma eluiga pikendada, selle asemel et maja pärijatele jätta.


Ravimi hind sõltub mitmest asjaolust, peamiselt sellest, kui palju on ravimitootjal kulunud raha selle väljatöötamiseks – teadus- ja arendustegevuseks – ja tootmiseks, ning ravimi enda väärtusest. Loogiline, et mida haruldasem või keerulisema geneesiga on haigus, seda kulukam on selle raviks või leevendamiseks mõeldud ravimi väljatöötamine ja turustamine. Medikamendi hind võib kujuneda kõrgeks ka siis, kui muid võimalusi haiguse leevendamiseks pole. Näiteks pärilike või ainevahetushaiguste ravimid on märkimisväärselt kallid, samuti vähiravimid.


Vanarahvatarkus ütleb, et haigus ei hüüa tulles. Üks maailma kasumlikumaid tööstusharusid on aga teadupärast ravimitööstus  – erasektor, kellele ei saa ette kirjutada, mis hinnaga ta oma toodet müüa võib.


Ent mis maksab meie viimaste aastakümnete kultushaiguse, HIV ravi? Tabelist justkui selguks, et see on odav, kõigest sada krooni inimese kohta aastas. See on ekslik mulje. Haigekassa statistika aidsiepideemia kulusid ei näita, sest epideemiate jaoks ei võeta raha nende eelarvest. Liiga kalliks läheks, nii jääksid mõnedki teised haiged ravimata. HIV-positiivsete raviraha (nagu ka teiste ennustamatute epideemiate puhul) tuleb otse riigieelarvest.
“Pidime sotsiaalministeeriumis oma olukorda selgitama”

  • Olen süstinud end juba neli aastat kolm korda nädalas (44 mg Rebif). Elan nimelt multiskleroosi ehk hulgi­skleroosi ehk sclerosis multiplex’iga juba kaheksa aastat koos – ega me teineteist suurt tülita ning proovime mõlemad oma asjadega ise hakkama saada. Vahel nõuab suht suurt jonni end kolm korda nädalas torkida. Õnneks nn uus Rebif on muutunud paremaks – nõel on peenem ja süstimine pole nii valus, samuti on vähemalt minu puhul kõrvalnähte (palavik ja vappekülm) veidi vähem. Ega tegelikult võrdlevaid uuringuid pole, sest ükski tootja ei taha end teisega võrrelda, kõik soovivad vaid ennast kiita.

  • Nii Rebif kui ka Betaferon on 100 protsenti kaetud ning praegu saavad mu teada neid kätte kõik, kellele need on näidustatud.

  • Olukord oli sootuks teine umbes neli aastat tagasi, kui süstimist alustasin – olin Eestis ilmselt üks esimesi Rebifi saajaid. Siis käisime mõned head korrad Sclerosis Multiplex’i Ühingu inimeste ja dr Katrin Gross-Pajuga sotsiaalministeeriumis asja selgitamas ja korra isegi toonase sotsiaalministri Pomerantsi jutul. Aga aega läks ja asja sai – nüüd peaks enamikul olema ravi olemas, kes seda vajavad.

  • Riigi abi on siin väga oluline, sest ühe kuu ravi maksab ligikaudu 8600 krooni. Rohud toon kahe karbi kaupa, makstes 20 krooni nn retseptimaksu. Omast taskust ravimine oleks seega väga-väga kallis.

  • Rebif koos idamaise tervisekultuuriga tundub toimivat, mu haiguse ägenemised toimuvad tõesti haruharva – aga kuna teen ka trenni, siis pole võimalik öelda, et kumb nüüd paremini asju ära hoiab. Tõenäoliselt ravim pluss positiivne ellusuhtumine pluss trenn.

Tõnu L (35)

Haigekassa kulutused ravimiteleKasutajate
arv
Kompenseeritud
2007. aastal
Krooni
kasutaja kohta
 Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon 10 1 439 281143 928
 Kasvuhormooni puudulikkus 30 3 591 037119 701
 Tsüstiline fibroos 31 2 892 92593 320
 Hulgiskleroos e sclerosis multiplex 179 14 121 940 78 893
 Krooniline C-viirushepatiit 404 31 767 072 78 631
 Suhkruta diabeet 86 1 329 625 15 460
 Vähktõbi 8741 91 894 690 10 513
 Suhkurtõbi – insuliini-rea preparaadid 12 419 118 517 520 9543
 Raske müasteenia 214 1 835 572 8577
 Parkinsoni tõbi 3236 24 911 693  698
 Psüühikahäired 14 339 44 868 412 3129
 Rasked akne vormid 19705 145 929
2612
 Glaukoom 22 96055 854 314
2432
 Bronhiaalastma 28 55267 074 675
2349
 Epilepsia8168
18 614 931
2279
 Primaarne biliaarne maksatsirroos600
1 246 375
2077
 Endometrioos317
1 844 357
1864
 Patoloogilise murruga osteoporoos 16312 658 778
1630
 Primaarne hüperkolesteroleemia21 901
29 933 183
 1366
 Reumatoidartriit ja spondüloartriit 8886 10 655 057 1199
 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 5944 6 888 503 1158
 Luupus 1166 1 244 620 1067
 Psoriaas, psoriaatiline artropaatia 7223 6 459 700 894
 Suhkurtõbi – suukaudsed preparaadid 31 458 26 513 362 842
 Kõrgvererõhktõbi 220 739 185 073 819 838
 Stenokardia 35 332 19 447 450 550
 Süüfilis13 4758 366
 Südame rütmihäired17 299 5 856 258 338
 Rasestumisvastased vahendid
(neile, kes ei tohi rasestuda)
1747 454 024 260
 Artroos24 6203 010 693 122
 HIV-tõbi, HIV-kandlus, HIV-kontakt271 29 889 110
 Kilpnäärme alatalitlus19 189 2 087 765 108

 

KVALITEETSE ELU ANDJAD: Ekspress pani kokku tabeli, millest selgub, et kõige kallimad on rohud harvaesinevate haiguste raviks, kuid patsiendi õnneks maksab riik need välja 75–100 protsenti. (allikas: Haigekassa 2007.aasta statistika http://www.sm.ee/ )