Eesti kõige rumalamad surmajuhtumid

Kohalikku Darwini auhinda väärib naine, kes läitis sigareti bensiinist üleujutatud autos.

Ameeriklased jagavad erilise jaburusega silma paistnud surmajuhtumitele Darwini auhindu. Reeglite kohaselt peab kandidaat:

• surema (või kaotama sigimisvõime),
• näitama üles hämmastavalt puudulikku otsustusvõimet,
• olema iseenda surma põhjustaja;
• olema teovõimeline, s.t mitte laps või sügava puudega;
• juhtum peab olema kinnitatud looga pressis või usaldusväärse tunnistaja poolt.

Darwini auhinnale kõlbulikke, aga ka muidu pentsikuid surmajuhtumeid leiame ridamisi ka Eestist. Alljärgnevad lood pärinevad uudisteagentuuri BNS ja SL Õhtulehe arhiividest.

Ära sae oksa, millel istud
Märtsis lammutasid töömehed Pärnus puidust kioskit. Meister seletas, et nad peavad esmalt lammutama katuse. Kuid tööbrigaad pelgas halba ilma ja hakkas lõhkuma hoopis seinu ja põrandat.
Just nagu nad poleks kuulnudki vanasõna, et ära sae oksa, millel istud.
Kiosk varises töölistele peale, kui nad lõunaeinet võtsid.
Sündmuskohale sõitsid kaks päästeautot, kaks kiirabibrigaadi ja Pärnumaa operatiivkorrapidaja.
Ühe mehe toimetas kiirabi vigastatult haiglasse, 50aastane H. sai aga surma ning päästjatel jäi üle vaid tema laip rusude vahelt välja tirida.

Suitsetamine tapab
Raplamaal põles mais surnuks 39aastane K., kes läitis sigareti autos, milles oli just ümber läinud kanistritäis bensiini.
Sündmused said alguse tanklas, mille omanik märkas, et Ford Sierraga sõitnud paar pettis teda. Ta kihutas autole järele. Ford põrutas peagi kraavi.
Sealt väljus mees, kes hakkas asja bensiinijaama peremehega klaarima.
Sõidukisse istuma jäänud K. vaatas mehi läbi autoakna ning otsustas ühel hetkel sigareti süüdata. Ta ei teinud väljagi, et kraavisõidul oli bensiin autosse visatud kanistrist voolama hakanud, ning tikutõmme pani selle plahvatama.
Kui politsei kohale jõudis, oli vana Ford vrakiks põlenud.

Kurjade koerte pidamine maksis kätte
Koer on inimese parim sõber. Kuid kas alati? Novembris 2001 puresid Kohtla-Järvel valvekoerad surnuks mitte territooriumile tunginud kurikaela, vaid nendega koos firmat valvanud V.
Mees sai koertega hästi läbi, oli neid käest toitnud. Nüüd sõid rotveileri ja hundikoera segu loomad ära tema parema käe ja närisid katki pea.
Hommikul tulnud töölised ei saanud algul aru, mis on juhtunud. Vladimir lebas vereloigus maas, koerad jooksid lahtiselt, kuni nad ketti pandi.
Kuna valvuriputkas põles tuli, oletas politsei, et ilmselt ründasid koerad V-d öösel. “Mehel oli südamega mure. Tal võis olla insult. Tuli putkast välja ning kukkus maha,” rääkis kohalik politseinik. “Eks koerad tulid juurde, hakkasid teda kiskuma.”
Lahkamine kinnitas, et V. suri verekaotusse.
Koerasõpradele iseloomulikult teatasid firma töötajad, et loomad polnud üldse agressiivsed...
Leppimatu naine
Tallinlased K. (23) ja V. (31) otsustasid detsemb­ris 2002 lahku minna. Lahkumine toimus mitu päeva kestnud suure tüliga, mille ­tipuks lasi mees oma püstolist abikaasale kaks kuuli kõhtu.
Seejärel kummardus ta maha varisenud naise kohale, kes haaras ootamatult relva ja lasi mehele kuuli südamesse.
V. suri sündmuskohal.
Kes ütleb veel, et naised pole tugevam sugupool?

Sandaalid kallimad kui elu
Harjumaal Viinistus sukeldus tänavu juulis mees merre kukkunud sa ndaalide järele ja uppus.
Otsinguid raskendasid tugev tuul ja lainetus.
“Metsapeatus” nõudis elu
Kes vähegi mööda Eestit ringi sõidab, näeb inimesi metsapeatusi tegemas. Suurte teede ääres on korralikke tualette vähe ning rahvas on harjunud lähemate puude või kraaviperve varjus oma hädad ära õiendama.
Seega polnud ime, et ka hääletajana reisinud 21aastane noormees läks novembris 2001 julgelt maantee äärde urineerima. Hüppas üle sõidutee piirde ja ...
Ta ei arvestanud vaid üht: seda, et asus parajasti Taani saari ühendaval hiigelsillal.
Sõbra arvates tahtnud poiss minna ihuhäda õiendama kõrvalisemasse kohta. Arvates ilmselt, et raudtee ja autotee vahele jääb jalakäijate rada, hüppas ta aga tühjusse... Jääkülma veeni jäi vaid 22 meetrit kukkumist.

Noormees kelgutas end auto taga surnuks
Tänavu jaanuaris tegi 18aastane M. Anija vallas omapärast lustisõitu. Ta sidus vana Audi taha seitsmemeetrise köie ja selle külge plastkelgu. Neli poissi istusid masinasse, M. kelgule.
Ühes lauges kurvis lendas kelk koos poisiga vastu tee ääres seisvat betoonposti. Kõhtu löögi saanud M. suri sündmuskohal.
Sündmus vapustas kogu riiki. Kuid vaid kuu hiljem jäi Saaremaal merejääle rajatud jäärajal auto alla ja sai viga 1985. aastal sündinud R., kes sõitis samamoodi sõiduauto sleppi seotud liulaual. Avarii põhjustas purjus S., kes põrutas oma autoga vastu köit, mis ühendas R.i kelku ja autot.
Õnnetuse tagajärjel paiskus liulaud vastu otsa sõitnud auto esimest poritiiba ning R. sai üliraskeid vigastusi.

Kiire mäestikujõgi sobib algajale ikka trenniks
Juulis 2007 tulid kurvad uudised Norrast. Sjoa jõel Lillehammeri lähedal uppusid Eestist pärit 36aastane mees ja 34aastane naine.
Jõgi oli kõrge veetaseme tõttu üliohtlik ning seal parvetamine keelatud. O-l ja I-l polnud ka sooja kalipsot (jõevee temperatuur 8–10 kraadi), nõuetele vastavat vesti ega peas kiivrit. Nad polnud kogenud mäestikujõel kihutajad.
Sellegipoolest läks paar koos kuue sõbraga kärestikulisele jõele lustisõitu tegema. Kella 14.30 paiku läks kummiparv ümber kohas, kus on palju kive ja kiire vool.
Kuus inimest pääses kaldale. O. ja I. klammerdusid parve külge, mis kihutas suure kiirusega allavoolu.
Nende surnukehad leiti hulpimas mitu kilomeetrit õnnetuspaigast eemal.
Arstid üritasid O.-d ja I.-d elustada umbes tund aega, kuid need ei öelnud enam
a-d ega o-d.

Rongisõit maksis elu
Me kõik teame, et masinaga liigub tavaliselt kiiremini kui jala. Ilmselt teadis seda ka mullu juulis Tartu raudteejaamas rongisõitu teinud mees. Erinevalt teistest ei kasutanud tema aga reisivagunit, vaid ronis tsisternvagunile.
Mees hoidis kinni paagi küljel olevast redelist ja sõitis selle küljes rippudes rongiga kaasa. Tartu vaksalihoone ja Riia tänava raudteesilla vahelisel alal riskialdis tegelane libastus, kukkus rongi rataste vahele ning suri.
Juba nõukogude ajal hoiatasid plakatid raudteejaamades, et võidad minuti, kaotad elu. (Millegipärast seisid tihti nende lähedal lennufirma Aeroflot reklaamid: “Õhusõit on ajavõit!”.)

Mees põletas koos kuluga kogemata ka enda ära
Mida teeb õige eestlane, kui raadio ja telekas kuulutavad üksteise võidu, et “kulu põletamine on keelatud üle riigi”?
Pä& auml;steamet andis sellise hoiatuse välja tänavu 26. märtsil ja lisas, et algavad kontrollreidid ning keelust üle astunud elanikke võib oodata kuni 18 000 krooni suurune trahv.
“Kulu põletamine on ülimalt ohtlik ning võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi,” kõlas hoiatus.
Paar päeva hiljem pidid tuletõrjujad kihutama Järvamaal kulupõlengule, mis sai alguse oksi põletanud vanema mehe lõkkest. Päästjate saabudes leegitses 80 x 40 meetri suurune maatükk ja selle keskel lõkketegija ise.

Hukutav otsetee
55aastane seatalitaja V. elas ühes Viljandimaa külas otse sõnnikuhoidla juures. Ühel udusel ja seenevihmasel laupäevaõhtul läks ta sünnipäevalt koju ja kadus...
Ta leiti järgmise päeva hommikul vedela sõnniku hoidlast.
Kuigi ohtlik hoidla oli aiaga ümbritsetud, teadis naine aiaauke ja oli harjunud koju minnes “lõikama”.
Seekord “lõikas” ta ilmselgelt liiga palju.

Ta oli väga abivalmis
Jaanuaris 2005 kukkus Saaremaal kõrgepingeliini uue trassi ehitusel maha saetud kuusk vanale liinile ja jäi sinna pidama. Teist päeva tööl olnud 30aastane A. ronis mööda puud üles, et oks liini tagant valla päästa. Ta haaras käega liinist, sai surmava löögi ja kukkus puu otsast alla.
A. töö oli vaid okste koristamine, ta polnud isegi saemees. Aga abivalmis kodanikuna läks ta ikka appi.
Palju paremini ei käinud ka Põlvamaa mehe käsi, kes tänavu aprillis langetas puu elektriliinidesse ja asus puutüve saagima, et see vabastada. Seejuures sai ta sae ning pinge all olnud puutüve kaudu surmava elektrilöögi.

Vale koht puhkamiseks
Novembris 2005 valis 18aastane Harjumaa noormees istumiseks täiesti vale paiga: raudteerööpa.
Poisil olid seljas tumedad riided, kuid vedurjuht nägi teda siiski ja lasi kõvasti vilet. A. istus liikumatult edasi ja sai kokkupõrkes silmapilkselt surma. Tal lendasid isegi ketsid suure kaarega jalast minema.
Hiljem öeldi, et tõenäoliselt puhkas A. koduteel jalga.

Ehitusohutuse nädala julm algus
Tallinnas kukkus kolm aastat tagasi oktoobris 62aastane ehitusmees neljakorruselise maja katuselt alla, kui läks mööda katuseharja oma töövahendeid ära tooma, sest vihmasadu oli töö katkestanud.
Kuna töö oli sama hästi kui läbi, et kasutanud ta olemasolevat ohutusköit. Vihmast libe katusehari viis aga kukkumiseni.
Surm oli silmapilkne.
Kohale tulnud tööinspektoril jäi üle nentida, et tegemist oli tüüpilise tööõnnetusega ehitusel.
Eriliseks muutis õnnetuse asjaolu, et parajasti oli alanud üleeuroopaline ehitusohutuse nädal.

Peitusemäng lõppes mumifitseerumisega
Harjumaal Sauel elanud aser oli raju peoloom. Tema purjutamine oli nii kõva, et seda käis aeg-ajalt vaigistamas politseipatrull.
Korraga mees kadus. Tema laiba leidsid töömehed alles kolm aastat hiljem voodi alt, kui läksid üürivõlgade tõttu konfiskeeritud korterit remontima.
Naabrid tunnistasid, et tundsid küll, et korterist immitseb haisu, kuid arvasid, et seda põhjustab pidutsejate kergelt asotsiaal­ne päritolu. Pealegi ei läinud laip mädanema, vaid kuivas ära.
Kohalik kriminaalpolitseinik avaldas arvamust, et küllap toimus taas üks joomapidu, mida politsei rahustama tuli. Ehmunud korteriomanik puges seepeale diivani alla peitu, uinus ja suri.
Te ise versiooni järgi lükkasid joomakaaslased lihtsalt laiba voodi alla, et ta jalus ei oleks.
Mehe elukaaslast polnud võimalik enam küsitleda, sest pärast seda, kui naabrid tal vägisi korterivõtmed käest võtsid, kolis naine prügimäele ja hukkus oma soojaku põlengus.