Eesti kunstnikud Moskvas messil
“Moskva on üks maailma suurimaid kunstiturge,” lõpetab oma sissejuhatuses
Moskva tänavuse rahvusvahelise kunstimessi esindusliku ja mahuka kataloogi
eessõnas Akbar Hakimov, Usbeki Kunstide Akadeemia täisliige.
24.märtsini
kestev näitus on iga-aastane suurim kunstialane ettevõtmine Venemaal, täites
Kunstnike Keskmaja üle 5000 m² ekspositsiooniga kolmes tasapinnas. Osavõtjateks
Venemaa ja SRÜ riikide suurimad kunstimuuseumid, nüüdisaegse kunsti keskused,
kunstnike liidud, fondid, erakogud, galeriid, lisaks üksikesinejad. Üritus
toimub 8. korda.
Eesti Kunstnike Liitu esindasid Mall Nukke seeria
variatsioone vene ikoonimaali teemadel, Valeri Vinogradovi kontseptuaalne,
tšaštuškadel põhinev tekstimaalide sari ja Anne Parmasto abstraktsioonid.
Eemiste aastate Eesti radikaalsed projektid on saanud palju positiivset
vastukaja vene pressis (2000. a Mari Sobolevi ja Taave Tuutma
videoinstallatsioon “17 kevadist hetke”, 2001. a Tiina Tammetalu installatsioon
“Eesti mets”). Eesti, Läti ja Leedu ekspositsioonid on hiigelnäituse virvarris
saanud soodsa ja keskse paigutuse.
Tretjakovi galerii (mis ülemöödunud
aastal eksponeeris Jüri Arraku retrospektiivi) esineb messil teemaga –
“Sotsialistlik realism, eile ja täna. Tänased realistid”. Oma 40ndate, 50ndate
hittidega on esindatud Evald Okas, Richard Uutmaa, Aleksander Deineka,
Aleksander Gerassimov, Janis Osis jne.
Kogu hiigelekspositsioon annab
äravaatamisel piisavalt mõtteainet, olles tõeline “pidu kunstnike tänavas”,
kunstiteadlase Viktor Martinovi sõnastuses domineerib näitusel “kunst, mis
tuleb enne filosoofiat”. Angažeeritud, Moskva poolt manipuleeritava
kunstiideoloogia kadumisel täidavad Venemaa ja endiste liiduvabariikide avarusi
otsekui kompensatsioonina omal ajal põlatud ism-ide mutandid ja kloonid –
lemmikuteks sürrealism, sümbolism, “rahvalik” fotorealism.
Näitust
võib ka Komari & Melamidi laadse kunsti-etnoloogilise projektina käsitleda:
rahvusvahelise renomeega Olga Tobrelutsi neoklassitsistlikke allegoorilisi
fotomaale võib näha kõrvuti Arbati tänavanurgal pakutavaga. Tõeline kunsti
supermarket, või kui Veneetsia biennaali motot parafraseerida, on “Inimkonna
platoo” asendatud mäestikuga, kus tipud kõrguvad vaheldumisi tapvalt ilusate
orgudega.