Aga väikeste ja keskmiste firmade puhul on vastupidi. Läti direktorid saavad kümnendiku või enamgi suuremaid palku. Läti võidab ka kõigi ettevõtete arvestuses.

Keda on Eestil välja panna superpalkade maavõistlusele Lätiga? Eesti Energia pealik Gunnar Okk - aastateenistus mullu kokku 1,44 miljonit krooni (s.o 120 000 krooni kuus). Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov - umbes sama palju. Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt - ametlikult umbes tippjuhtide keskmise järgi, aga koos lisatasudega üle 160 000 krooni kuus. Andmed on avaldatud Eesti ajakirjanduses kevadel, kui lõppes tuludeklaratsioonide kokkuarvamine.

Ja ei tasu unustada endist Eesti Loto juhti Monika Salu, kes koos preemiaga sai 2002. aastal 3,8 miljonit krooni. See oli läinud aasta palgarekord.

Üksikute

ettevõtete kohta avalikult kättesaadavaid arve kõrvutades avaneb Fontese uuringuga võrreldes lausa vastupidine pilt. Tallinna Sadama juhi Riho Rasmanni sissetulek oli mullu veidi üle ühe miljoni krooni. Riia sadama direktor Leonids Loginovs teenis aga ajalehe Diena andmeil koos boonustega 4,16 miljonit Eest krooni bruto! Kuupalgaks teeb see 346 000 krooni. Sellega ronis Loginovs ka lehes Läti palgaedetabeli mullusele kõrgeimale kohale.

Energiafirmade puhul on vahe tunduvalt väiksem. 100protsendiliselt Läti riigile kuuluva energeetikaettevõtte Latvenergo juht Karlis Mikelsons sai 2002. aastal palka 1,55 miljonit Eesti krooni. See on "tühised" 110 000 krooni Eesti kolleegist enam.

Läti Raudtee peadirektor Andrejs Zorgevics - ametlikult 1,875 miljonit krooni brutopalka aastas. Läti Panga president Ilmars Rimsevics - 3,23 miljonit krooni bruto. Viimasega võrreldes on Eesti Panga president Vahur Kraft täielik nägur - keskpanga andmetel teenis ta mullu ühes lisatasude ja preemiatega 0,88 miljonit krooni. See on peaaegu neli korda Läti kolleegist vähem. Krafti ametipalk oli mullu 40 530 krooni kuus.

Huvitav on pilt ka lisasoodustuste osas. Ametiauto - Lätis lubab seda tippjuhile 86, Eestis 81 protsenti ettevõtetest. Mobiilikulud kaetakse mõlemal pool eranditult. Kindlustuse puhul on Eesti firmad heldemad - meil 64, Lätis 54 protsenti. Aga tervishoiukulud kaetakse juhile Läti ettevõtetes 78, Eestis ainult 14 protsendi ulatuses.

Eesti-Läti palgavõrdlust esitles Pärnu juhtimiskonverentsil heas eesti keeles Fontese konsultant Kaspars Kaulinš. Tema kommentaar: "Jah, põhipalk võib Läti suurfirma tippjuhil ju suurem olla. Aga Eestis makstakse rohkem tulemuspalka!"

Riia sadamat koos neljamiljonimehe Loginovsiga Fontese uuring ei arvestanudki. Kaulinši sõnul jätavad nad ekstreemsed juhtumid vaatlusest kõrvale. "Suurte organisatsioonide puhul võib juhi palk olla heal aastal viis-kuus korda suurem kui kehval aastal! Aga meie tahame näidata tendentse."