10.05.2007, 00:00
Eesti mees Balti korvpalli tüüri juures
Balti Korvpalliliiga tegevjuhi kohuseid täidab alates aprilli lõpust eestlane Gerd Kiili. Küsisime, mis plaanid tal liigaga on.
Balti Korvpalliliiga tegevjuhi kohuseid täidab alates
aprilli lõpust eestlane Gerd Kiili. Küsisime, mis plaanid tal
liigaga on.
Mida uus amet sulle tähendab? Kas seda võib võtta tunnustusena Eesti klubide tubli mängu eest sel hooajal?
Töö hakkab olema probleemideküllane, sest sellises liigas tuleb iga päev teha kompromisse, lahendada kitsaskohti ning teha kellelegi liiga. Plaanin lähtuda eelkõige sellest, mis kasulik liigale, mitte üksikutele klubidele.
Eesti klubikorvpall on viimase kolme aastaga astunud väga pika sammu edasi, seda just tänu Balti liigale. Tänu Balti liigale on paljud näinud, millist t ö ö d peab tegema, et esitusi krooniks edu.
Balti liigas algab sügisel neljas hooaeg ja neljandat korda järjest kasutatakse uut formaati. Miks?
Liiga on arenenud sportlikus ja turunduslikus mõttes väga kiirelt – kiiremini, kui oleme osanud oodata. Oleme ses olukorras pidevalt otsinud parimaid lahendusi liigale, klubidele ja publikule, kahjuks või õnneks on see tulnud formaadimuutuse hinnaga.
Peapõhjus muudatusteks on soov vähendada ebavõrdsete meeskondade kohtumisi. Teine põhjus on, et paljud tänavu osalenud Leedu võistkonnad omavad küll häid mängijaid, kuid neil on puudulikud organisatsioonid, saalid ja rahastamine. Sellised ebastabiilsed võistkonnad pole publikule atraktiivsed ning pidurdavad liiga arengut. Üritamegi sundida klubisid tööle.
Martin Müürsepp ütles hiljuti, et Balti liiga teda ei huvita, rääkis mängupaikade liialt pikkadest vahemaadest. Kuidas vastad?
Ma ei tea, mis tingis Martini sellise avalduse, aga mina julgustaksin ikka kõiki vaatama natukene kaugemale kui Eesti meistritiitel. Kindlasti tuleb ka viimast hoida au sees, kuid kui me räägime mingist taseme tõusust, siis vaid Eesti meistriliigast ei piisa. Vahemaad pikad? Küsiksin vastu: kus need ei ole pikad? Paljud Balti liiga meeskonnad mängivad veel euroliigades (terve hooaja), kuidas nemad siis vastu peavad? Ma julgen arvata, et Martin ütles selle välja hetkeemotsioonidele tuginedes, ja loodan siiralt, et tema motivatsioon juba lähitulevikus ei piirdu ainult Eesti liigaga.
Mida uus amet sulle tähendab? Kas seda võib võtta tunnustusena Eesti klubide tubli mängu eest sel hooajal?
Töö hakkab olema probleemideküllane, sest sellises liigas tuleb iga päev teha kompromisse, lahendada kitsaskohti ning teha kellelegi liiga. Plaanin lähtuda eelkõige sellest, mis kasulik liigale, mitte üksikutele klubidele.
Eesti klubikorvpall on viimase kolme aastaga astunud väga pika sammu edasi, seda just tänu Balti liigale. Tänu Balti liigale on paljud näinud, millist t ö ö d peab tegema, et esitusi krooniks edu.
Balti liigas algab sügisel neljas hooaeg ja neljandat korda järjest kasutatakse uut formaati. Miks?
Liiga on arenenud sportlikus ja turunduslikus mõttes väga kiirelt – kiiremini, kui oleme osanud oodata. Oleme ses olukorras pidevalt otsinud parimaid lahendusi liigale, klubidele ja publikule, kahjuks või õnneks on see tulnud formaadimuutuse hinnaga.
Peapõhjus muudatusteks on soov vähendada ebavõrdsete meeskondade kohtumisi. Teine põhjus on, et paljud tänavu osalenud Leedu võistkonnad omavad küll häid mängijaid, kuid neil on puudulikud organisatsioonid, saalid ja rahastamine. Sellised ebastabiilsed võistkonnad pole publikule atraktiivsed ning pidurdavad liiga arengut. Üritamegi sundida klubisid tööle.
Martin Müürsepp ütles hiljuti, et Balti liiga teda ei huvita, rääkis mängupaikade liialt pikkadest vahemaadest. Kuidas vastad?
Ma ei tea, mis tingis Martini sellise avalduse, aga mina julgustaksin ikka kõiki vaatama natukene kaugemale kui Eesti meistritiitel. Kindlasti tuleb ka viimast hoida au sees, kuid kui me räägime mingist taseme tõusust, siis vaid Eesti meistriliigast ei piisa. Vahemaad pikad? Küsiksin vastu: kus need ei ole pikad? Paljud Balti liiga meeskonnad mängivad veel euroliigades (terve hooaja), kuidas nemad siis vastu peavad? Ma julgen arvata, et Martin ütles selle välja hetkeemotsioonidele tuginedes, ja loodan siiralt, et tema motivatsioon juba lähitulevikus ei piirdu ainult Eesti liigaga.
Uus turniirisüsteem
Hooajal 2007/2008 koosneb Balti korvpalliliiga kahest tugevusgrupist: Elite Division ja Challenge Cup ehk lihtsamalt - I ja II divisjon. I divisjonis mängib 10 meeskonda - 9 tänavust parimat, ka kaks klubi Eestist, ja on üks vakantne koht, millele võivad kandideerida ka näiteks Tartu BC Fausto või Dalkia/Nybit.
II divisjonis mängivad õhema rahakotiga meeskonnad, osalejate lõplik arv selgub suvel, arvatavasti on see 10-12. II divisjoni parimad pääsevad hooaja lõpul tugevamate vastu play-off-mängudele.