Otsmaa leiab end uhkest büroost keset suurlinna melu. Ühel päeval tiriseb tema telefon. Kõne tuleb läänerannikult, kus on tekkinud potentsiaalne uus klient.

“Meil on siin klient ... üsna imelik klient.”

“Mis klient see on?” uurib Otsmaa.

“Mingi mees, kes alustas oma äri garaažis.”

“Mismõttes garaažis?! Mida ta teeb?”

“Ta on loonud midagi, mida kutsutakse Apple'i arvutiks.”

“Ah ära räägi! Arvuti nimega õun?! Sõida seenele!” ühmab Otsmaa.

Kõne paneb Otsmaad kukalt sügama. Aga ta lendab ikkagi Silicon Valleysse kohtuma kellegi härra Steve Jobsiga, kes tahab midagi tellida. Pärast esimest kohtumist Jobsiga on Otsmaale selge: tegu on suisa geeniusega. Järgneva umbes poole aasta jooksul kohtuvad Otsmaa ja Jobs keskmiselt kord kuus, et lihvida Apple'i turundussõnumeid ja reklaame.

Tänaseks on Apple kasvanud maailma kalleimaks ettevõtteks. Selle turuväärtus ületas sel nädalal 500 miljardi euro piiri. Firma asutaja, varalahkunud Jobsi peetakse üheks nüüdisaja suurimaks innovaatoriks ja visionääriks. Tema biograafia oli mullu Amazoni suurim müügihitt.

Ent 1980ndate alguses on Apple ja Jobs veel palju väiksemad tegijad. Detsembris 1980 on firma läinud küll juba börsile, kuid tema aktsia hinna ligi sajakordne sööst üles on alles mägede taga. Ka esimese tõelise Macintosh arvuti ilmale tulekuni kulub veel paar aastat (1983). Esimest iPhone'i tuleb aga oodata veel 16 aastat, tahvelarvutit iPad veelgi kauem.

Reklaamifirma, kus Otsmaa töötab, saab Jobsilt väga konkreetse ülesande, mille täitmine usaldatakse osaliselt Otsmaale. IBM on turule tulemas oma uue personaalarvutiga, Apple peab oma “viguriga” (Apple II) konkurendist ette jõudma! (Apple II pole Apple'i esimene katsetus nn koduarvutite alal, kuid sellest kujuneb hiljem firma esimene suurem edulugu selles vallas). Otsmaa ülesandeks on välja töötada juhtiv reklaamlause ja esimene tele-raadiokampaania. Eesti mees võtab selle töö rõõmuga vastu.