Eesti ministrite juhtumised Euroopa Liidu eesistumise eel

Maailmas on vähe asju, mis oleks igavamad kui Euroopa Liidu eesistumine, ja Eesti ametnikud on nii äraneetult tublid, et korraldavad veatu ilma ühegi konaruse (ja värvita) eesistumise. Jumal tänatud, et meie poliitikud aeg-ajalt vähemalt komistavad.

Eesti Euroopa Liidu eesistumine pidi algama uhkete kultuuri­üritustega. Arvo Pärdi autori­õhtu Gröningenis. Pärdi festival Brüsselis. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Londoni Barbicani keskuses. Kontserdid ära ei jää – kuulsate esinemispaikade broneeringuid muuta ei anna –, aga ootamatu Brexiti tõttu nihkusid kõik eesistumise ajad. Nii jäävad ka kontserdid Eesti eesistumise ajast väljapoole.

Taavi Rõivas üritas küll kõvasti lobby teha, et äkki saaks nii, et Eesti ja enne meid „ees istuva“ Malta eesistumine kestaks üheksa kuud (tavapärase kuue kuu asemel) – ehk siis brittide kuue kuu pikkune eesistumine jaguneks Eesti-Malta vahel pooleks. Siis oleks Eesti eesistumine vähemalt osaliselt kattunud ka Eesti Vabariik 100 pidustustega 2018. aasta alguses.

Malta oli Eesti plaaniga nõus. Paraku ei luba Euroopa aluslepped üheksa kuu pikkust eesistumist. Belgia pakkus seepeale, et võivad Brexitist tekkinud ajalõtku katta omaenda „tehnilise“ eesistumisega. Siis ärkas ka Ungari peaminister Viktor Orbán ja teatas, et kui juba enampakkumiseks läheb, siis tahavad ka nemad eesistujaks kandideerida.