30.10.2008, 00:00
Eesti noored geid tulid kapist välja
Homme loovad geiaktivistid esimese üle-eestilise noorte geide ühenduse. Miks ja mis neil plaanis on, selgitavad Madle Saluveer (18) ja Jaan Kroon (24).
Mõnus laupäevaõhtu Tartus. Kell on saanud kümme ja
restoranist-klubist Maailm lahkusid äsja viimased heterokliendid...
Mis tähendab, et kinnine geipidu võib alata!
DJ
käsul laulab Anne Veski, et atmosfäär on lahe, ning esimesed
heatujulised lipsustatud geid (peo stiiliteema on lipsud ja tutid)
saabuvad õhtut veetma.
Istume punapäise Madle ja
lokkisjuukselise Jaaniga vaiksemasse nurka ja jälgime silmanurgast,
kuidas peoruum tasapisi samasooliste paaridega täitub.
Tallinnas on nüüd ka loodud Gei Noored. See on
vist viimase nädala uudis?
Madle: Jah, Tallinna grupp
on viimase paari nädalaga end püsti pannud. Nüüd ongi
loomisel Eesti Gei Noored, millel oleks kaks allüksust – Tartus ja
Tallinnas.
Homseks on meil aeg notari juures, et end ametliku
organisatsioonina registreerida.
Teie Tartu seltskond on
koos käinud juba kevadest saati?
Madle:
Alguse sai see sellest, kui Ilke tuli Belgiast siia.
Madle osutab mööda Maailma ruume ringi sahmivale, asju
korraldavale noorele naisele.
Pärast üht Ilke ja
teiste korraldatud edukat pidu istusime maha, rääkisime oma ideedest
ja tekkis kohe omavaheline klapp.
Jaan:
Tartu
geipidusid on toimunud vähemalt viis aastat. Gei Noorte idee on see, et
muud tegevust ka ikka oleks.
Madle:
Jah, et
üritusi oleks regulaarselt ja et neil oleksid kindlad korraldajad. Me
ei taha ainult inimesi kokku tuua, vaid ka ühiskonnas mingit muutust esile
kutsuda.
Kes on Tartu Gei Noorte liikmed? Põhiliselt
tudengid?
Madle:
Jah, keskkoolis
käivad kuuest aktiivsest liikmest kaks. Kõik on alla 30 aasta
vanused, mina olen noorim.
Kui menukad on teie
üritused?
Madle:
Filmiõhtud on
olnud populaarsemad, bowling vähem. Kõige suuremal meie
korraldatud peol oli aga umbes 200 osalejat.
Te olete
päris vingete asjadega juba maha saanud, näiteks temaatiline
konverents septembris. Millised on järgmised suuremad
projektid?
Madle:
Kõige suurem on
Balti Pride – Balti riikide geide ühisparaad, mille juurde kuuluvad
ka kultuuriprogramm ja poliitilised diskussioonid.
Ühe projekti
lõpptulemuseks on vikerkaarevärvilised kleepsud
söögikohtade ja teenindusasutuste ustele. See näitab, et nad on
arvestanud ka geiinimestega ja et kõik on oodatud.
Eestis on seksuaalvähemuste diskrimineerimine suhteliselt valus
teema.
Jaan:
Sel nädalal kukkus
võrdse kohtlemise seadus Riigikogus läbi. See oleks tähendanud
diskrimineerimise keelustamist, nii et eks me peamegi seda vabatahtlikku
võrdset kohtlemist propageerima.
Kas te
töötate mingil viisil ka partnerlusseaduse läbisurumise
nimel?
Jaan:
Me jälgime seda.
Kuivõrd te ise olete Eesti meeste seas
ülilevinud homofoobiaga kokku puutunud?
Jaan:
Meie grupi üks eesmärke ongi näidata
teistele noortele eeskuju, et pole midagi hirmutavat või
skandaalset, kui nii-öelda kapist väljas olla.
Madle:
Selliseid momente tuleb ikka ette, et kui
kõnnid tüdrukuga tänaval käest kinni, siis keegi noormees
leiab, et seda on vaja kommenteerida.
Miks keegi peab tulema,
hakkama sinu armastust kommenteerima ja seda oma rõvedustega
rüvetama? Mina ju ei uju t&
amp;
auml;naval heteropaarile külje alla ega hakka mingeid roppusi
rääkima!
Jaan:
Mina millegipä
;rast tajusin seda rohkem, kui keegi ei teadnud, et ma olen homoseksuaalne. Aga
minu töökaaslased, 20 tursket meest, neil ei olnud sellega mingit
probleemi, kui ma võtsin asutuste üritustele oma poisi kaasa.
Madle:
See on ikka suur võit, kui saad minna
asutuse peole kallimaga ja keegi ei vaata veidra pilguga. Selline peakski elu
olema, et ei peaks mõtlemagi sellele, kuidas seda keegi vaatab!
Kui sa oled kapist väljas, siis inimesed oskavad sellega ka rohkem
arvestada. Eestlastele on nii omane teha eestlase-venelase-sakslase- ja
homonalju. Siis nad ikka mõtlevad enne, kui rääkima hakkavad,
mis on juba samm edasi.
Jaan:
Mõni
ütleb, et homoseksuaalsus on midagi, mis peaks jääma
magamistuppa. Aga töökeskkonnas või koolis
räägitakse ju neil teemadel ka, et kuidas nädalavahetus
läks. Või et kuidas kodustega on.
Üks
tüüpiline juhtum ongi ilmselt, et naised räägivad
näiteks tööl, et käisid mehega kinos. Aga kui
geimees ütleb, et käis oma poisiga kinos, siis mõeldakse,
et okei, las ta olla gei, aga miks ta peab mulle seda näkku
toppima...
Madle:
See on
tüüpiline! Inimesed räägivad kogu aeg, et ülim
väärtus on tõde, aga kui nad seda kuulevad, siis tuleb
välja, et tegelikult nad ei tahtnud seda kuulda.
Kui
kaua te olete avalikult tunnistanud, et olete geid?
Madle:
See on pikk protsess, mis algab sellest, et
tunnistad iseendale, edasi tulevad sõbrad, vanemad,
töökaaslased. Samas, kui vahetad töökohta või
kooli, hakkad jälle sellesamaga otsast peale. See ei lõpe
kunagi.
Jaan:
Kõige kriitilisem on endaga
rahu sobitamise aeg. Palju on noorte inimeste enesetappe, mille puhul
keegi ei tea, miks nad endalt elu võtsid. Ma pakuksin hüpoteesi, et
paljud neist on geid. Sellisel juhul on põhjust kõrvalseisjatel
raske leida.
Madle:
Mina olin umbes 12aastane, kui
ma ise sellest aru sain. Siis läks kolm aastat, kuni lõpuks
leidsin, et ma ei viitsi igal hommikul ärgates end halvasti tunda, sest ma
lihtsalt armastan kedagi teistmoodi, kui normid ette näevad.
Jaan:
Minul oli kapist välja tulek 18aastaselt, ja
praeguseks teavad isegi vanavanemad.
Vanemad aktsepteerivad seda ja
on ka tutvunud poistega, kellega mul on pikem suhe olnud.
Madle:
Alguses see tekitab igas vanemas šoki, nagu iseendalgi. Minu vanemad on
olnud väga toetavad.
Iga vanem tahab oma last
õnnelikuna näha. Kui laps suudab talle silma vaadata ja öelda,
et ta on täpselt niimoodi õnnelik, nagu ta on, siis vanematel ei
jäägi muud üle kui sellega leppida.
Kui sa oled
ebakindel, siis nad hakkavadki lohutama, et küll läheb
üle!
Tundub, et see on viimaste aastate
küsimus, et väga paljud noored julgevad avalikult oma sättumust
näidata.
Madle:
See käib
käsikäes ühiskonna arenguga. Tänu sellele, et siin on
pride’id toimunud ja tehtud töö kannab vilja.
Jaan:
Nendest teemadest on lihtsalt rohkem
räägitud. Samas vanemate inimeste puhul on teistpidine tendents,
minnakse kappi tagasi, just naistepaarid, kes kasvatavad lapsi – et neid
lapsi kaitsta.
Madle:
Pole
ime, et mul koduhoovis seitsmeaastased põngerjad mängivad pedekulli
– kes kinni püütakse, on pede. Hämmastav, kui varakult
lastel sellised vä
;
;ärtushinnangud kujunevad!
Milliseid
stereotüüpe te olete geide kohta kuulnud?
Madle:
Kõik meesgeid on automaatsel
t juuksurid ja lesbid on lühikesed, paksud, vinnilised ja poisipeaga.
Veel, et homomehed ei loogi suhteid, vaid nad on seksi peal väljas. Aga
nii nagu luuakse romantilisi suhteid, loovad ka geid neid ühiste huvide ja
emotsionaalse seotuse alusel.
Jaan:
Üks
jaburamaid on pedofiiliaga seostuv. Haridussüsteem on üks raskemaid
kohti, kus kapist välja tulla.
Kuidas te
hindate, kui hästi seda teemat koolis käsitletakse?
Madle:
Kool on ju heteronormatiivne süsteem.
Põhikoolis käsitleti seksuaalse orientatsiooni teemat ühes
inimeseõpetuse tunnis, mida õpetaja alustas lausega: “Mina
küll ei sooviks, et mu laps oleks homo!”
Aga
gümnaasiumis oli positiivseid üllatusi nii õpetajate
suhtumises kui ka näiteks 20. sajandi kirjanduse seksuaalsete piiride
tunnetamise käsitlemise osas.
Jaan:
Minu
kogemus oli koolis selline, et õpetaja tuli klassi ja ütles:
“Täna ma peaksin teile rääkima homoseksuaalsusest, aga
kuna me oleme siin kõik n o r m a a l s e d inimesed, siis me
võime selle vahele jätta.”
Meie geinoorte grupis
on mitmeid õpetajaid, kellel on huvi LGBT* teemadel
õpetajatele koolitusi teha.
Madle:
Koolid
võivad ka meiega ühendust võtta, et kutsuda meid sel teemal
rääkima.
See on ju siiski suhteliselt uus mõte, seista
klassi ees ja mõelda, et kõik õpilased ei pruugi olla
heteroseksuaalsed.
* * *
Kell käib
päeva viimast tundi ja tihedalt rahvast täis saalis käib tants
Katy Perry “I Kissed a Girl” järgi.
Naised
laulavad kaasa, tantsivad energiliselt, aga hallipäised vanamehed
võtavad sealsamas kõrval asja rahulikult. Õõtsuvad
lihtsalt kiindunult emmates tasakesi loo taktis.
Ja rahvast muudkui
voolab peole...
* LGBT: L- lesbi; G-gei; B-bi; T-trans.
Kes on Ilke Jaspers (25)?
“Ma kolisin siia Belgiast kaheks aastaks Tartu Ülikooli riigiteaduste osakonda õppima. Kuna siin eriti geiüritusi ei toimunud, otsustasin mõned inimesed kokku kutsuda ja korraldasimegi üheskoos peo. Hiljem aitasin juba meie grupi tegevusele struktuuri luua.
Ma tulen ju riigist, kus geiabielu ja geide lapsendamisvõimalus on legaalsed ja ma saan inimesi innustada, et see on võimalik. Me alustasime ju samamoodi sallivuse puudumisest.”
“Ma kolisin siia Belgiast kaheks aastaks Tartu Ülikooli riigiteaduste osakonda õppima. Kuna siin eriti geiüritusi ei toimunud, otsustasin mõned inimesed kokku kutsuda ja korraldasimegi üheskoos peo. Hiljem aitasin juba meie grupi tegevusele struktuuri luua.
Ma tulen ju riigist, kus geiabielu ja geide lapsendamisvõimalus on legaalsed ja ma saan inimesi innustada, et see on võimalik. Me alustasime ju samamoodi sallivuse puudumisest.”
MTÜ Tallinna Gei Noored
;Esimene Tallinna Gei Noorte üritus on Jeanette Wintersoni teemaline kirjandusõhtu 15. novembril Gei ja Lesbi Infokeskuses.
;Kavas on keegli- ja filmiõhtuid, Tartu noortega ühine jõuluball, meditatsiooniõhtuid jne.
;Tallinna Gei Noorte blogi aadress on tallinnagn.blogspot.com .
;Tartu noorte veebiaadress on tartu.vikerliit.ee .
;Esimene Tallinna Gei Noorte üritus on Jeanette Wintersoni teemaline kirjandusõhtu 15. novembril Gei ja Lesbi Infokeskuses.
;Kavas on keegli- ja filmiõhtuid, Tartu noortega ühine jõuluball, meditatsiooniõhtuid jne.
;Tallinna Gei Noorte blogi aadress on tallinnagn.blogspot.com .
;Tartu noorte veebiaadress on tartu.vikerliit.ee .