Eesti on kaltsuparadiis
Umbes 11 000 elanikuga Paide on tõeline maailmalinn. Siin lokkab äri,
mida asjatundjad nimetavad üheks maailma laiaulatuslikumaks.
Paide on
kaltsuparadiis. Pisikeses linnas asub 16 ametlikku kasutatud rõivaste
kauplust, lisaks veel keldri- ja korteripoed, mis pole oma äritegevust
kuskil registreerinud. Kaltsuärid laiutavad peaaegu igal Paide linna tänaval.
Secondhand pole Eestis üksnes Paide tunnus. Äri lokkab kõigis
Eesti linnades. Näiteks Viljandis, kus asub 17 ametlikult
registreeritud kasutatud rõivaste poodi, või Jõgeval ja Valgas, kus
nendega on ääristatud terve peatänav. Isegi Suure-Jaanis pesitseb
mitu kaltsukat kõrvuti.
Kaltsuäri lokkab väikelinnas just
sellepärast nii võimsalt, et sealsetel töötutel pole hinges püsimiseks muud
võimalust. "Piimakombinaat läks pankrotti, igaüks tegi oma poe," toob üks
poepidaja nukrairoonilise näite väikelinnade kaltsupoestumise suundumusest.
Evi Vilismäel on äri otse Paide kesklinnas, suure kivimaja
teisel korrusel. Rent selles majas on üle mõistuse kõrge, aga Vilismäe ei kurda
kehva elu üle. Vastupidi ? tema arvates läheb äri hästi ja turgu uutele
poodidele jääb ülegi. "Mina konkurente ei karda! Las tulevad pealegi. Kuidagi
peab ju inimene siin ära elama..."
Kuigi konkurents on meeletu, ei
kiratse secondhand-äri seega väikelinnades sugugi. Kaheksa aastat
tagasi Robe kaltsukaga alustanud Sirje Tammist möönab, et ei
töötaks kaltsupoes päevagi, kui leiaks Paidest muud tööd. Aga samas võib
arvata, et tal on väikelinna poe kohta hea käive ? selle täpne
suurus on muidugi ärisaladus, aga umbes kaks tonni riideid
kuus tähendab kaltsumüüki ligi 50 000 krooni eest.
Igast
väikelinna keskmisest "odavate riiete poest", nagu nad ise oma poode
nimetavad, käib kuus läbi keskmiselt tonn kaupa.
Kuhu kõik see kalts
ometi läheb? Inimesed kannavad, kinnitavad müüjad nagu ühest suust. Neil pole
raha, et uusi riideid osta.
Sellepärast rabeleb väikelinna
kaltsukapidaja iga päev looma moodi: toob kaupa, veab kotte ja kaste,
sorteerib, peseb, hindab, mängib müüjat ja turvameest, püüab vargaid, loeb
raha.
Maailmas naftaäri tasemel bisnis
Paide
kaltsukauplustes müüdavad riided on puhtad ja korralikud. Kuulsate
nimesiltidega trendikaid hilpe satub nende hulka harva, needki kaovad otsekohe.
Hinnad kõiguvad tavaliselt 10-50 krooni vahel. Enamik poode
ostab riidetükke hulgiladudest, hinnaga 5-25 krooni kilo.
Hulgiladude
peremehed kinnitavad samuti, et ei lükka raha kamaluga kokku, aga
terve Eesti peale on see siiski mahukas äri, kus liiguvad suured summad. Ühe
Lõuna-Eesti suure kasutatud rõivaste hulgilao, OÜ Kaubapall käive on kahel
viimasel aastal olnud 23 miljonit krooni (võrdluseks: terve McDonald's Eesti
kiirtoiduketi käive oli 2000. aastal sellest vaid kolm korda suurem). Kuus
müüakse Kaubapalli laos keskmiselt 70 tonni kasutatud riideid, parematel
kuudel isegi kuni 120 tonni ? see tähendab igal juhul üle miljoni krooni
eest kaltsu kuus. Üle Eesti on paarkümmend tõsiseltvõetavat hulgiladu ja
kamaluga väiksemaid tegijaid. Kui kõikide näitajad kokku lüüa, ületab see
maailma popima hamburgeriketi kohalikud numbrid mitmekordselt. "Maailmas on
kaltsumüük näiteks juba naftaäri tasemel majandusharu," ütleb Kaubapalli
juhataja Tarmo Panik.
Kasutatud riideid tassivad
hulgimüüjad ja poeomanikud kokku peamiselt Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt ja
põhjamaadest. Mitmekümnekilostesse kilekottidese või kaubapallidesse
pakituna müüakse need ka poodidele, kes kauba ära sorteerivad ja müüki
panevad. Kolmandik kallihinnalisest kaltsust tuleb otse prügimäele
visata.
Tallinna kaltsupoed kui Teine Eesti
Kuigi
väikelinnades ei suple ükski kaltsukapidaja just rahas, on neil
siiski küllalt korralikud sissetulekud, et oma ärisse natuke investeerida. Poed
asuvad kenades majades, on puhtad j
a valgustatud.
Tallinn on aga kaltsumüüginduses hoopis teine
tera. Tavaline pealinna kaltsupood pesitseb kõdurajooni jubeda puumaja
räpases hoovis või keldris. Või näiteks Balti jaama turul, kus müüakse
kasutatud pesu hinnaga 2 krooni tükk. Traadist konteinerid kohati räbalaks
kulunud pesu ja sokkidega seisavad keset porist lörtsi.
Kasutatud riiete
hulgilaodki peituvad Tallinna kõige koledamates ja mahajäetumates kantides,
nõukogudeaegsetes ladudes ja angaarides, mida pole karvavõrdki remonditud.
Talvel on seal vaevalt paar soojakraadi; müüja ? mõnes laos omaniku isikus
? kössitab kasukasse mässitult kõleda laohoone nurka ehitatud putkas ja
ootab klienti, kes talle leivaraha tagab.
"BMWd ukse ees nägite?
Mercedest nägite? Aga Jeepi? ? Sellepärast ei näinud, et neid ei ole! Ma
elan selle äriga ära, aga rikkaks küll ei saa," teatab ühe Tallinna suurema
hulgilao Rusanda direktor Aleksandr Fjodorov.
Fjodorov teeb
oma äri väiksemaks, kui see tegelikult on. Arvud ei kõnele sugugi pankroti
piiril hingevaakumisest. Rusanda laos käib iga päev 5-10 klienti Ida-Virumaalt
Saaremaani. Isegi siis, kui igaüks neist ostaks vaid tühised sada kilo kaltsu
(tavaliselt ostavad poed korraga vähemalt mõnisada kilo), müüks Rusanda kuus
kümme kuni kakskümmend tonni.
Veel võimsam oli kaltsubisnis Eestis mõned
aastad tagasi. Praegu Paides asuv üle-eestilise tähtsusega kaltsuladu Balandra
kattis omal ajal ära paraja hulga endiste Nõukogude Liidu riikide
kaltsuvajadustest. "See kaubandusharu on maailmas nii hoogu läinud, rõivaste
kvaliteet on aga langenud," ütleb Balandra juhataja Vello
Tammiste.
Sest nüüd ajab second-hand-bisnis haarmed laiali kogu
maailmas ja rikaste riikide kaltsu peab Ida-Euroopa kõrval jaguma ka Aafrikale,
Indiale, Pakistanile...
Maailm on kaltsuvõrgustikuga kaetud samamoodi
kui Paide secondhand-poodidega. Eesti linnad ajavad maailma popimat
äri.
Sidebarid:
Kuidas kalts kaubaks
saab
Kasutatud riidekilo hind hulgilaos: keskmiselt 13
kr/kg.
Tavaline pood ostab kuus umbes 1000 kilo kaltsu.
Sellest 600 kilo
läheb prügimäele.
400 kilo müügiks, keskmine rõivaeseme hind 50 krooni
(lasteriided, särgid, pluusid 5-25; püksid 20-50; pintsakud, kostüümid,
kleidid, kampsunid 40-80; joped, mantlid, tagid ja kasukad
100-300).
Seega kulutab üks Eesti keskmine pood kuus kauba ostmisele 13 000
krooni ja müüb 30 000 - 50 000 krooni eest.
Kaltsukaubandus ajab juuri ka
internetis
Original Big Bagsi kasutatud riiete lao kodulehekülg
reklaamib ennast internetis nii (kirjaviis muutmata):
Saksa firma Kurt
Poeppel Gmbh pakub second hand riideid, mis on kõrge kvaliteetsed ja
populaarsed meie Eesti turul. Meie garanteerime keskmisest kõrgemat kvaliteeti
Second Hand riietele, mis on tingitud kohast kust on valitud riided. Riided
korjatakse kokku Saksamaalt, enamasti Dortmundi linnast. See linn erineb
teistest linnadest oma kõrge elamustasemega. Riideid korjatakse kokku
konteineritesse, mis asuvad linna tänavatel. Konteineri konstruktsioon koosneb
suurest kotist 'Big Bag', mis on konnitatud konteineri kaane külge. Ava kust
riideid sisse visatakse on sellise disainiga, mis ei võimalda riideid kätte
saada, millega on kindlustatud riiete kvaliteet.
Peale seda, me võime
garanteerida klientidele originaal riideid. Firma Kurt Poeppel Gmbh primaarseks
tegevuseks ei ole riiete kokkukorjamine ja sorteerimine, vaid originaalrieete
müümine Belgia ja Hollandi firmadele, mis tegelevad riiete
sorteerimisega.
meie edasimüüjad Estis ja Lätis omavad eksklusiivset õigust
nende riiete müümiseks Baltimaade turul. Samuti me pakume klientidele osaleda
kvaliteedi parandamise protsessis. Me tahame teada teie arvamust iga koti sisu
kohta. Et asi mugavam oleks, iga kott on nummerdatud, sellega me saame teada
hea või paha koha kust on kokkukorjatud riided. Teilt saadud info alusel me
võime pagutada ümber konteinereid. Igat tellimust me võtame vastu tähe
tõsisusega ja suure
tähelepanekuga, me alati kuulame klientide soove ja ettepanekuid. Pidevatel
klientidel on soodused.
Me ootame kliente pikaajaliseks ja heaks
koostööks.