Eesti on rohkem heaoluühiskond kui Soome!
“Kas oled lugenud mõnda Sami Lotila kirjutist?“ küsib ilmselgelt ärritunud Sami Seppänen meie Eesti-Soome teemalise vestluse hakatuseks.
Lotila on Soome ajakirjanik, kelle arvates on Eesti “odav ja rõve” riik.
Lotila peab eestlasi lollideks ning soovitab meil “lõpetada eneseimetlus ja hakata end pesema”. Eriti kriitiline on ta Eesti meeste suhtes, soovitab meil homodeks hakata, sõimab meid “jänesteks” ja ütleb, et oma trussikudki “saame pärandusena isalt ja vanaisalt”. Ning et “Eesti tiigrihüpe on nagu kastreeritud kassi peer”.
Suviselt šortsides ja plätudes Seppänenil ajavad kaasmaalase sapised kolumnid harja punaseks. Oma hinnangud Eestit mustava Lotila kohta palub Seppänen ajalehest välja jätta, sest need ei kannata trükimusta.
“Ma ei saa temast aru. Kas tal on mingisuguseid halbu kogemusi Eestiga, et ta keerab kogu selle kurbuse oma kirjutistega ühiskonna kaela?!” arutleb Seppänen.
“Mind ärritab see, et keegi võib seda pidada meie, soomlaste ühiseks seisukohaks, kui Lotila kirjutab, et eestlane on alla nulli, laisk ja loll...”
Aga üldiselt, kas soomlaste silmis Eesti aktsiad tõusevad?
Kindlasti. Soome ajakirjanduses räägitakse Eesti dünaamilisest majandusest. Siin saadi aru, et okei, riigi tulud kukuvad ja tahame säilitada väikese riigivõla – sellele reageeriti kiirete kärbetega parimal võimalikul viisil. Eesti on Euroopas nüüd esirinnas!
Loomulikult oleks valitsus saanud ka võlgu võtta, infrastruktuuri ehitada ja raha laiali jägada, kuid see oleks olnud lühinägelik.
Teine positiivne muutus on see, et kui seni nähti välismeedias Eestit, Lätit ja Leedut ühe kompotina, siis nüüd on Eesti tänu targale majandamisele ja euro kasutuselevõtule selgelt oma pea kõrgemale tõstnud. Ning Läti ja Leedu – teadagi, mis olukord seal on. Varemgi teati, et Läti on rohkem korrumpeerunud ja Leedu on rohkem agraarmaa. Majanduskriisiga vajusid mõlemad veel sügavamale, samal ajal kui Eesti pea üles tõstis.
Eesti on nagu Põhjamaa?
Mis on Põhjamaa? Kas see, kus kaks kuud aastas streigitakse? Loodan, et Eestist ei saa kunagi Põhjamaad.
Selline mõnus heaoluühiskond?
Kuidas see kujuneb? Siin lähen Mustamäe haiglasse – superhea teenus! Lähen Soomes haiglasse, istun järjekorras.
Saan aru, et Põhjamaades on heaoluühiskond võrreldes Aafrikaga, kus mõnel pool ei olegi haiglaid, teid ega ühiskonda. Aga mille poolest on Soome või Rootsi rohkem heaoluühiskond kui Eesti, ma aru ei saa.
Selle poolest, et töötuks jäädes makstakse abiraha kauem kui mõned kuud.
Jaa, seal saab tõesti seda 500 päeva. Aga kas see on hea? Kas heaoluühiskond ongi selline, kus ei pea tööl käima?
Ei ole.
Minu meelest ka mitte. Tean soomlasi, kes on minuvanused (40ndates eluaastates), kuid kes pole kunagi tööl käinud! No kamoon! Kui mina läksin keskkooli, läksid nemad kutsekooli. Kui olime 18aastased, saime kusagil kõrtsis kokku. Ma olin ülikooli minemas ja nemad ütlesid, et olen loll. Töötu, kes kodus magab, saab riigilt rohkem toetust kui ülikoolis õppija. Kanatiivad lendavad ise suhu – milleks rabeleda? Kas see ongi heaoluühiskond?
Kui Eesti pole läinud ei Skandinaavia riikide ega ka Läti-Leedu teed, siis millist teed me läheme?
Põhjamaad ei lähegi mingit teed. Neil ei olegi valikuid! Eestil on seevastu mitu valikut – meil on võimalik mitte midagi teha või siis võtta näiteks 20 protsenti riigieelarvest võlgu. Soome suurendab oma võlga 2011. aastal 17 protsenti 50 miljardi eurosest eelarvest. Eestigi saaks seda teed minna – saaks natuke rohkem koole ehitada ja töötutele abiraha maksta. Täna oleks kõik tore, aga mis edasi?
Küll on lihtne kulusid kasvatada. Eriti riigijuhtimisel, mida segab poliitika. See ei luba riiki ratsionaalselt juhtida. Kui valitsus on liiga ratsionaalne, on ta mängust väljas.
Mida soomlased oma heaoluühiskonna jätkusuutlikkusest arvavad?
Ma ei näe Eesti ja Soome heaoluühiskondadel muud vahet kui see, et Soomes ei pea tööl käima. No vaata ise! Sul on lapsed. Kas nad sündisid telgis või korralikus haiglas? Haiglas. Ja riik maksis selle kinni. Sul läheb käsi katki, kas maksad arstile? Ei maksa. Kas saad normaalset teed pidi Tartusse sõita? Saad. Kas ühistransport liigub? Liigub. Kas seda toetatakse? Toetatakse. Mis veel? Koolid – Eestis on need väga heal tasemel. Lasteaiad – olemas! Puudu on ainult see, et kodus saab magada riigi arvel!
Arvad, et hoopis Eesti on heaoluühiskond?
Aga miks ta ei võiks olla? Eesti valitsusel on mitu valikut – see ongi tegelikult heaolu. Vaata kreeklasi või poole aasta pärast hispaanlasi – kui palju otsustavad nemad oma asju ja kui palju otsustab nende eest IMF?
Kuivõrd šokis on Soome ühiskond viimaste aegade muutustest?
Soomes ei ole võimalik seda teemat puudutada. Kui oled poliitik ja ütled, et vähendad poole võrra toetusi, siis võid hakata tööd otsima!
Suuresti tõid Soome eelmisest, 1990ndate majandussurutisest välja kaks onu – Iiro Viinanen (toonane rahandusminister) ja Esko Aho (toonane peaminister). Kas sa nägid neid järgmises valitsuses?
Ei näinud.
Jah, väga kummaline, kas pole... Rahvale nad ei meeldinud, sest vähendasid teenuseid ja tõstsid makse. Tegid väga ebapopulaarseid otsuseid. Aga tegelikult nad päästsid Soome riigi!
Ainuke valdkond, kuhu nad jõuliselt panustasid, oli koolitus ja peruustutkimus ... mis see eesti keeles nüüd ongi?!
Alusteadused.
Jah, kus ülikoolis uuritakse, kuidas aatomid liiguvad, ja sellest tuleb hiljem Nokia telefon! Kõikides muudes valdkondades kärbiti tublisti ja sellega aidati riik taas jalule.
Nii et siis Eesti aktsiad ikkagi tõusevad ja Soome omad langevad?
Nii mõnelgi lääneriigil on raskusi globaliseerumisega. Soomes on olnud tugevad mets, metall ja elektroonika aga nendes valdkondades on tootmine vähenenud.
Ühes oma kirjutises väitsid, et Põhjamaade ametiühingud on Eesti Nokia, sest nende tegevusest kurnatud ettevõtted kolivad oma tootmised Skandinaaviast Eestisse ja aitavad sellega siin tööpuudust vähendada ja majandust elavdada. Taanlaste Flexa, rootslaste Trelleborg ja Ericsson, soomlaste Incap – need on viimase aja näited.
Sellega on nüüd nii, et sellest ma ei räägi...
(Seppäneni tänavu märtsi lõpus Eesti ajakirjanduses ilmunud arvamuslugu tekitas Soome ametiühingutes tugeva vastukaja. Küsiti, kas Seppänen väljendab Elisa arvamust.)
Kuidas peaks Eesti oma soodsat olukorda ära kasutama?
Eesti peaks säilitama oma dünaamilisuse. Põhjamaad läbivad vaevaliselt üleminekut traditsionaalselt tööstuselt ja sellele üles ehitatud heaoluühiskonnalt globaalselt konkurentsivõimeliseks ühiskonnaks. “Käte ja jalgadega” töödele on tugev konkurents maakera teiselt poolelt. Eestil tasub selles protsessis tordist kirsid võtta.
Põhiline on see, et inimesi haritakse suundades, mis saavad tulevikus oluliseks. Soomes koolitatakse siiani hulganisti keevitajaid, olgugi et laevu ehitatakse juba ammu Hiinas ja Indias. Eestis reageeriti väga kiiresti mõne aasta tagusele üleskutsele, et rohkem IT-onusid oleks vaja. Nüüd tuleb neid aknast ja uksest. Meil pole mingeid probleeme leida hea tasemega spetsialiste.
Eestisse kolitakse Taanist madratsitehas, aga meie tahaks siin hoopis kõrgtehnoloogilist kraami toota.
Tallinnas Ericssoni tehases töötab kümneid kõrgetasemelisi insenere, ehkki see on toodangu kokkupanemise koht. Seal on palju tipptehnoloogiat ja rahvusvahelist juhtimiset. Seda, millest eestlased praktika ja kogemuste näol kasu saavad.
Kui palju võiks siin selle suure kolimise tulemusel töökohti tekkida?
Kolimise intensiivsus ei vähene kindlasti. Ühel hetkel tuleb vastu see, et tööjõud lõpeb otsa, nagu on Eestis juba korra juhtunud.
Üks pehme mööbli tootja oli 2006-2007 oma siinset tehast kolimas Valgevenesse, Ukrainasse või Venemaale. Mitte hinna pärast, vaid sellepärast, et inimesi polnud saada. Majandussurutis päästis tema siinse äri. Nüüd on tal jälle töötajaid. Aga ta kardab, et 3-4 aasta pärast on ta taas sama probleemi ees. Ühel hetkel on Eestis 25 000 töötut ja siis on juba tegelikult tööjõupuudus.
Kas masu on sind kokku hoidma pannud?
Vastupidi. Olen viimasel kahel aastal palju rohkem oma koju panustanud kui varem. Tegin remonti, ootasin meelega, kuni “kuum” aeg üle läheb.
Sest nüüd on soodsam?
Mitte ainult. Nüüd leidub töömehi, kes asja kaine peaga ette võtavad. Mul on kodus viltused laed. Mäletan, et 2006 küsisin ühelt töömehelt, kas ta on nõus plaatimise ette võtma. Tema: ei tea... põlved jäävad haigeks...
Mida euro Eestile toob?
Kui kapital teeb valikuid ja Eestis on käibel “väike valuuta” kroon, siis devalvatsioonioht on sinna sisse kirjutatud. Ma ei usu, et euro tooks Eestisse mõne investeeringu Brasiiliast. Aga kui toob, siis pigem Eestisse kui Lätti või Leetu.
Mobiilikõned on praegu 30 protsenti soodsamad kui 2008. aastal
? Seppänen ütleb, et kõigi mobiilioperaatorite käive on vähenenud, samas mahud kasvanud. Seetõttu on kõneminuti keskmine hind Eestis vähenenud kahe aastaga 30 protsenti.
? Elisa juht väidab, et firma on võtnud ühendust nii suurklientide kui ka eraklientidega, soovitades paketivahetust, et nad ei peaks liiga palju maksma. “Eesti on hinnatundlik – oled kallis, oled audis,” leiab ta.
? Ta ütleb, et Eestis, Soomes ja Rootsis on maailma parima kvaliteediga mobiilivõrgud, kus häirete osakaal on väike. Põhjuseks on väike kasutajate tihedus võrreldes näiteks Londoni või Rio de Janeiroga.
? Küsimusele, kuidas suhtub ise Nokiat kasutav Seppänen iPhone’i (mida Elisa ei müü) ja Apple’i edusse, ütleb mees, et ta “ei saa ameti tõttu selles küsimuses seisukohta võtta”.
? Elisa suur koostööpartner Nokia müüb kümme korda rohkem telefone kui Apple, aga Apple teenib ühe telefoni pealt sada korda rohkem kui Nokia. Samas on Nokia globaalne turuosa 35 protsenti, Apple’il kaduvväike.
