09.05.2008, 00:00
Eesti pääses kümnete miljonite tagastamisest
Riik vältis vaevu suurt tagasimakset rikkumiste eest, mis avastati eurotoetusega tööhõiveprojektides. Õnneks mõtles Brüssel 40-90 miljoni kroonise nõude asjus ümber.
Tänavu 17. aprillil arutas Andrus Ansipi valitsuskabinet Stenbocki majas
Euroopa Liidu toetusraha kasutamise seisu. Niigi kehval taustal, jahenenud
majanduse ja 2008. aasta eelarve kärpimise peale kandis rahandusminister
Ivari Padar ette, et ka Euroopast lubatud miljardite kroonide kasutamisel oleme
graafikust maas.
Juba mullu novembris potsatas kolme Eesti
ministeeriumi kantslerite ja Eesti Brüsseli esinduse rahandusatašee
postkastidesse hoiatav läkitus. ELi kõrge ametnik Michele
Pasca-Raymondo kirjutas, et tema alluvad näevad Eesti ettevalmistuses
euroraha ärakulutamiseks “stagnatsiooni”.
Mahajäämus projektide ettevalmistamisel ulatub ka praegu kuudesse
ja pole võimatu, et sadade miljonite ulatuses abiraha Eesti majandusse
jääbki tulemata. “Meil on raha leti peal ja me ei suuda seda
raha sealt võtta,” pahandas peaminister Ansip pärast
kabinetiarutelu.
Esialgu päästis informeeritus
Valitsusjuht mainis oma jutus ära, et kõige
suuremad jamad on Eestil siiani olnud rahaga rubriigist “võrdsed
võimalused tööturul”, mida käsutab Maret Maripuu
sotsiaalministeerium.
“Sealt on tulnud kõige rohkem
seniseid rikkumismenetlusi ja perspektiivid on endiselt suhteliselt
hägused.”
Tegelik pilt on veelgi kriitilisem. Ansip ei
maininud, et just hulgaliste segaduste tõttu Eesti
tööpuudusega võitlemiseks määratud Euroopa
Sotsiaalfondi raha kasutamisel pidi riik saama eurotoetuste esimese suurema
tagasilöögi. Vaid üle noatera õnnestus tänavu
aasta algul vältida ohtu, et Euroopa Komisjoni tööhõive
direktoraat eesotsas Nikolaus van der Pasiga nõuab
tööhõivetoetuste asjus “üldist tagasimakset”
suurusjärgus 10 kuni 25 protsenti kogusummast.
See olnuks
väga valus. Raha tagasi nõudmine tähendanuks riigikassale
umbkaudu 40–90 miljoni kroonist arvet kogu 373miljonilise meetme pealt.
Õnneks said Eesti ametnikud kavast haisu ninna enne, kui
Brüssel nõude ametlikult ära jõudis vormistada, ning
“meie poolel” läks korda tõendada, et Eesti on selle
valdkonna tugevalt kontrolli alla võtnud.
Mis jamad siis
tööhõiverahaga olid?
Näiteks on tuua juhtum,
kus Eesti ametnik jäi kohtus süüdi altkäemaksu ja pistise
võtmise eest. Tegu oli Tallinna Tööhõiveametis eri
kohtadel töötanud ja hiljem sotsiaalminister Jaak Aabi
nõunikuks hakanud Kaimo Oleskiga, kes tänavu veebruaris
prokuröriga kinnitatud kokkuleppe alusel sai karistuseks kolm aastat
tingimisi vangistust ja peab riigile tagasi maksma ligi pool miljonit krooni.
Rahandusministeeriumi andmetel hõlmasid tema kelmused ka Euroopa
Sotsiaalfondi projekte – Oleski abiga loodi teatud firmadele
konkureerimiseks eeliseid.
Teine Euroopa Sotsiaalfondi
kuritarvitamise juhtum puudutab Ida-Viru inimestele töökohtade
hankimist. Vähemalt 14 inimest said väljamõeldud skeemi alusel
Ida-Viru tööhõiveameti kaudu palgatoetusi, mida nad ilmselt
polnud õigustatud saama.
Poolelioleva uurimise tõttu
on täpsemad aruanded juhtunu kohta salastatud. Tööturuameti
andmetel puudutab Ida politseiprefektuuris algatatud kriminaalasi kokku kolme
projekti, neist kaht Narvas. Nende rahaline maht oli kokku üle 35 miljoni
krooni.
Arvestades, et nimetatud kolmes eurorahaprojektis oli
abisaajana kirjas üle 850 inimese, sai kurikaelte kätte langeda vaid
väike osa summast. Uurimine käib aga kelmuse paragrahvi järgi
juba 2006. aasta jaanuarist ja petuskeemi tõenda
mine on osutunud keeruliseks.
Tööpuudus juhtus olema liiga väike
Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri kt Kalle Killar
ütleb Ekspressile, et kuna Euroopa sotsiaalfondi
tööhõiveprojektid olid 2004. aastal esimesed, mis seoses ELiga
avanenud uutest võimalustest käivitusid, esines seal ka rohkem
kiirustamist ja läbimõtlematust. Ta hoiatab, et samu vigu ei tohi
läbi lasta nüüd Eestile kättesaadavate, märgatavalt
suuremate abisummade puhul. Tekkinud hirm ELi abisummade võimaliku
kasutamata jäämise pärast võib kaasa tuua projektide
vormistamise ülepeakaela, kuid rikkumiste eest hiljem Brüsselile raha
tagasi maksta oleks sama valus kui kohe ilma jääda.
Tööhõiveraha kättesaamine käis põhiliselt
2004–2006, ning tänavu on juba paduviimane aasta seda kasutada.
Pärast augustikuud sulgeb uksed isegi riigi tööturuametis
tegutsenud vastav osakond, jääb vaid paar inimest sabasid
lõpetama. Hetkel on 43 miljonit krooni veel “üle
jäämas” – s.t sellele tuleb kiirelt leida kasutus, mis
järgib Brüsseli reegleid.
Mitmed juba toetatud Eesti
tööhõiveprojektid osutusid liiga ülepaisutatuks.
Tegelikult pole selles midagi kummalist. 2004.–2006. aasta riikliku
arengukava koostamise ajal oli Eestis kümme
protsenti töötuid, tänavu märtsis oli see hulk alla
kolme protsendi. Töötatöölisi, keda Brüsseli rahaga
kursustel ümber õpetada, lihtsalt pole Eestis nii palju,
kui kava ette nägi.
Kogu eelnevale jutule õige
tausta andmiseks peab mainima, et perioodi 2004–2006 raha eest on ELi
abirahaga projekte Eestis heaks kiidetud peaaegu 11 000, tõsiseid
hädasid on suhteliselt vähestega neist. Seega on üldpilt pigem
nunnu.
Tähelepanuväärselt pole aga ajal, kus Eestis
ilmneb mahajäämus euroraha üleskorjamisega,
rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonnal juhatajat.
Põhjus on lihtne: endine välissuhete asekantsler Renaldo
Mändmets kolis tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni ja
tegeleb seal nüüd Bulgaariaga.
Senine osakonnajuhataja
Killar edutati aga asekantsleri kt-ks. Ka tema on muide töötanud
Euroopa Komisjonis.
Uut osakonnajuhatajat otsitakse konkursiga.
Jamad eurotoetustega
- 2008. aastal on juba avastatud 31 reeglite rikkumist, neist tervelt 29 on seotud Euroopa sotsiaalfondi (ESF) rahaga aastatel 2004–2006.
- Tänavu veebruaris mõistis Harju maakohus kolmeks aastaks tingimisi vangi endise ametniku Kaimo Oleski altkäemaksu ja pistise võtmise eest, süüdistus oli seotud ESF rahaga.
- Kolme Tööturuameti ESF projektiga seoses uurib politsei juba 2006. aastast peale kelmusekahtlust.