Juba mullu novembris potsatas kolme Eesti ministeeriumi kantslerite ja Eesti Brüsseli esinduse rahandusatašee postkastidesse hoiatav läkitus. ELi kõrge ametnik Michele Pasca-­Raymondo kirjutas, et tema alluvad näevad Eesti ettevalmistuses euroraha ärakulutamiseks “stagnatsiooni”.


Mahajäämus projektide ettevalmistamisel ulatub ka praegu kuudesse ja pole võimatu, et sadade miljonite ulatuses abiraha Eesti majandusse jääbki tulemata. “Meil on raha leti peal ja me ei suuda seda raha sealt võtta,” pahandas peaminister Ansip pärast kabinetiarutelu.


Esialgu päästis informeeritus


Valitsusjuht mainis oma jutus ära, et kõige suuremad jamad on Eestil siiani olnud rahaga rubriigist “võrdsed võimalused tööturul”, mida käsutab Maret Maripuu sotsiaalministeerium.


“Sealt on tulnud kõige rohkem seniseid rikkumismenetlusi ja perspektiivid on endiselt suhteliselt hägused.”


Tegelik pilt on veelgi kriitilisem. Ansip ei maininud, et just hulgaliste segaduste tõttu Eesti tööpuudusega võitlemiseks määratud Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamisel pidi riik saama eurotoetuste esimese suurema tagasilöögi. Vaid üle noatera õnnestus tänavu aasta algul vältida ohtu, et Euroopa Komisjoni tööhõive direktoraat eesotsas Nikolaus van der Pasiga nõuab tööhõivetoetuste asjus “üldist tagasimakset” suurusjärgus 10 kuni 25 protsenti kogusummast.


See olnuks väga valus. Raha tagasi nõudmine tähendanuks riigikassale umbkaudu 40–90 miljoni kroonist arvet kogu 373miljonilise meetme pealt.


Õnneks said Eesti ametnikud kavast haisu ninna enne, kui Brüssel nõude ametlikult ära jõudis vormistada, ning “meie poolel” läks korda tõendada, et Eesti on selle valdkonna tugevalt kontrolli alla võtnud.


Mis jamad siis tööhõiverahaga olid?


Näiteks on tuua juhtum, kus Eesti ametnik jäi kohtus süüdi altkäemaksu ja pistise võtmise eest. Tegu oli Tallinna Tööhõiveametis eri kohtadel töötanud ja hiljem sotsiaalminister Jaak Aabi nõunikuks hakanud Kaimo Oleskiga, kes tänavu veebruaris prokuröriga kinnitatud kokkuleppe alusel sai karistuseks kolm aastat tingimisi vangistust ja peab riigile tagasi maksma ligi pool miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmetel hõlmasid tema kelmused ka Euroopa Sotsiaalfondi projekte – Oleski abiga loodi teatud firmadele konkureerimiseks eeliseid.


Teine Euroopa Sotsiaalfondi kuritarvitamise juhtum puudutab Ida-Viru inimestele töökohtade hankimist. Vähemalt 14 inimest said väljamõeldud skeemi alusel Ida-Viru tööhõiveameti kaudu palgatoetusi, mida nad ilmselt polnud õigustatud saama.


Poolelioleva uurimise tõttu on täpsemad aruanded juhtunu kohta salastatud. Tööturuameti andmetel puudutab Ida politseiprefektuuris algatatud kriminaalasi kokku kolme projekti, neist kaht Narvas. Nende rahaline maht oli kokku üle 35 miljoni krooni.


Arvestades, et nimetatud kolmes eurorahaprojektis oli abisaajana kirjas üle 850 inimese, sai kurikaelte kätte langeda vaid väike osa summast. Uurimine käib aga kelmuse paragrahvi järgi juba 2006. aasta jaanuarist ja petuskeemi tõenda mine on osutunud keeruliseks.


Tööpuudus juhtus olema liiga väike


Rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri kt Kalle Killar ütleb Ekspressile, et kuna Euroopa sotsiaalfondi tööhõiveprojektid olid 2004. aastal esimesed, mis seoses ELiga avanenud uutest võimalustest käivitusid, esines seal ka rohkem kiirustamist ja läbimõtlematust. Ta hoiatab, et samu vigu ei tohi läbi lasta nüüd Eestile kättesaadavate, märgatavalt suuremate abisummade puhul. Tekkinud hirm ELi abisummade võimaliku kasutamata jäämise pärast võib kaasa tuua projektide vormistamise ülepeakaela, kuid rikkumiste eest hiljem Brüsselile raha tagasi maksta oleks sama valus kui kohe ilma jääda.


Tööhõiveraha kättesaamine käis põhiliselt 2004–2006, ning tänavu on juba paduviimane aasta seda kasutada. Pärast augustikuud sulgeb uksed isegi riigi tööturuametis tegutsenud vastav osakond, jääb vaid paar inimest sabasid lõpetama. Hetkel on 43 miljonit krooni veel “üle jäämas” – s.t sellele tuleb kiirelt leida kasutus, mis järgib Brüsseli reegleid.


Mitmed juba toetatud Eesti tööhõiveprojektid osutusid liiga ülepaisutatuks. Tegelikult pole selles midagi kummalist. 2004.–2006. aasta riikliku arengukava koostamise ajal oli Eestis kümme protsenti töötuid, tänavu märtsis oli see hulk alla kolme protsendi. Töötatöölisi, keda Brüsseli rahaga kursustel ümber õpetada, lihtsalt pole Eestis nii palju, kui kava ette nägi.


Kogu eelnevale jutule õige tausta andmiseks peab mainima, et perioodi 2004–2006 raha eest on ELi abirahaga projekte Eestis heaks kiidetud peaaegu 11 000, tõsiseid hädasid on suhteliselt vähestega neist. Seega on üldpilt pigem nunnu.


Tähelepanuväärselt pole aga ajal, kus Eestis ilmneb mahajäämus euroraha üleskorjamisega, rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonnal juhatajat. Põhjus on lihtne: endine välissuhete asekantsler Renaldo Mändmets kolis tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni ja tegeleb seal nüüd Bulgaariaga.


Senine osakonnajuhataja Killar edutati aga asekantsleri kt-ks. Ka tema on muide töötanud Euroopa Komisjonis.


Uut osakonnajuhatajat otsitakse konkursiga.
Jamad eurotoetustega

  • 2008. aastal on juba avastatud 31 reeglite rikkumist, neist tervelt 29 on seotud Euroopa sotsiaalfondi (ESF) rahaga aastatel 2004–2006.

  • Tänavu veebruaris mõistis Harju maakohus kolmeks aastaks tingimisi vangi endise ametniku Kaimo Oleski altkäemaksu ja pistise võtmise eest, süüdistus oli seotud ESF rahaga.

  • Kolme Tööturuameti ESF projektiga seoses uurib politsei juba 2006. aastast peale kelmusekahtlust.

Allikad: Harju maakohus, Rahandusministeeriumi ülevaade välisvahendite kasutamisest 31.3.2008.