Eesti Panga kuldmüntide odavmüük
Üldjuhul unine Eesti Panga muuseum kihas läinud nädala lõpus nagu ostukeskus “hullude päevade” ajal. Kümned inimesed seisid pikas sabas, et soetada soodsat kaupa. Neid ei meelitanud kohale odav tualettpaber või hambapasta, vaid 24karaadine kuldmünt. “Olukord meenutas nõukogude aega, kui müügile paisati mõni defitsiitne kaup,” räägib paar münti osta soovinud Meelis Voitk.
Reedel püstitati omalaadne rekord – ühe päevaga müüdi 1010 kuldraha kokku 3,5 miljoni krooni eest ja kaup lõppes ajutiselt otsa. Tavatu ostupalaviku taga on möödunud nädala lõpus maailmaturul ülikõrgele tõusnud kulla hind (mõneks ajaks purustati ajalooline 1000 euro piir untsi kohta). Seetõttu tekkis olukord, kus Eesti Panga kuldmünt oli oluliselt odavam kui selles sisalduva väärismetalli hind.
Konkreetselt on jutt 2009. aastal välja lastud laulu- ja tantsupeole pühendatud 100kroonise nominaaliga meenemündist, mis kaalub 7,78 grammi ja on vermitud 24karaadisest kullast. Eesti Panga muuseumis oli mündi hind 3500 krooni, kui samal ajal maksti näiteks firma Tavid kokkuostus mõnesaja meetri kaugusel sama koguse kulla eest 3675 krooni.
Ilmselt taipasid paljud nutikad, et lühikese jalutuskäiguga teenib kena profiidi. “Järjekorras oli härrasmehi, kes ostsid hulgi münte kokku. Kaks härrat ostsid 140 münti, tasudes sularahas. Mündid viidi ära ja mõne aja pärast olid nad tagasi järjekorras,” kirjeldab pealtnägija Voitk. “Teine härra ostis 200 münti, mis kokku maksid 700 000 krooni. Tasumine toimus sularahas, mille härra oli kaasa võtnud Prisma kilekotis.”
On selge, et kollektsionäär ei osta 700 000 krooni eest 200 ühesugust münti. Aga kui see partii Tavidi kokkuostus maha müüdi, oli vaheltkasu ligi 35 000 krooni. Kena teenistus seda enam, et äri käis sularahas ja väljaspool maksuameti vaatevälja. “Me märkasime, et Eesti Pank müüs kuldmünte odavamalt kui metalli hind,” kinnitab AS Tavidi nõukogu liige Jüri Martin, kuid jätab klientide konfidentsiaalsusele viidates kinnitamata, kas mündid toodi neile.
“Loomulikult teeme enam kui 100 000 krooniste ostude puhul ka avaldused rahapesu andmekaitsebüroole,” ütleb keskpanga kõneisik Viljar Rääsk. Tema sõnul osteti reedel nii palju laulupeomünte, et neid tuli laost juurde tellida ja uuesti sai neid alles sel kolmapäeval. “Laulupeomünte on veel järel, aga küsimus on, kui kauaks,” tõdeb Rääsk.
Ilmselgelt pole keskpank võimeline piisavalt kiiresti hindu maailmaturu hinna järgi korrigeerima, leiab Ekspressi konsulteerinud numismaatik. “Kas nad on nii rikkad, et võivad seda teha? Või nad üldse ei jälgi, mis toimub?” küsib nimetuks jääda sooviv kollektsionäär. “See on kuritegelik rahva raha raiskamine.”
Tavapäraselt maksab autentsussertifikaadiga ja pakendatud suveniirmünt 20 protsenti rohkem kui selles sisalduv väärismetall. Ometi on see kollektsionääride sõnul lühikese aja sees juba teine kurioosne juhtum, kui Eesti Panga meenemünt maksab alla metalli hinna.
“Eesti Pank paneb meenemüntide hinnad paika pikalt enne nende müüki toomist,” selgitab Viljar Rääsk, kelle kinnitusel teenitakse meenemüntide müügist siiski kasumit.
