Punane tippametnik: Elmar Matt oli Eesti NSVs mõjukas mees.

“Onu või vanaonu,” kirjeldab Mattide sugulust komisjoni esimees Rainer Vakra. Kust ta seda aga teab?

Sellele küsimusele ei oska Vakra vastata: “Hmm, huvitav küsimus.” Ta arvab, et luges seda mõnest ajaleheartiklist. Väide Mattide sugulusest on tõepoolest ilmunud nii Ekspressis, Päevalehes kui Delfis.

Uurimiskomisjoni koosolekutel on Elmarist korduvalt räägitud, kuid mitte tema endaga. Vakral on sellest kahju.

Nimelt suri 80aastane Elmar tänavu 17. märtsil, viis päeva pärast uurimiskomisjoni moodustamist.

Keskerakondlane Max Kaur peab just Elmarit VEB Fondi afääri võtmetegelaseks, kes viis oma noore sugulase Aleksandri kokku Eesti Panga juhtidega.

Vakra mainib, et mõned komisjonis küsitletud tunnistajad on pidanud Elmari isikut seevastu ületähtsustatuks ja müstifitseerituks.

Milline neist versioonidest vastab tõele? Ekspress võttis ühendust Elmari tütre Sirje Kabraliga. Naine ütleb, et VEB Fondiga seotud Aleksander Matt on temale täiesti võõras inimene. “Ta ei ole meie sugulane,” kinnitab proua Kabral.

Aleksander ise lausub Elmari kohta sedasama: “Mul ei ole selle inimesega mingit pistmist. Ei ole iialgi näinud ega tea temast midagi.”

Pärast mehe surma on ajakirjandus kirjutanud Elmarist kui Eesti Panga rahalaboratooriumi juhatajast. Tegelikult oli ta 1990–1992 Eesti Panga direktor, tänases mõttes haldusjuht. “Vastutas selle eest, et füüsiliselt ja tehniliselt pank toimiks,” selgitab panga pressiesindaja Viljar Rääsk.

Ka Siim Kallase poolt ellu viidud rahareformi ajal töötas Elmar panga direktorina, alles seejärel sai temast rahalaboratooriumi juhataja. “Väga pedantne ja korralik tööinimene,” meenutas Kallas Päevalehe veergudel.

Elmari varasem karjäär oli samuti silmapaistev. 1970ndatel töötas ta Eesti kompartei juhi Johannes Käbini abina. 1980ndatel aga Bruno Sauli juhitud Eesti NSV ministrite nõukogu asjadevalitsejana.