Edetabelite koostamine ja pingeritta seadmine on alati väga riskantne ettevõtmine. Keegi ei taha, et tema eksamitulemusi – kui need pole just enneolematult head – kuulutataks laiemale avalikkusele. Nii riigieksamite sooritamisel kui ka ülikoolide sisseastumiskatsetel varjuvad õppurid salapäraste numbrikombinatsioonide taha. Koolide kaupa siiski tulemusi mõõdetakse ja Ekspress uuris Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse koostatud möödunud aasta riigieksamite tulemuste keskmiste tabelit.

Põhinoosi võtavad ikka vanad tuntud "eliitkoolid", mille edumaad ähvardab küll haridusminister Toivo Maimetsa kava keelustada koolide vastuvõtukatsed. Juba mitmendat aastat teeb teistele pika puuga ära Tallinna Prantsuse Lütseum.

Kümne seas on kaks vene õppekeelega ja kolm reaalkallakuga kooli. Vanade Tartu rivaalide Hugo Treffneri ja Miina Härma rebimises on sedakorda peale jäänud viimane. Tõeliste eksamifännide tiitel läheb aga just Treffneri kooli lõpetajatele. Vaid gümnaasiumiklasse õpetava kooli 173 lõpetajat tegid kamba peale tervelt 802 eksamit.

Iga õpilane vuhtis mullu kevadel teha seega ligi viis eksamit. Kohustuslik on sooritada vähemalt kolm riigieksamit, kuid keegi ei keela ära teha ka kõik 14. 

Koolide pingereas on ka mõned ootamatused. Üheksandale kohale on jõuliste hiidude sekka eksinud Tallinna Balletikool, kus lõpetas mullu vaid tosin värsket balletiartisti.

Parima erakoolina platseerus kaheksandale kohale Vladimir Kornijenko kool, Tallinnas Vana-Lasnamäel asuv väike venekeelne kool. Erakoolide seas kahtlemata nimekaima, Rocca al Mare Kooli, leiame alles 32. kohalt.

Tublima maakoolina on esikümne lõpus Nõo Reaalgümnaasium. Järgmise maakoolina leiame 27. kohalt Lüganuse Keskkooli, vaid kahe kohaga jääb maha Haljala Gümnaasium.

Erialade kaupa edetabelite koostamist riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ei tee. Ekspress tegi seda ise. Selles tabelis tuleb paraku veel enam välja juhtumeid, kus kool saanud tabelis kõrge koha vaid tänu ühele-kahele helgele peale. Kahtlemata on nende saavutus kiiduväärt, kuid ebavõrdne koolide suhtes, kus mitmekümne või koguni -saja sooritaja kohta saadi keskmisest oluliselt kõvem tulemus.

Nii ajaloos, bioloogias, füüsikas, geograafias, keemias, matemaatikas, saksa keeles, prantsuse keeles kui ka vene kirjandi ja keeleeksamis võttis esikoha kool, kus vastavat eksamit sooritaski vaid üks noor geenius. Vaid inglise keeles võib tunnistada Tallinna Inglise Kolledži ja emakeele kirjandis Tartu Miina Härma Gümnaasiumi kogu seltskonna ühise pingutuse tulemusel välja teenitud üleolekut.

TIPP-10 koolid (numbrid näitavad eksamisooritajate arvu ja keskmist puhktisummat (ümardatult)):

1. Tallinna Prantsuse Lütseum (294/82)

2. Tallinna Reaalkool (532/81) – 1881. aastal saksakeelse koolina alustanud ja vahepeal venekeelseks läinud Reaalkool hakkas eesti keelt õpetama veerand sajandit hiljem. Seltskond gümnasiste läks vabatahtlikuna Vabadussõtta ja nende mälestuseks püstitati hiljem kooli juurde mälestussammas. Nõukogude ajal kandis Tallinna 2. Keskkooli nime. Koolirahvas kutsub isekeskis end realistideks, mis on lisaks nende tugevale reaalainete tundmisele saanud väljundi ka selles, et paljud kooli vilistlased töötavad juhtivatel ametikohtadel, kus tugev reaalsustaju on kahtlemata vältimatu omadus. Samas on lõpetajate hulgas ka palju kultuuriinimesi, näiteks helilooja Veljo Tormis ja poeet Paul-Eerik Rummo. Kooli logoga sõrmus on ülikooli korporatsioonide sümboolika kõrval ilmselt Eesti haridusmaastiku tuntuim sümbol.

3. Miina Härma Gümnaasium (461/80) – ajaloost tuntud kui Eesti esimene eesti õppekeelega kool, alustas 1906. Nime sai esimese vabariigi ajal koolis tosin aastat muusikaõpetajana töötanud helilooja Miina Härma järgi. Nõukogude ajal kandis nime Tartu 2. Keskkool. Sel perioodil lõpetanutest on tulnud palju kultuuritegelasi, teadlasi ja ärijuhte. Tuntuim paar pinginaabreid on näiteks ärimehed Marcel Vichmann ja Tiit Pruuli.

4. Hugo Treffneri Gümnaasium (802/80) – 1884. aastal avas koolipapa Hugo Treffner Tartus Emajõe kaldal omanimelise saksakeelse poistekooli. Kooli esimene õppehoone hävis küll Teises maailmasõjas, kuid juba enne koliti praegusesse majja Tartu vanalinna südames, kus tegutses terve nõukogude aja Tartu 1. Keskkooli nime all. 1998. aastast tegutseb kool vaid kolmeklassilise gümnaasiumina. Sama aasta lõpus tabas ajaloolist koolihoonet suur tulekahju, remont lõppes alles kahe aasta eest. Ainuüksi kuulsamate vilistlaste loetelu koosneb sadadest nimedest. Toome neist välja vaid mõned: kirjanikud Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare ja Jaan Kaplinski, Eesti Panga president Vahur Kraft, kunstnikud Jaan KoortAdamson-Eric ja Olev Subbi ning teadlased Johannes Voldemar VeskiMart Elango ja Rein Zupping.

5. Tallinna Inglise Kolledž  (279/80) – asutati Tallinna 7. Keskkooli nime all 1940. aastal ning tõusis inglise keele süvaõppega koolina kiiresti üheks elitaarsemaks õppeasutuseks. 1996. aastal vabastati ajalooliselt Prantsuse Lütseumile kuulunud maja Hariduse tänaval ja koliti Vabaduse väljaku serva ühte Eesti esimesse euroremonditud koolihoonesse. Üks Hansapanga asutajatest Jüri Mõis on öelnud, et kadestab oma endist kolleegi Hannes Tamjärve, kel kujunes juba koolipõlvest 7. keskkoolis võrgustik sõpru, teiste seas Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik. 

6. Tallinna Humanitaargümnaasium (460/79) – kõige kõrgemal kohal olev vene õppekeelega kool. Esikümne kõige uuem kool, asutati Tallinna 26. Keskkooli nime all alles 1963. aastal. Venekeelseks muutus kolm aastat hiljem. Keskendub eesti ja inglise keele süvaõppele.

7. Kadrioru Saksa Gümnaasium (179/77) – tegutseb 1960. aastast, alguses kandis all-linna 42. Keskkooli nime. Üsna algusest peale olnud saksa keele süvaõppega. Tegi 1970ndatel aastatel aktiivset koostööd sõpruskoolidega tollasel Ida-Saksamaal. Hiljem on koolidevahelist koostööd laiendatud ka teistesse riikidesse.

8. Vladimir Kornienko Eragümnaasium (61/76) - tabelis kõrgeimal kohal olev erakool. Koolidirektor Vladimir Kornienko asutas omanimelise kooli juba 14 aastat tagasi ehk mitu aastat varem kui Hannes Tamjärv oma kooli Rocca al Maresse. Erakool paneb peamiselt rõhku keeleõppele. Kooli õppekeel on vene keel, kuid lõpetajad peavad oskama eesti keelt kõrgtasemel. Lisaks õpetatakse maast madalast inglise ning 7. klassist alates ka saksa keelt. Möödunud kevadel saigi kool esimesed kümme lõpetajat. Kokku õpib koolis 200 õpilast. Klassid on väikesed, mitte üle 20 õpilase. Õpilased on edukalt osalenud reaalainete olümpiaadidel, võitnud ka kirjandikonkursi. Olgugi erakool, ei pääse siia õppima just igaüks. Kooli sisse saamiseks on katsed inglise, eesti ja vene keeles ning matemaatikas.

9. Tallinna Balletikool (10/76) – tabeli ainus kutsekool. Kutsekooli õpilased ei ole kohustatud riigieksameid tegema. Vaid venekeelsed õpilased peavad tegema riigikeele eksami, selles oli balletikooli seitsme sooritaja keskmine skoor 81 punkti.

Balletiartistiks õppida soovijad lähevad kooli viiendasse klassi ning teevad üheksa aastat õppimise kõrvalt tõsist trenni. Põhikooli osas toimub õpetamine nii eesti kui ka vene keeles, keskkoolis pannakse kõik kokku eestikeelsesse rühma. Juba põhikooli algusest on õpilastel võimalus saada praktikat Estonia teatri balletietendustel.

10. Nõo Reaalgümnaasium (473/76) – üks kolmest koolist, mille kulud katab täielikult riik. Sarnaselt Hugo Treffneri Gümnaasiumile tegutsevad reaalkallakuga Nõo koolis vaid gümnaasiumklassid, samas majas asub küll ka Nõo Põhikool. Valdav enamik üle 250 õpilasest on kokku tulnud mujalt Eestist ja elab kooli juures internaadis. Teeninduspiirkonnata koolide seas oli Nõo õpilaste tulemus Eesti parim matemaatikas, füüsikas paremuselt teine.