ÕPPETUNNID KOROONAVIIRUSEST RÄSITUD HIINAS: Professor Gao Yuning annab Tsinghua Ülikoolis veebiloengut. Foto: Greg Baker/Scanpix

15aastane Eesti noormees Magnus* peaks praegu Pekingis koolis käima. Ta läks hiina- ja ingliskeelsesse ­kooli õppima stipendiumi kaudu. „See on väga hea kool!“ põhjendab ta valikut. Isa juba elas seal, seega polnud kolimine raske. Aga juba mõnda aega osaleb ta õppetöös hoopis 6000 km kauguselt Tallinnast. Kõiges on süüdi uus koroonaviirus.

Jaanuari keskpaigas nautis Magnus Hiina uusaasta koolivaheaega nagu teised õpilased. Vanemadki sõitsid puhkama. Siis jõudis Pekingisse uudis, et uus tundmatu viirus, mis Kesk-Hiinas jõuliselt levib, on jõudnud linna, mis asub Pekingist paari sõidutunni kaugusel.

„Alguses ei juhtunud midagi erilist – poed olid ikka lahti, elu tavaline,“ meenutab Magnus. Napilt enne vaheaja lõppu otsustas kool puhkust pikendada. Siis registreeriti Pekingis esimene uue koroonaviiruse juhtum ning kool lükati edasi suisa kolm nädalat.

Vanemad otsisid Magnusele esimest võimalust Eestisse, vanavanemate juurde tulla. Lennufirmad hakkasid väljumisi tühistama. „Minu lend oli vist üks viimaseid lende sealt. Ma ei teadnud päris lõpuni, kas see ikka toimub. Oli õnnelik juhus!“

Iga päev vaatab Magnus, millistele ainetele ta sel päeval keskenduma peaks, laadib alla õpetaja antud juhised, loeb, kirjutab, arvutab ja saadab siis valmis kodutöö kontrollimiseks veebi teel tagasi.

Nii lendasid ka tema klassikaaslased üle ilma laiali. Kohalikud jäid koju, Pekingisse. Peking ei ole küll karantiinis nagu haiguse epitsenter Wuhan või mõned Põhja-Itaalia linnad, kuid tavapärane elu on halvatud. Taksot tellida ei saa, jõusaalid, riidepoed, meelelahutusasutused on suletud, vaid mõned toidupoed on avatud. 22miljonilise elanikkonnaga linna tänavad on tavatult tühjad.

Inimesed lahutavad meelt arvutimängude, raamatutega. „Minu klassist pole vist keegi haigestunud,“ jagab Magnus värskemat infot.

Selleks, et õppeaasta täitsa lörri ei läheks, alustas Magnuse kool kaugõppega. See käib interneti teel. Iga päev vaatab Magnus, millistele ainetele ta sel päeval keskenduma peaks, laadib alla õpetaja antud juhised, loeb, kirjutab, arvutab ja saadab siis valmis kodutöö kontrollimiseks üle veebi tagasi.

Kohalikud õpilased saavad osa võtta ka lühikestest Skype’i-loengutest. Magnuse jaoks on see aga kell 3 hommikul, ta eelistab siis magada.

„Mis meie kooliaastast edasi saab, pole veel räägitud.“ Ebamugavust ja ärevust tekitabki teadmatus. Tema vanemad ei pääse aga puhkusesaarelt tagasi, nad ootavad hetke, kui saaks Hiinasse naasta. „Tahaksin rutiini tagasi,“ nendib Magnus. Tal oli plaanis kevadel teha sisseastumiskatseid USA kooli, kuid seegi on teadmata ajani edasi lükatud. Vähemalt saab ta Eestis oma endise võistkonna juures korvpallitrennis käia.

Korra viiruse saabumise ärevuse Pekingis üle elanud, vaatab Magnus Eesti uudiseid teise pilguga: pole vaja nii palju muretseda, uudistes kõlab asi hullemalt, kui on.

* Nimi pere palvel muudetud.