Jutt käib 200 miljoni dollari suurusest salabisnisest, kus Kolumbia mässulised ostsid 25 000 tulirelva (sh Kalašnikovi automaadid), 1200 granaadiheitjat, lasersihikuid ja muid relvi. Relvad toimetati Minski lähedal asuvalt Matšulištši sõjaväelennuväljalt startinud transpordilennukiga Il-76M Araabia Ühend­emiraatidesse (vahemaandumine Bulgaarias). Seal laaditi last ümber ja lennutati Sudaani, kust viidi omakorda üle ookeani Venezuelasse.

Kolumbia sissiühing FARC tasus relvade eest osalt sularahas ja osalt uimastitega, mis toimetati Valgevenesse sama lennukiga. Rahakonteiner toodi tšarterreisiga kahele Eesti firmale, kes summad Leedu Snoras Panga kaudu “ära pesid”. Kõnealuseid firmasid juhtisid Eestis hästi tuntud rahvuslikud poliitikud.

Snorasest liikus raha edasi Šveitsi, kus teda keerutati mitme sealse panga vahel. Lõpuks läks raha ühe suure laevaehitusfirma ostmiseks.

Kokaiini vedas kuritegelik jõuk Läti kaudu “juur- ja puuviljade” sildi all meritsi Peterburi. Lätti toimetamiseks vajaliku “augu” organiseerisid neli ettevõtjat, sealhulgas ühe Lätis resideerinud suursaadiku miljonärist poeg. Jõugu juht oli nendega intiimsuhetes, tegemist oli nn geieliidiga.

Kuigi lugu on suurem kui elu ise, jätab ta esmapilgul tõese mulje, sest on jutustatud kohati väga detailirohkelt, sisaldades muuhulgas mitmete palmisaarte kompaniide nimesid ja isegi peakangelase pangakonto numbrit ühes Šveitsi privaatpangas.

Tegemist on väljamõeldisega, osaga Dmitri Vasiltšuki veebijutustusest. Huvilised saavad asjaga lähemalt tutvuda aadressil d-vasilchuk.livejournal.com/7632.html.