26.04.2007, 00:00
Eesti Post kukkus kahjumisse
Eesti Post lõpetas möödunud majandusaasta ligi 20 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Postifirma tegevjuht Hans Teiv ütleb, et ei saa kahjumit
kommenteerida, sest sel reedel toimub firma nõukogu koosolek ja tema ei
taha, et nõukogu liikmed firma tulemustest Ekspressist loevad.
Postifirma nõukogu esimees Jüri Ehasalu ütles veel detsembris, et kahjumiga aasta ei lõpe. Täna tunnistab ta siiski 20miljonilist miinust. Ehasalul on etteheiteid Eesti Posti juhatusele kulude ebapiisava kontrolli ning majandusliku analüüsi kvaliteedi kohta. Teadmine mullusest kahjumist jõudis nõukoguni alles tänavu veebruaris. Enne seda oli firma juhatus kinnitanud 1,5–2 miljoni kroonist kasumikurssi. “Õigeaegse ja usaldusväärse info saamisel oleks nõukogu rakendanud reserve ja kahjum oleks kindlalt jäänud tulemata,” ütleb Ehasalu.
Postiljonide palgad tõusid firma tuludest kiiremini
Mõistmaks kahjumi põhjusi ei pea olema majandusteadlane. Ajal, mil majandus kasvas kümmekond protsenti ning palgad 15 protsenti, ei õnnestunud firmal tõsta ühtki hinda ega teha märkimisväärseid edusamme kulude kärpimises. Küll aga tõusid töötajate palgad.
2006. aasta alguses hakkasid firma ligi tuhatkond kirjakandjat aina häälekamalt nurisema miinimumilähedase sissetuleku üle. Ametiühing saatis majandusminister Edgar Savisaarele ühe kirja teise järel ning too ei saanud valimiste lähenedes neile vastamata jätta. Tulemuseks oli nõukogu surve Peeter Raudsepa juhitavale Eesti Posti juhatusele ning ligi 30protsendiline palgatõus kirjakandjatele. Tänavu tõsteti kirjakandjate palku veel 17 protsendi võrra, sest oli oht, et ka pärast mullust palgatõusu jooksevad postiljonid firmast minema.
Tööjõud ja transport moodustavad 75 protsenti Eesti Posti kuludest. Kui kirjakandjad olid oma kauaoodatud palgatõusu mullu saanud, vaatas Raudsepp, et hea küll, kergitame kulusid, aga paneme 550 postkontorist sadakond ebaefektiivset kinni. Sellised, kus tehakse keskmiselt kuni üks (!) tehing päevas. Seda enam, et püsikulude kasvu pidurdamine oli firma 2006. aasta üks eesmärkidest. Seegi plaan paraku valimiste eel Savisaarele ei meeldinud. Tema arvas, et postiteenus peab olema igas maanurgas kättesaadav.
Raudsepp tahtis mullu läbi suruda hulga hädavajalikke hinnatõuse. Näiteks tõsta aastaid 4,4 krooni tasemel püsinud lihtkirja hinda 2006. aasta 1. juuliks 5,5 krooni peale. Hind 4,4 krooni püsib seitsmendat aastat muutumatuna. Samas on selle ajaga firma kulud mitmekordistunud.
Raudsepa plaan oli ka kergitada rahvusvahelise kirja ning postimüügiteenuse hinda. Viimane oli firmale igal aastal vähemalt paarkümmend miljonit krooni miinust toonud. Ent teinud õnnelikuks postimüügifirmad eesotsas Anttilaga. Anttila tegevjuht Tauno Tuula on Eesti Posti nõukogu liige.
Hindade korrigeerimiseks valmistati sideametile 2006. aasta esimesel poolaastal kokku viis taotlust. Amet lükkas need kõik tagasi, heites ette puudulikku kuluarvestust. Postifirma tõi nimelt taotlustes välja ettevõtte kulude kasvu prognoosi tulevikuks. 1. juulil 2006 rakendunud uus postiseadus lubas ettevõttel hinnataotlused esitada aga vaid juba tehtud reaalsete kulutuste baasilt. Niisiis järgmiste hinnatõusude aluseks saab olla vaid Eesti Posti 2006. aasta majandusaruanne, mille postifirma nõukogu aga alles homme kinnitab.
Tagatipuks oli majandusministeeriumi retoorika veel selline, et Eesti Post ei peagi kasumit teenima, vaid olema riigi regionaalpoliitiline instrument. Sellega sai Raudsepa mõõt lõplikult täis ning majandusinimesena oli talle juba varasuveks selge, et sügisel ta ameti maha paneb. Temaga koos lahkusid ka juhatuse liikmed Kalle Tarien ja Leon Jankelevitsh.
Sideamet pitsitab liiga kõvasti
Ehasalu sõnul pole Eesti Post oma hinnakujunduses vaba, vaid sõltub sideameti suvast. Samal ajal, kui teised firmad saavad ise otsustada, mis hinnaga, kellele, kui palju ja kui mitu korda nädalas saadetisi kannavad, peab Eesti Post sideametiga kooskõlastama isegi iga postkontori lahtioleku kellaajad ja muud pisiasjad. Erinevalt näiteks Soomest, kus kohalik regulaator jälgib vaid seda, et postifirma kasum ei tõuseks üle 10 protsendi.
Postifirma nõukogu esimees Jüri Ehasalu ütles veel detsembris, et kahjumiga aasta ei lõpe. Täna tunnistab ta siiski 20miljonilist miinust. Ehasalul on etteheiteid Eesti Posti juhatusele kulude ebapiisava kontrolli ning majandusliku analüüsi kvaliteedi kohta. Teadmine mullusest kahjumist jõudis nõukoguni alles tänavu veebruaris. Enne seda oli firma juhatus kinnitanud 1,5–2 miljoni kroonist kasumikurssi. “Õigeaegse ja usaldusväärse info saamisel oleks nõukogu rakendanud reserve ja kahjum oleks kindlalt jäänud tulemata,” ütleb Ehasalu.
Postiljonide palgad tõusid firma tuludest kiiremini
Mõistmaks kahjumi põhjusi ei pea olema majandusteadlane. Ajal, mil majandus kasvas kümmekond protsenti ning palgad 15 protsenti, ei õnnestunud firmal tõsta ühtki hinda ega teha märkimisväärseid edusamme kulude kärpimises. Küll aga tõusid töötajate palgad.
2006. aasta alguses hakkasid firma ligi tuhatkond kirjakandjat aina häälekamalt nurisema miinimumilähedase sissetuleku üle. Ametiühing saatis majandusminister Edgar Savisaarele ühe kirja teise järel ning too ei saanud valimiste lähenedes neile vastamata jätta. Tulemuseks oli nõukogu surve Peeter Raudsepa juhitavale Eesti Posti juhatusele ning ligi 30protsendiline palgatõus kirjakandjatele. Tänavu tõsteti kirjakandjate palku veel 17 protsendi võrra, sest oli oht, et ka pärast mullust palgatõusu jooksevad postiljonid firmast minema.
Tööjõud ja transport moodustavad 75 protsenti Eesti Posti kuludest. Kui kirjakandjad olid oma kauaoodatud palgatõusu mullu saanud, vaatas Raudsepp, et hea küll, kergitame kulusid, aga paneme 550 postkontorist sadakond ebaefektiivset kinni. Sellised, kus tehakse keskmiselt kuni üks (!) tehing päevas. Seda enam, et püsikulude kasvu pidurdamine oli firma 2006. aasta üks eesmärkidest. Seegi plaan paraku valimiste eel Savisaarele ei meeldinud. Tema arvas, et postiteenus peab olema igas maanurgas kättesaadav.
Raudsepp tahtis mullu läbi suruda hulga hädavajalikke hinnatõuse. Näiteks tõsta aastaid 4,4 krooni tasemel püsinud lihtkirja hinda 2006. aasta 1. juuliks 5,5 krooni peale. Hind 4,4 krooni püsib seitsmendat aastat muutumatuna. Samas on selle ajaga firma kulud mitmekordistunud.
Raudsepa plaan oli ka kergitada rahvusvahelise kirja ning postimüügiteenuse hinda. Viimane oli firmale igal aastal vähemalt paarkümmend miljonit krooni miinust toonud. Ent teinud õnnelikuks postimüügifirmad eesotsas Anttilaga. Anttila tegevjuht Tauno Tuula on Eesti Posti nõukogu liige.
Hindade korrigeerimiseks valmistati sideametile 2006. aasta esimesel poolaastal kokku viis taotlust. Amet lükkas need kõik tagasi, heites ette puudulikku kuluarvestust. Postifirma tõi nimelt taotlustes välja ettevõtte kulude kasvu prognoosi tulevikuks. 1. juulil 2006 rakendunud uus postiseadus lubas ettevõttel hinnataotlused esitada aga vaid juba tehtud reaalsete kulutuste baasilt. Niisiis järgmiste hinnatõusude aluseks saab olla vaid Eesti Posti 2006. aasta majandusaruanne, mille postifirma nõukogu aga alles homme kinnitab.
Tagatipuks oli majandusministeeriumi retoorika veel selline, et Eesti Post ei peagi kasumit teenima, vaid olema riigi regionaalpoliitiline instrument. Sellega sai Raudsepa mõõt lõplikult täis ning majandusinimesena oli talle juba varasuveks selge, et sügisel ta ameti maha paneb. Temaga koos lahkusid ka juhatuse liikmed Kalle Tarien ja Leon Jankelevitsh.
Sideamet pitsitab liiga kõvasti
Ehasalu sõnul pole Eesti Post oma hinnakujunduses vaba, vaid sõltub sideameti suvast. Samal ajal, kui teised firmad saavad ise otsustada, mis hinnaga, kellele, kui palju ja kui mitu korda nädalas saadetisi kannavad, peab Eesti Post sideametiga kooskõlastama isegi iga postkontori lahtioleku kellaajad ja muud pisiasjad. Erinevalt näiteks Soomest, kus kohalik regulaator jälgib vaid seda, et postifirma kasum ei tõuseks üle 10 protsendi.
“Sideamet on põhjendamatult suure koosseisuga asutus, mis ei tegele oma ülesannetega, vaid tahab kindlustada paljudele oma töötajatele Eesti Posti turjal muretut äraelamist ning mugavaid ametikohti pikkadeks aastateks,” leiab Ehasalu.
Postmark on Ehasalu sõnul firma põhitoode, aga sideamet ei ole lubanud selle hinda tõsta. “Eestis pole ühtki teist riiklikult reguleeritud tariifi, mis on seitse aastat samal tasemel olnud, olgu siis elekter, vesi, soojusenergia või midagi muud,” ütleb Ehasalu. Universaalne postiteenus, mida reguleerib sideamet, tõi Eesti Postile mullu koguni 38 miljonit krooni kahjumit. Muude tegevustega kogukahjum vähenes.
Kriitikat jagub
Ehasalul sideameti aadressil veel. Ehkki postiseadus andis mullu Eesti Postile
ainuõiguse kuni 50grammiste saadetiste laialitoimetamiseks, rikuvad
paljud teised firmad – näiteks D2D – Ehasalu sõnul
Tallinnas seda seadust, kandes laiali arveid ja kirju. “Selle
takistamiseks pole sideamet mitte midagi teinud,” kurdab Ehasalu.
Uus eesmärk: tänavu kasumisse
Eesti Post jõuab Ehasalu lootuse kohaselt jooksvasse kasumisse alates 1. juulist 2007. Selleks ajaks müüakse tema sõnul maha firmale kuuluv hoone Toompuiesteel, mille väärtuseks on hinnatud 28 miljonit krooni.
Sideameti peadirektor Ando Rehemaa ütleb, et tajus möödunud aastal Eesti Posti hinnakirja muutuste vajadust, ent hindu ei saa “labidaga” visata mingisse suvalisse kõrgusesse. Kõige alus peab olema täpne kuluarvestus, mille esitamisega Eesti Post mullu hakkama ei saanud. Postifirma kahjumi põhjusena toob ta Eesti dünaamilist ja kiiresti aranevat majanduskeskkonda, mis sõi firma napi kasumi ega võimaldanud kiireid muutusi kuludes ja tuludes.
Uus eesmärk: tänavu kasumisse
Eesti Post jõuab Ehasalu lootuse kohaselt jooksvasse kasumisse alates 1. juulist 2007. Selleks ajaks müüakse tema sõnul maha firmale kuuluv hoone Toompuiesteel, mille väärtuseks on hinnatud 28 miljonit krooni.
Sideameti peadirektor Ando Rehemaa ütleb, et tajus möödunud aastal Eesti Posti hinnakirja muutuste vajadust, ent hindu ei saa “labidaga” visata mingisse suvalisse kõrgusesse. Kõige alus peab olema täpne kuluarvestus, mille esitamisega Eesti Post mullu hakkama ei saanud. Postifirma kahjumi põhjusena toob ta Eesti dünaamilist ja kiiresti aranevat majanduskeskkonda, mis sõi firma napi kasumi ega võimaldanud kiireid muutusi kuludes ja tuludes.
Eesti Posti tulem
kasumid ja kahjumid
miljonites kroonides
2002 +34,0
2003 +23,8
2004 +29,1
2005 +39,0
2006 -20,5 eeldatavalt
Allikas: äriregister, Eesti Ekspress
kasumid ja kahjumid
miljonites kroonides
2002 +34,0
2003 +23,8
2004 +29,1
2005 +39,0
2006 -20,5 eeldatavalt
Allikas: äriregister, Eesti Ekspress