KESK RAAMATUID JA MÄLESTUSI: Pirita kloostri vaimulik Vello Salo on sõdinud Soome ja Saksa sõjaväes. Elanud ja töötanud Iraagis, Vatikanis ja Kanadas. Toimetanud kultuuriajakirja Aja Kiri. Asutanud kirjastuse Maarjamaa. Ingmar Muusikus

Mis viis teid ligi 40 aastat tagasi Iraaki?

Minu eesmärgiks on siiamaani uus ja parem piiblitõlge, sest keeles sõnade tähendused aegapidi muutuvad. Näiteks esimeses piiblitõlkes on kirjutatud: loom on tühja põlve alla saanud. Loomingu ja looduse jaoks ei olnud tollal veel sõna. Me ütleksime nüüd, et looming on allutatud tühisele ajastule. Araabia keel on aga piibli aegadest olnud elav keel ja ma tahtsin araabia keelt õppida. Vaatasin ringi, kus oleks selline koht, kus saaksin õpetada seda, mida mina tean, ja õppida. Mosulis oli vaba koht ja läksingi sinna neljaks aastaks.

Millises koolis te õpetasite?

See oli Süüria-kaldea preestriseminar. Õpilasi oli koolis paarsada ja kooli keeleks oli prantsuse. Pean ütlema, et need noored kõnelesid väga hästi prantsuse keelt. Pärast keskkooli tuli otsustada, kas õppida vaimulikuks või mitte. Kes läksid siis tavalisse ellu, need olid hotellinduses väga kõrgelt hinnatud just keeleoskuse tõttu.

1968, kui Mosulis olite, tuli Iraagis võimule Saddam Hussein.

Saddamist ei kuulnud mina midagi.

Kuidas teisse kui kristlasse suhtuti?

Üldiselt kristlastesse suhtuti sallivalt. Seal ma sain alles aru, mida tähendab usu vahe. Meie ütleme siin, et läks vene usku. Ei läinud, läks teise ristiusukirikusse. Aga seal kas sa olid baptist või adventist või katoliiklane, need kõik olid ühtviisi masihi – Messia oma, kristlane. Sellega oli suur vahe, nemad olid õigeusklikud ja meie parem pidasime suu.

Seega konflikte moslemitega polnud?

Natuke enne minu tulekut oli üks kristlik küla maha tapetud kuni viimse meheni. Mingisugune sõjaväeülem võttis nõuks, piiras küla ümber ja kõmmutas kõik maha, umbes 300 inimest. Ellu jäi üks, kes juhtus olema oma majas ukse taga, kui uks lahti löödi. Tulistamist kuuldes ei liigutanud ta tükk aega, pärast tuli ja jutustas. See oli aga suur erand. Tavaliselt piirduti tänaval pilkamisega, aga niisuguseid asju juhtub siin ka. Islami reeglite järgi ei peakski kedagi vihkama või taga kiusama.

Mosulis elab tuhandeid kurde. Mille poolest nad teie arvates erinevad araablastest?

Kurdid on nagu suurem osa Euroopa rahvaid indoeurooplased, olgugi et nad ei ole kunagi Euroopas olnud. Araablased elavad tasandikul, kurdid on aga mägestikurahvas. Mägedes on jahedam ja nad on töökad. Mul oli läbikäimist Saksa inseneridega, kes ehitasid tollal autoteed. Nemad ütlesid, et araablastest töölistel on kaasasündinud antitehniline talent. Näiteks valavad araablased tsementtruupi. Palveaja tulles nad lihtsalt jätavad valamise katki, laotavad oma vaiba lahti ja hakkavad palvetama. Sellest, et truup tuleb seetõttu järgmine päev ära lõhkuda ja kõike uuesti alata, pole neil miskit. Kurdid said asjast aru, valasid truubi valmis ja palvetasid siis.

Kuidas teie ise kuumust kannatasite?

Kui seal on ikka üle 40 kraadi kuuma, siis isegi minul – ma pean ennast töökaks inimeseks – läks igasugune töötuju ära. Kujutage ette, et olete saunas leiliruumis, aga välja ei saa. Konditsioneer maksis kõva raha, meil seminaris oli see vaid rektoril. Minu õpilased, kes elasid tasandikul, tulid sügisel tagasi ja olid kaalust kuni kaheksa kilo maha võtnud. Sellepärast, et nad ei saanud magada, öö otsa oli ka nii palav. Nende jahutusmeetod oli väga lihtne, pandi õlematt akna ette ja kasteti see märjaks. Mõne kraadi võttis maha. Mina elasin märja rätikuga pea ja õlgade peal.

Kuumuse kõrval olevat teiseks hädaks peenike liiv, mis igalt poolt läbi tungib.

Ninast läheb see tolm sisse ja hammaste all krigiseb. Üks eurooplane viis oma käekella uurmaakri juurde ja ütles, vaata mis seal viga on. Too teeb kella lahti ja sealt kukub väike hunnik liiva välja. Kuidas, mul on ju veekindel kell? Uurmaaker aga ütleb, et veel on kohesiooni jõud, liival aga mitte. Tolm läheb sealt uurdest läbi, mis on veekindel.

Araablaste majad pole mitte alati kõige parema ehituskvaliteediga. Kuidas teie elamuga asi oli?

Suurem osa ehitustest oli mitte betoon-, vaid kipslagedega. Raudteerööpad pandi üle müüride ja nende vahele müüriti kipsiga väiksed võlvkaared. Kuna see kips sõi metalli ära, siis umbes sada aastat see pidas vastu ja kui oli näha, et need talad hakkavad painduma, siis ei tohtinud sinna tuppa enam minna. Ma nägin üht tuba, kus lagi oli sisse kukkunud, lauad-toolid olid sisse jäänud. Meie majas hakkasid talad ka painduma.

Kas välismaa ehitajad tegid paremaid maju?

Baathi partei andis Ameerika jesuiitidele, kes ehitasid Bagdadi ülikooli, käsu 48 tunni jooksul maalt kaduda. Üks nende professoreid oli küll kõige parem mosuli murde tundja, kuid parata polnud miskit. Põhjus oli see, et nad olid liiga ilusad majad ehitanud. Valitsus tahtis neid ülikooli hooneid endale.

Kas ülikoolis oli peale Ameerika mujaltki külalisõppejõude?

Ka Euroopast saadeti Iraaki õppejõude, abi korras. Küsisin ühe Saksa matemaatikaprofessori käest, kas siis iraaklastel pole ühtki matemaatikut. Ei, isegi minu õpilaste hulgas on neid, kes võiksid õpetada, vastas ta. Aga kui me saadaksime raha professori asemel, siis siin ei õpetaks mitte keegi. See raha kaoks lihtsalt ära.

Olen kuulnud, et pistis pole sugugi võõras asi sealse ülikooli seinte vahel.

Õpilane paneb kümnedollarilise raha rinnataskusse, nii et näha oleks. Professor võtab üle laua selle raha ja kirjutab alla, et eksam on tehtud. Vanasti nimetati seda meeleheaks ja teda võetigi heameelega.

Kas te kurdide alal saite käia või polnud see juba siis võimalik?

Ei. Selle nelja aasta jooksul ei olnud isegi kurdi õpilastel võimalik suvel koju minna, sest juba siis käis sõda. Mina ei pääsenud samuti meie preestriseminari suvemajasse, mis, nagu mina aru sain, oli üks paremat sorti küün kuskil mägestikus. Sinna ei tohtinud minna, see oli keeluala.

Kas Mosulis oli rahulik?

Kui Iraagi valitsus kutsus välismaa esindajad Mosulisse, näitamaks et see on araabia linn, siis kurdi vabadusvõitlejad lasksid ühe kõrgepingeliini posti õhku. Kogu linn oli pimedas ja ilma leivata, sest kõik leivaahjud olid elektri peal. Kui ära parandasid, siis kurdid lasksid kaks tükki õhku. Ajuti jäi Mosul isegi veeta, kuna ka veevärk töötas elektrijõul.

Peate kurde vaprateks sõjameesteks?

Kurdi poisid õpivad hiljemalt 12aastaselt püssiga ümber käima ja kütivad mägedes metssigu. Kui nemad lasevad, ei lase nad mööda. Viisteist metssiga päevas pole ühele kütile sugugi haruldane saak. Need jahimeestena üles kasvanud noored on oivalised sõdurid, kes tunnevad kõiki mägismaa teeradu.

Õppisite Mosulis araabia keelt. Palju te seda nüüd kasutate?

Üldse mitte, kõik on ära roostetanud. Araabia keeles saab lugeda põhimõtteliselt ainult neid sõnu, mida sa tunned. Seal on ainult konsonandid kirjas. Ma ei pääsenud araabia keelega nii kaugele, sest jäin haigeks. Väljasõidul jõin Tigrise vett ja jäin kollatõppe. Võtsin nädala ajaga seitse kilo maha ja jäin nii nõrgaks, et ei saanud korraga üle ühe loengu pidada. Olin nii kollane nagu kaks hiinlast kokku. Õnnetuseks ei teinud värvifotosid, oleks praegu huvitav vaadata. Sellega jäid minu õppimised pooleli, lihtsamat asja küll siis juba kõnelesin. Muidugi sõnastiku abiga ma loen kõik ära.

*Aastakümneid varem, hilissügisel 1925, oli samas linnas teinegi eestlane – kindral Johan Laidoner. Loe lähemalt märtsikuu Reporterist, lk 16.