Eesti rahva vägev vaim Uku Masing 100
Katkend Veiko Märka intervjuust teatrilegendi Jaan Toominguga:
Uku Masing on teile ilmselt väga tähtis isik. Teie novellis "Taevatee", mis ilmus septembrikuu Loomingus, on Masingu moto. Olete ka öelnud, et Masing oli eesti rahva vägevaim vaim.
Jah. Kindlasti on ta võimsam kirjanik kui Shakespeare. Aga meie ei oska tema omapära hinnata. See on maailma teoloogia 20. sajandi tipp - koos Saksa teoloogi Rudolf Bultmanniga.
Masingu haare on suurem kui Bultmannil, sest viimane tegeles ainult läänekristlusega, Masing aga ka taosimi ja budismiga. Ja see keelteoskus! Ta ei teadnud ise, mitut keelt oskab - räägitakse kuuekümnest -, aga väitis, et õpib uue keele selgeks kolme kuuga. Ükskõik, mida ma küsida võisin, tema oskas alati vastata. Ta küsis veel nii: kas te tahate, et ma vastan teile nii nagu teised või nii nagu mina? Loomulikult valisin teise variandi.
Kas teil mõni näide on meeles?
Tahtsin teada, mis on patt. Arvatakse ju, et patt on seksuaalsusega seotud, seks on patt, aga mina olin nooruses väga seksilembeline. Võtsin julguse kokku ja küsisin Masingult. Tema vastas: patt on see, kui sa täna targem ei ole kui eile. See lahendas kõik.
Lugusid:
Raivo J. Raave: Uku Masing ja naised 23.08.2007 Viimasel ajal on Uku Masingu ja tema naissuhete kohta ilmunud tervelt kolm käsitlust: Kõigepealt Uku Masingu enda kirjad Jaan Kiivit seeniorile raamatus "Uskuda, elada".
Märt Väljataga : Meistriteos 10.05.2007 Selle raamatu kohta võib kindlalt öelda, et tegu on XXI sajandi eesti kirjanduse tähtteosega. Romaani sündmustik toimub 1960ndate keskpaiku ja sel on tugev autobiograafiline alus.
Triin Ploom: Uku Masing "Uskuda, elada" 59 kirja Kiivitile 19.04.2007 Raamatusse on koondatud Uku Masingu (1909-85) kirjad õpingukaaslasele ja sõbrale Jaan Kiivit seeniorile aastatest 1929-40 ning mõned üksikud 1950. aastatest.
Haljand Udam: Uku Masing. "Uku Masing ja Piibel" 9.11.2005 Luuletavat Masingut tunneme juba üpris hästi ja filosofeerivat esseisti Masingut samuti. Kuid oma põhierialal, Vana Testamendi teadlasena, astub Masing täiel määral meie juurde alles selle raamatuga, 20 aastat pärast oma surma.
Krister Kivi: Uku Masing. "Polüneesia usund" 16.03.2005 Kergemeelse lubaduse tulemusel kummitas see raamat mind läbi kahe kuu. Püüdsin ja püüdsin teda lugema hakata, kuid mitte kuidagi ei õnnestunud.
Tõnis Leemets: ELAMUS: Uku Masing "Rapanui vabastamine" 22.09.2003 Kui Uku Masing veel elaks, võinuks eurohääletus teisiti lõppeda. Tema sajatuste sugestiivsusele ei jõua ükski praegune eurovastane lähedalegi.
Andrei Hvostov: NÄDALA RAAMAT: Uku Masing "1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult" 19.12.2002 Neliteist aastat tagasi sain Pälsoni ühikas kursusekaaslaselt roheliste pappkaante vahele köidetud paberiposu, mille tiitellehele oli trükitud number "1343". Ei autorit, ei trükikoda. Samizdat, tähendab.
Eesti Televisioon näitab Uku Masingu (1909-1985) sünniaastapäeva puhul kahel kanalil saateid ja filme. Täna kell 14.30 on ETV ja kell 19.50 ETV2-e eetris saade "Masing Masingu poolt" (ETV 1992), kus nüüdisaja ühe suurima haritlase elust räägib tema abikaasa Eha Masing. Saates on kasutatud Uku Masingu akvarelle ja joonistusi, tema luulet loeb Toomas Lõhmuste, muusika Tõnu Naissoolt. Sarja teist saadet "Tuulde lõigatud nimi. Uku Masing" (ETV 1993) näitab ETV2 kell 20.30. Professor Evald Saag tutvustab Uku Masingu lapsepõlvekodu ja kõneleb mehest, kes oli ühtaegu tuntud kui teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog, polüglott ja orientalist.
Kolmapäeval, 12. augustil linastub ETV-s kell 22.25 dokumentaalfilm "Surm on öömaja põllul", kolmas ja viimane osa filmitriloogiast "Masingu maastikud". Film keskendub nõukogude ajale. Tartus siseemigratsioonis lindpriina elav õpetlane, kelle töid käsitsi paljundati ja kelle kirjavahetust KGB jälgis, sai tänu abikaasa ohvrimeelele jätkata meelepärast tegevust. Üle 30 inimese intervjuudest välja nopitud mõtted joonistavad välja hämmastava isiksuse piirjooned. Filmi režissöör-operaator on Vallo Kepp, helirežissöör-toimetaja Enn Säde, produtsent Mati Sepping. Tootja Estinfilm. 2006. aastal valminud triloogia autor Vallo Kepp on koostanud ja toimetanud mitmeid eesti luule kogumikke. Film Masingust on talle praeguseks juba üheksas linateos luuletajatest - töö sellega kestis ligi kümme aastat. Varem on valminud filmid Debora Vaarandist, Betti Alverist, Viivi Luigest, Kalju Lepikust, Bernard Kangrost, Raimond Kolgist, Valeria Ränikust ja Salme Raatmast. Vallo Kepp ütleb, et Masingu materjale lugedes võib veidi muiata eelmisel sajandil ilmunud koguteose "100 sajandi suurkuju" üle: "Masingut ju seal ei ole, küll aga hulk teisi, keda praeguseks ei mäletata või ei taheta enam mäletada."
Vikerraadios kolmapäeval 12. augustil kell 23.05 algavas saates "Luuleruum" arutab Uku Masing koos Hando Runneli ja Henn Kaarel Hellatiga teemal kirjandus ja mood. Saade oli eetris 1980. aastal. Tamur Tohver loeb luulekava Masingu tekstidest. Neljapäeva, 13. augusti keskööl kommenteerib kirjandusteadlane Toomas Liiv Masingu luuletust "Tontide eest taganejate sõdurite laul". Luuletust loeb Toomas Lõhmuste.
