•  Eesti viimase viie aasta keskmine rapsisaak on vaid 1,5 tonni hektarilt.
  •  Mujal Euroopa Liidus saake alla kahe tonni hektari kohta ei saada. Lätis oli 2004. aastal keskmine saagikus 1,6 t/ha, Leedus 1,8 t/ha, Rootsis 2,2 t/ha ja Saksamaal 2,4 t/ha.
  •  Rapsikasvatajad elavad ära vaid tänu riigiabile. Riik maksis neile 2004. aastal toetusi 45,3 miljonit krooni, farmerite brutokasum oli 11,8 miljonit krooni.
  •  Eesti rapsitoodang on kasvanud viimase kümne aasta jooksul üle kümne korra, kuid seda vaid tänu külvipinna suurenemisele, mitte saagikuse kasvule.
  •  Põllumajandusministeerium prognoosib, et aastaks 2013 peaks ka Eestis jõudma saagikus tasemele 2,4 t/ha.
  •  Kui rapsi kokkuostuhind on 3500 kr/t, siis saaks kasvataja saagikuse 1,2 t/ha korral kahju 556 krooni hektari kohta. Kui saagikus tõuseks tasemele 1,8 t/ha, saaks ta sama palju tulu.
  •  Saagikus on väike, kuna tootjad kasutavad sageli tarbeseemet, mitte sertifitseeritud seemet.
  •  Vähekvaliteetse seemne puhul on mahavarisenud seemnete tõttu kaod kuni 0,3 t/ha.
  •  Eestis ei kasvatata talirapsi, kuigi tema umbrohu- ja väetisekulud on 40 protsenti väiksemad kui suvirapsil
  •  Rapsi võib kasvatada ühel põllul iga viie aasta tagant, kuid ligukaudu pooled kasvatajad ei järgi seda nõuet, sest tahavad lühiajalist tulu.
Rapsikasvataja tulud
krooni hektari kohta, kokkuostuhinna 3500 kr/t puhul
tootjamüügi- pindala- muud kokku
tulukasumtoetustoetusedtulu
saak 1,2 t/ha-556414484342
saak 1,8 t/ha5214144841419
saak 2,2 t/ha8604144841758