11.05.2006, 00:00
Eesti rapsikasvatus kõige nirum euroliidus
Riigikontrolli esmaspäeval avalikustatud aruanne ütleb:
-
Eesti viimase viie aasta keskmine rapsisaak on vaid 1,5 tonni hektarilt.
-
Mujal Euroopa Liidus saake alla kahe tonni hektari kohta ei saada. Lätis oli 2004. aastal keskmine saagikus 1,6 t/ha, Leedus 1,8 t/ha, Rootsis 2,2 t/ha ja Saksamaal 2,4 t/ha.
-
Rapsikasvatajad elavad ära vaid tänu riigiabile. Riik maksis neile 2004. aastal toetusi 45,3 miljonit krooni, farmerite brutokasum oli 11,8 miljonit krooni.
-
Eesti rapsitoodang on kasvanud viimase kümne aasta jooksul üle kümne korra, kuid seda vaid tänu külvipinna suurenemisele, mitte saagikuse kasvule.
-
Põllumajandusministeerium prognoosib, et aastaks 2013 peaks ka Eestis jõudma saagikus tasemele 2,4 t/ha.
-
Kui rapsi kokkuostuhind on 3500 kr/t, siis saaks kasvataja saagikuse 1,2 t/ha korral kahju 556 krooni hektari kohta. Kui saagikus tõuseks tasemele 1,8 t/ha, saaks ta sama palju tulu.
-
Saagikus on väike, kuna tootjad kasutavad sageli tarbeseemet, mitte sertifitseeritud seemet.
-
Vähekvaliteetse seemne puhul on mahavarisenud seemnete tõttu kaod kuni 0,3 t/ha.
-
Eestis ei kasvatata talirapsi, kuigi tema umbrohu- ja väetisekulud on 40 protsenti väiksemad kui suvirapsil
- Rapsi võib kasvatada ühel põllul iga viie aasta tagant, kuid ligukaudu pooled kasvatajad ei järgi seda nõuet, sest tahavad lühiajalist tulu.
Rapsikasvataja tulud | ||||
krooni hektari kohta, kokkuostuhinna 3500 kr/t puhul | ||||
tootja | müügi- | pindala- | muud | kokku |
tulu | kasum | toetus | toetused | tulu |
saak 1,2 t/ha | -556 | 414 | 484 | 342 |
saak 1,8 t/ha | 521 | 414 | 484 | 1419 |
saak 2,2 t/ha | 860 | 414 | 484 | 1758 |