Eesti Raudtee võttis 2002. aastal remonttööde käigus vanu liipreid üles natuke üle 3000 tonni. Pärast seda on iga-aastane kogus kahanenud. Sellised puitesemed peab utiliseerima vastavas kohas. Eesti Raudtee ei ole seda teinud, vaid hoiustab vanu liipreid ühes oma varustusjaamas.

Enamik liipreid on laoplatsile kokku veetud, kuid paljud mädanevad juba aastaid raudtee kõrval, kust need kunagi välja võeti. Mis sest, et tegelikult peab ohutusnõuete kohaselt olema raudtee kaitsevööndi ulatuses vanadest liipritest puhastatud.

Võiks öelda, et Eesti Raudtee on vanade liipritega hädas nagu koer puukidega. Elamist-olemist need otseselt ei sega, aga häirivad ikka. Ja iga paari aasta tagant torgitakse teema jälle üles – nii nagu puugidki igal kevadel jälle välja tulevad.

Eesti Raudtee keskkonnateenistuse teatel andis firma kuni 2003. aastani oma kasutuselt kõrvaldatud liiprid üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Kuna Eestis puudusid selliste jäätmete käitlusvõimalused, oli ettevõtmine äärmiselt kulukas.

Seetõttu alustasid kolm raudtee-ettevõtet, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Eesti Põlevkivi ja Eesti Raudtee, ühisprojekti uurimaks välja, kui palju ja milliseid ohtlikke aineid liiprid sisaldavad. Firmad tahtsid tõestada, et vanad liiprid ei sisalda ohtlikke aineid üle lubatud normide.

Osaühingult Kupi tellitud uurimustöö väitiski, et üle viie aasta kasutusel olnud liiper ei sisalda enam ohtlikke aineid ning teda võiks liigitada tavajäätmete hulka. Kuid keskkonnaministeerium ei aksepteerinud uuringut ning lasi teha uue proovi.

Tänavu aprillis tehti muudatus keskkonnaministri määrusesse, mille kohaselt pole enam keelatud põletada puidujäätmed, mis ei sisalda halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle. Seega võib edaspidi liipreid põletada tahket kütust (näiteks puiduhaket) kasutavates katlamajades või muudes põletusrajatistes.

Raudtee kinnitab, et tegeleb praegu katlamajade otsimisega, kes oleksid huvitatud vanade liiprite kütusena kasutamisest, ning peab läbirääkimisi tingimuste osas. "Katlamaja peab hankima endale kõik nõutavad keskkonnaload ja pärast seda saame hakata liipreid neile üle andma," ütleb raudtee avalike suhete juht Priit Koff.

Ministeeriumi rehkendusi liiprite arvu ja saastetasu kohta peab Eesti Raudtee ülepaisutatuks.

Ka Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul ütles, et kümnetesse miljonitesse ulatuvat saastetasu ei ole tema asutusel kavas raudteele määrata. Raudtee kontrollimisel ja ettevõttega läbirääkimisel lubab inspektsioon lähtuda mõistlikkuse printsiibist.

Inspektsiooni Harju osakonna juhtivinspektor Tarmo Tehva toob aga välja ühe väikese nüansi, mis puudutab liiprite ladustamist: "Selleks, et liipreid hoida mingis kohas üle kolme aasta, peab hoiukoht vastama prügila nõuetele. Vastasel juhul on keskkonnainspektsioonil õigus teha jäätmete likvideerimiseks ettekirjutus."